Neljapäev, 30. juuni 2016

Kirjanikel on palgapäev korra aastas

  Igal aastal 15. aprilliks teevad kirjanikud AHF-ile taotluse (AHF- Autorihüvitusfond) raamatulaenutuste hüvitiste saamiseks. Selleks tuleb minna AHF lehele ja täita taotlus ja allkirjastada.

  Kui te laenutate raamatukogudest raamatuid, ärge andke neid käest kätte raamatukogus registreerimata, nii aitate kaasa meile, kirjarahvale, suure töö eest väikese tasu saamiseks. Korra aastas on meil palgapäev!

  Mina tegin ise esimest korda avalduse alles eelmisel aastal, ning aastaga on rohkem mu raamatuid lugema hakatud. Kui eelmisel aastal laenutati mu raamatuid  1092 korral, siis sellel aastal 2013 korral. Eelmisel aastal sain hüvitist 96.03 eurot, siis sellel aastal 220.45 eurot. Siirad ja suured tänud, et te mu raamatuid laenutasite ja laenutate! Selle aasta hüvitis läheb mul talvepuude ostmiseks, seega on soe kodu juba garanteeritud.

  Eelmise aasta andmeid saad lugeda SIIT.
Selle aasta andmeid SIIT.

Ja siin väike ARTIKKEL ka teemasse!
  Aitäh!

  Ahjaa, ma siin millalgi kirjutasin noorkirjanik Karina Louisa Puhtist, kes läks aastaks Inglismaale lapsehoidjaks. Mul on hea meel teatada, et ta hakkas blogi(jaks)ma. Tema töö ja eluga Inglismaal saate ennast kurssi viia SIIT.

  Louisa naudib Londonit


30. juuni. 2016.a.
Vana-Pärnu

Kolmapäev, 29. juuni 2016

Teekond Sauga mõisa varemeile...



   Kunagi olin paaril korral Sauga mõisa varemete juures ja lausa vahel käinud, kuid nüüd ei olnud aastaid enam sinna saanud. Ligi 10 aastat tagasi kondasin seal geopeiturist sõbraga, jah, leidsime tõesti ühe geopeituse aarde sealt üles. Siis tundus kõik kuidagi teisem. Võibolla ka sellepärast, et tookord ei kasvanud seal üle pea ulatavat rohtu, aga täna kasvab, ning üks kitsuke, muru sisse tallatud teerada vaid viib sinna, aga me ei läinud. Üheks takistuseks oli ka see, et meil Evega olid "lapsed" kaasas ja teisalt ei tahtnud eriti pika rohu sees kõndida, no, puukide ja usside ennetamiseks. Oleks kummikud jalas olnud, oleks vast läinud ka. Aga tegelikult oli meie eesmärgiks ravimtaimede korjamine ning neid me ka mõned peotäied saime.

   Veel mõningad aastad tagasi sai mõisa juurde mööda Uus-Sauga tänavat otsemat teed, ka autoga, kuid täna enam autoga ei saa. Vaid kitsuke jalgrattarada viib mõisani, ka uue tee alt läheb jalgratta- ja jalakäijatee. Tegelikult on natuke kurb, et mõisad nii lagunevad ja kellelgi huvi ei ole. Minu jaoks kõnelevad vanad majad ja varemed nostalgiakeeles, kuidagi väga koduses keeles. Pealegi meenutab Sauga mõis mulle ühte lapsepõlvemaa mõisa-Oidremaa mõisa.

  Tühja käega me muidugi tagasi ei tulnud, kuigi väga palju põdrakanepit me ei leidnud, sest suured põdrakanepiväljad paistsid teiselt poolt Sauga jõge ja varemete vahelt. Varemete vahel oli palju klaasikilde ning ka sinna ei tahtnud me lahtiste jalatsitega minna. Nii me siis varemete äärest korjasimegi. Ka mõned peotäied teelehti kuivavad mu köögis. Põdrakanep ja teelehtede raviomadustest leiate ohtralt artikleid googeldades, aga mina peatun pikemalt Sauga mõisa ajaloo linkide peal. Kopeerin siis mõned lõigud sellest ning lisan lingi, kus kohast huviline saab selle mõisa ajalooga pikemalt tutvuda. Igal juhul põnev teema.


Sauga linnamõis teenis sajandeid Pärnu kodanike huve ja kasvatas linnale kenakest tulu

Sauga mõisa peahoone enne II maailmasõda. Fotokoopia Pärnu Muuseumi kogust. 1940. aastal sai Sauga mõisa peahoonest ja mõisa maadest järgnevaks viiekümneks aastaks avalikkusele suletud territoorium. Teise maailmasõja järel asusid mõisas ja selle ümbruses Nõukogude sõjaväelennuvälja rajatised, mis hõlmasid suure maa-ala Sauga jõe alamjooksu vasakkaldast jõe ja uue Tallinna maantee vahel.
Aldur Vunk
Sauga mõisa peahoone enne II maailmasõda. Fotokoopia Pärnu Muuseumi kogust. 1940. aastal sai Sauga mõisa peahoonest ja mõisa maadest järgnevaks viiekümneks aastaks avalikkusele suletud territoorium. Teise maailmasõja järel asusid mõisas ja selle ümbruses Nõukogude sõjaväelennuvälja rajatised, mis hõlmasid suure maa-ala Sauga jõe alamjooksu vasakkaldast jõe ja uue Tallinna maantee vahel. Aldur Vunk
Fotoparnupostimees.ee

Enamiku 20. sajandi teisest poolest oli Sauga linnamõisa keskus avalikkusele suletud territoorium, seal laiutas Nõukogude lennuväebaas ja rahva mälust kustus mälestus linnaga tihedasti seotud Sauga mõisast.2004. aastal hakkas Pärnu linnavalitsus ette valmistama Loode-Pärnu tööstusküla planeeringut (mis selle räämas ja reostatud ala linnaga taas liitma peab) ja Pärnu muuseumilt telliti ajalooline õiend. Laura Kipperi ja Aldur Vungi koostatud õiendis oli eraldi rõhutatud privileege ja kandeid, mille järgi mõis aastatel 1628–1940 kuulus Pärnu linnale.
2005. aastal võttis abilinnapea Mart Alliku planeeringualuse maa omandiasja ette ja 20. juunist 2006 võib lugeda endise linnamõisa praeguse Pärnu administratiivpiiridesse jääva osa tagastatuks.
Kuid rahva mälus vajab tekkinud lünk samuti täitmist. Taastamist vajab ajalooline pärimus 13. sajandil asutatud Sauga mõisast ja selle Pärli karjamõisast.
Sauga mõisa varasem lugu
Sauga mõis on arvatavasti rajatud Saksa Ordu Liivimaa haru ja Saare-Lääne piiskopi 1238. aastal sõlmitud koostöölepingu tulemusel, kui piiskop andis (abi eest oma vasallide taltsutamisel) orduvendadele lisaks poolele lossile Lihulas ka Matsalu, Sõtke ja Sauga valdused. Nendest moodustati Lihula komtuurkond, mis jäi endiselt Saare-Lääne piiskopkonna vaimuliku diötseesi osaks.
Pärast komtuurkonna likvideerimist 1480. aasta paiku liideti mõisad ja vahepeal lisandunud Kastna valdus Uus-Pärnu komtuuri halduspiirkonnaga. Sauga mõisa territoorium paiknes Sauga jõe vasakul kaldal piiskopkonna Korbe (Pärnu-Jaagupi) kihelkonnast kuni Pärnu jõe ja Rääma rabani.
Ordumõisa funktsioon ei olnud ilmselt vaid majanduslik, vähemasti aastatel 1546–47 mõisa hallanud orduvend Johann van Ghoer on kandnud tiitlit Saksa Ordu Sauga foogt.
Sauga foogti koostöö Saare-Lääne piiskopkonna võimudega oli nimetatud ametimehe puhul väljaspool kahtlust, sest naabruses asuva piiskopilinna Vana-Pärnu linnafoogtiks oli tema vend Bartholomeus.
1554. aastal, kui mõis on kuulunud Liivi Ordu maamarssali valdkonda, on Saugat valitsenud Dirich Lode, kelle nimi seob ta Saare-Lääne piiskopkonna ühe tuntuma vasallisuguvõsaga.
Militaarordu foogtid olid tavaliselt paigutatud ordu sõjalistesse tugipunktidesse, kus elas ka teisi orduvendi. Ilmselt asus keskaegse ordumõisa kindlustatud peahoone koos abihoonetega Sauga jõe kaldal ja turvas nii jõeteed kui maanteid, mis ühendasid piiskopi poolt 1251. aastal asutatud Pärnut piiskopkonna teiste keskuste Korbe ja Audruga. 18. sajandi lõpus koostatud Mellini atlase kaardil hargnevad postimaantee Tallinna ja teine tähtis maantee Lihulasse just Sauga mõisasüdame vastas teisel pool jõge.
1560. aastal vallutasid Sauga mõisa hertsog Magnuse palgasõdurid, kes seejärel asusid ehitama silda üle Sauga jõe, et kindlustada sillapea ja rüüstata orduvaldusi sügavamalt.Järgneb SIIN.

Puiestee peatusesse läksime Germoga bussiga, aga edasine teekond kulges jala...
Kaidi ja Germo viadukti all
peale viadukti kulgeb tee Sauga mõisa
siit ta paistab-Sauga mõis

Germo ja Kaidi vanas paadis Sauga jõe kaldal



Eve
teelehed
põdrakanep
Lisan siia ka fotogalerii tänasest päevast.
   Teel koju kohtusime bussijuht Kariniga, kes parasjagu lõpppeatuses sõidupausi pidas. Ära nägime lõpuks Karini ta töökohal. Ja jäädvustasin muidugi ka.
bussijuht Karin
  Koju jõudes külastas meid üllatuskülaline, hea luulehaldjas Luule Luule, kes Germole maasikaid ja mulle lilli tõi.
lilled Luule Luuselt
pilt on tehtud 2006 aastal Luule Luusega koos, tema kodus
  Mõnusalt väsitav ja värvikas päev on seljataga. Homme on uued tuuled.

29. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma
  

Teisipäev, 28. juuni 2016

Heliline hommik pulmakutsega



    Millal sina viimati pulmast osa said? Kui hakata meenutama, siis mina käisin viimati pulmas veneaja lõpus. Aga juba paari nädala pärast avaneb taas võimalus pulmadest osa saada, Heli ja Herlendi pulmadest, mille kutset kallis Heli mulle täna toomas käiski. Igal juhul väga armas hommikuäratus. Aitäh!

  Kuidas kulgeb Helil ja Herlendil pulmade korraldamine? Seda kõike saad lugeda Heli blogist Minu ilus elu maal.

  No, ja nüüd vajutan paanikanuppu. Mida panna pulma selga? Olen saatesarja "Minu imeline muutumine" muutuste ootel. Kõik mu riided on mulle viimase poole aasta jooksul väikseks jäänud ja uusi ka ei raatsi osta, sest kavatsen poole enda kaalust kaotada. Mida teha? Uhh! Tossus ja sportriietuses ju ometi pulma ei lähe, nagu ka teatrisse ei mitte, kuigi viimastel aastatel käiakse teatris ka "töölkoduspuhkehetkel" riietega. Tegelikult ei ole ma aastaid ka kingi kandnud just kehakaalu pärast ja ...Neid agasid on mitu. Ka kleidid ja seelikud on haruldased minu seljas ja seda ka just kehakaalu tõttu. Peenususteni ma lahkama ei hakkaks, sest ülekaaluline teab nii ehk naa milline piin on kanda suvesooja ilmaga kleiti või seelikut...Paras peavalu on nüüd sellega, kuigi pulmi ootan ma väga, sest mul on ülihea meel, et saatus (juhtumisi on selles suures osas süüdi Kati Saara Vatmann) meid Heliga kokku viis, sest olen temas leidnud endale ühe armsa, üliausa, julge  hingesugulasest sõbra, kellega läheks luurele ka vaatamata ilmale.

   Heli ise on hetkel haige, aga hoiame kõik talle pöialt ja saadame positiivset ja tervendavat energiat, et ta terveks saaks, sest maailmal on teda väga vaja. Mina saatsin oma terevndavad pakikesed teele juba hommikul ja teen seda veel mitmeid kordi päevas. Pealgi algav Uulu laager vajab teda, ta armas pere vajab teda, kõik me vajame teda, aga ikka tervena.



  Loomulikult ei saanud ma ju pildistamata jätta, aga andke andeks, unisena tehtud pilt on parajalt unine ka ise, aga ikkagi Heli!


28. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma

 

Esmaspäev, 27. juuni 2016

Meie-maalapsed

pilt illustratiivne


   Meie-maalapsed

ööd on mõnikord muutlikud
sama muutlikud kui päevad
kus keset päikesepaistet
hakkab kallama
nagu oavarrest

sama muutlik oli
malevlase meel kui ta
kaugel nõuka ajal
EÜE raames esmakordselt
maale sattus
malevlase kelle hooldatud
ja pediküüritud vabrad
lehmasita sisse
astusid

mäletan kuidas ühel päeval
pealinnast pärit tüdruk
kolhoosi lauda pesuruumis
oma jalgu ahastavalt jääkülma
vee ja kange piimatorude pesemise
vahendiga ning harjaga küüris
justkui tahaks nahka
maha nühkida
_
mäletan kuidas meie
algkooliealised plikad igatsesime
ka oma siniseid koolipluuse
pastakaga täis kirjutada ja
naba kohale sõlme siduda
aga ema ei lubanud
sest me olime tema meelest
alles tited poiste ees
eputamiseks

aga malevlased võisid
võisid nad ka kurameerida
kolhoosi heintes või
vana mõisa trepil sest nende
vanemad ei saanud neid keelata
ei saanud neid korrale kutsuda
sest nemad elasid pealinnas
tantsisid Viru kabarees või
lendasid tuusikuga Musta mere
äärde puhkama
puhkama ka lastest

aga meie- maalapsed
meie olime maast madalast
sunnitud tööd tegema
mitte ainult suviti
ei käinud me malevas ega ka
viljapäid lõikamas
meie saime juba marlimähkmetest
välja kasvades teada et sitt
mille sisse me astume
ei ole lihtsalt sitt
vaid on leivaisa

selline oli meie
nõuka ajal sündinud maalaste
noorus selline oli meie elu
ilma telefonita
ilma arvutita
selline oli meie viis näidata
armastust oma maa
vanemate ja riigi vastu

27. 06. 2016.a.
Vana-Rääma

Uus tass kollektsioonis!



   Täna paistab Pärnus päike, vähemalt minu jaoks. Tegelikult ma väga armastangi sooje ja vihmaseid ilmu, just sellised ilmad on minu päikeseilmad.

  Pole just igapäevane, et fännid sulle kingitusi teevad, kuigi aega-ajalt tuleb ka seda ette. Täna jõudsin ma lõpuks kesklinnas ära käia, sest juba üle nädala ootas mind Hommiku tänava postipunktis uus tass, koos imelise kirja ja kaartiga Triinult. Siirad ja suured tänud sulle, hea hing! Tegid mu päeva päikeseliseks!

  Kes veel ei tea siis võtku teatavaks, et kogun erinevate linnade, külade ja riikide logodega tasse. Reegilina vahetan neid oma romaani SEGAVERELINE vastu. Kui lähete reisima ja teie pagasisse mahub üks pisike tassike, oleksin väga tänulik. Veel tänulikum oleksin, kui neid mahuks lausa 2 (ühesugust), sest ka mu maailma parim sõbranne kogub tasse. Aitäh!

  Tass on väga maagiline ja toodud Otepäält. Triinu väisas Otepääd ja ostis mulle seal kõige uuema tassi, mis pani mind kohe googeldama ja Otepää kivilabürindiga tutvuma. Olen ise kunagi paaril korral küll Otepääl käinud, energiasamba juures ja hotellis Bernhard, kuid kivilabürindist ei teadnaud ma tänaseni midagi. Nüüd tean.

   Googeldades sain veidike informatsiooni ja kopeerin ka siia:

Otepää kivilabürint

Otepää kivilabürint on endise hiiemäe osa, tugevalt maaenergiaga laetud väepaik.
Labürint koosneb 2 objektist,  Kuldlõike spiraalist ja Chartresi labürindist. Spiraal annab rahu ja tasakaalu inimese närvisüsteemile. Labürindis mõjutavad inimkeha paralleelselt 2 jõudu – maakiirgus ja kosmiline kiirgus. Labürint on Prantsusmaal Pariisi lähistel asuva maailmakuulsa Chartresi labürindi koopia, mis koosneb 11 rajast, on 11 m lai ja 500 m pikk.
Labürint on kasutatav aastaringselt.

Rohkem informatsiooni saate SELLE lingi alt. 


27. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma

Laupäev, 25. juuni 2016

Seitsmesed uudised 25.06.2016.a.



   21. juunil käisin Tallinnas castingul ning täna sain läbi Seitsmeste uudiste teada, et olen üks neljakümnest väljavalitust, kelle hulgast 10  saatesse valitakse. Nagu ma ühes eelnevas blogipostituses mainisin, oli kohal ka Tv3 intervjuu tarvis. Omast arust ma üldse ei pabistanud, aga jah, ennast just eriti meedliv telekast vaadata ei ole, aga usun, et juba aasta pärast on, sest olen üks nendest kelle muutumine võtab vähemalt aasta aega, sest ilmselt alustatakse maovähenduse operatsiooniga ja sellele järgneb kõik muu, hammaste korda tegemine, ebameeldivate karvade eemaldamine, liigsete kilode operetsioon jne...Aga olen selleks kõigeks valmis, sest operatsioone pole ma kunagi kartnud aga kaal on viimaste aastatega hakanud tervist laastama, kuigi olen üle poole oma elust ülekaaluline olnud ja midagi pole tegemata jäänud. Viimase poole aasta jooksul on tulnud palju üle elada, alustades poja tervisega kaasnevaist probleemidest ja enda omaga ka, pidades silmas ateroomi, millega käisin lausa 2 kuud haiglas sidumas. Põletik on nüüd välja ravitud ja umbes poole aasta pärast tuleks sellega operatsioonile minna, aga eks näis kuidas asjad kulgema hakkavad. Olen optimistlik ja loodan ikka paremat.

   Seitsmeseid uudiseid saate järelvaadata SIIT. (kes ei tea, siis sinisele sõnale SIIT vajutades avaneb saate link ja saab otse vaadata). Umbes 26 minutil algavad klipid saate eelsalvestusest  MINU IMELINE MUUTUMINE.

  Mis seal ikka, julgelt edasi!
   Enne Tallinna sõitu panin õlakotti oma kalli sõbranne Jaanika kingitud türkiiskivi, kui õnnetalismani...ja olen väga õnnelik. Aitäh, mu kallis Jaanika!
minu number ja minu kalli sõbranne kingitud türkiiskivi
 Erilised tänud ka kallile Esterile, kes mulle toeks tuli ja oli. Meil on imeline päev Tallinnas. Uute kohtumisteni!
Ja loomulikult ei saa ma tänamata jätta kallist Hälit, kes mulle saatesse registreerimisest teatas ja kellega me kenasti täna ka kirjavahetust peame. Häli ise käis kevadel saates ja kevadel me ka Facebookis esmakordselt suhtlesime. Ootan väga ka tutvumist.
  Muidugi olen tänud kõigile kes kaasa elavad ja toeks on. Aitäh!

allkirjastatud leping...

minu seljataga mu kallis Ester

täidan terviselehte


saatejuht Eve Kallaste
täidan lepingut. minu seljataga kallis Ester

Raimo Kummer

Kallistan teid kõiki.

25. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma

Kolmapäev, 22. juuni 2016

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab laup



  Ruth ja Ülar, me petsime teid!

  Kunagi armastasin ma väga juukseid lõigata ning tegelesin sellega suhteliselt aktiivselt, kuid nüüd enam ei inspireeri. Ju sai siis huvi otsa või mis iganes. Eelmisel suvel ma küll lõikasin Germo pikad kiharad maha, aga...Ja habemeajamises ma ka just käpp ei ole, seega tuleb Germoga käia spetsialistide juures. Täna me seda tegimegi, kuna üks kallis inimene kinkis Germole jaanipäevaks selle võimaluse. Aitäh! Sihuke armas nooruk tuli juuksepahmaka alt välja.

  Ma salongi nime ei teagi, asub Tallinna maanteel, üsna meie kodu ligidal, Pärnamäede poe kõrval. Aga igal juhul jäime rahule, mõlemad. Juuksuriks oli üks vanem daam, vene rahvusest. Aitäh, aitäh, aitäh!

  Tegelikult oli Germo juba hommikust saati ärevil, kuna sai eile õhtul juba teada, et täna lähme juuksurisse. Ma tavaliselt räägin talle kusagile minekust vahetult enne, kuna ta muutub ärevaks ja kannatamatuks. Viimasel ajal küll vähem, aga ikkagi.

  Tavaliselt käime Tammistes Ruthi ja Ülari juures Germo soengut ilusaks lõikamas, aga sellel korral õnnestus seda teha kodu ligidal. Aga me ei ole teid maha jätnud, kallikesed! Ehk juba järgmise soengu ajaks jõuame taas Tammistesse. Lihtsalt kuidagi kiired ajad on olnud.
enne juuksurisse minekut
pärast imelist muutumist

Evele ja Avele tänud kiirvisiitide eest!

  Ja jaanid võivad nüüd tulla, kõrge laubaga ;)


22. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma

Kuhu minna jaanitulele?



   Selle nädala Nelli Teataja ilmus juba täna, pühad ju ees. Ostke Nelli Teataja, kirjutan seal lähenevatest jaanituledest üle Eesti. Kui ma artiklit kirjutasin (tänu teie kaasabile mu kallid fb sõbrad. aitäh!), avastasin, et Eesti jaanituled toimuvad lausa terve kuu vältel, need lõppevad juuli esimeses pooles Seto jaanitulega. Selle artikliga täitus mul ka aasta kaasautorina tööd Nelli Teatajas ja luban, et meie koostöö jätkub.
   Kena alanud suve ja imelist jaaniaega, kallid sõbrad!

Nelli Teataja veebilehte saate lugeda SIIT.






22. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma

Teisipäev, 21. juuni 2016

Tallinn, Emma, Ester, Tv 3, casting ja...

Tallinn, Kloostri tee 8, Filmimees

   Jõudsin hommikul peale poolt kümmet Pärnu bussijaama ning üks Tallinna buss oli ees ning juba 11.45 oli Tallinna bussijaamas. Kuna olen ikka veel nikotiinik, seadsin sammud nn suitsunurka, kui nägin Haapsalust saabuvat bussi peatumas. Mõtlesin kohe armsale Soome-Rootsi kirjanikule, Emma Juslinile, kes on juba aastaid Haapsalu elanik ja räägib ka väga hästi eesti keelt. Tõstsin pilgu ja jäin vist hämmingust ammulisui tulijat silmitsema. Jah, saite õigesti aru, pisike, armas Emma jooksis mulle sülle. Nii saimegi oma pool tunnikest kenasti kohvitassi taga aega veeta. Oli väga armas algus päevale.No, mul jäi hommikukohv kodus joomata ja olin alles poolenisti unesegane. Bussis tukkusin umbes veerand tundi.

  Ja varsti jõudiski Ester kenasti kohale. Sõitsime Piritale, sest maja kuhu castingule minema pidin, asub just Pirital, Pirita kloostri kõrval, jõe ääres. Kuna meil oli umbes tund aega veel aega, läksime loomulikult Pirita kloostrisse seda imelist vaadet nautima. Mina polnud sinna aastakümneid jõudnud, käisin viimati vist kooliekskursioonil, kui õppisin 7. klassis.

  Kui castingule minekuni oli jäänud 15 minutit, andsime uksekella ja peagi sisenesime majja. Ees ootas juba päris mitmeid inimesi, kelle eesmärk oli sama mis minul. Sain ankeedilehed (leping ja terviseleht) kätte, numbri rinda (nr 20) ja asusin ankeete täitma, kuid samal hetkel astus majja TV 3 ja minult paluti intervjuud, kuid olin paberimajandusega ametis ning vahepeal võeti mõned teised muutujad ette. Arvasin juba, et pääsen, aga ei, oodati ikka millal lõpetan paberite määrimise ja peale intekat nad ka lahkusid. Ma ei tea millal, kus ja kas seda intekat ka näidatakse, aga kaldun arvama, et see juhtub õige pea. Intervjueerijaks oli imekena reporter Anna-Maria Veidemann-Makko, kelle esimene küsimus oli päris ootamatu: "Miks tuli kena näolapiga inimene saatesse?" ...või midagi seesugust.  Ja siis kutsuti mind kaua oodatud castingule.

  Ma ei tea kui palju ma võin või ei või castingust rääkida, sellepärast eeldan kidakeelseks jääda. Arvan, et mul läks hästi ja millalgi liigun taas Tallinna.
  Et kas olin närvis? Teate, ei olnud, üldse ei olnud. Isegi intekas vist kukkus enamvähem normaalselt välja.
Paarile eakamale saatusekaaslasele mainisin, et see number mis meile anti, sama nooreks meid ka tehakse. Naistel polnud midagi selle vastu.

  Peale castingut sõidutas armas Ester mind vanalinna, tegi mulle seal sihukese põneva ekskursooni, et mul oli lausa keel vestil. Algatuseks sõitsime vabadusse vangi. Ehk siis Vabaduse Väljaku alla parklasse. Aga nüüd lisan siia pildigalerii ja need kõnelevad enda eest. Mõnus väsimus on minus võimust võtnud, aga energiat veel jagub, kibelen oma käsikirja edasi kirjutama.

armsa Soome-Rootis kirjaniku Emma Jusliniga

Pirita klooster




armas Ester

Pirita kloostri varemete vahel

mu rinnas on mu number 20, seda tegelt pildistasime ;)

Vabaduse väljaku all parklas


Ester


armsa Estriga
Rohkem pilte saate vaadata SIIT.
  Aitäh, et te olemas olete! :)


21. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma