Rändur ta on ilma pääl...

  RÄNDUR TA ON ILMA PÄÄL...

loksub laine vastu kallast
helgib muul kui kassikuld
keset kirgast taevasina
tähed pillutavad tuld

paljasjalgne näitsik kõnnib
rannal merepiiril seal
juuksed justkui härmalõngad
sillerdavad tema peas

nagu näkineid kel seljas
pronksikarva mündikleit
aga lähemale jõudes
tundub ta kui hõbeheik

kõnnib neid veab kaasas väge
õlga painutamas märss
mille sees on tuhat tõde
haikupärg ja vabavärss

pole tal ei kodu pere
rändur ta on ilma pääl
üle ookeani mere
kostub tema lauluhääl

ae-aa-eee...

19.01.2018.
Vana-Rääma