Laupäev, 29. veebruar 2020

Margus vormib meistreid :)


 Täna oli üks ütlemata mõnus päev Pärnus Uue Kunsti Muuseumis!
Käsitöömeister Margus Rebane õpetas soovijail taaskasutust hindama ehk siis ajakirjapaberist kastikesi punuma. Olgugi, et ma alguses kartsin, et olen juba eos "eksamist läbi kukkunud," sest vilunud meistri käed ja aju töötasid lausa turbokiirusel., aga lõppeks sain ikka karbikese valmis ning viirukid leidsid selles endale pesa. Ega ma üldse ei imestagi, nagu ma õigesti mäletan, on Margus neid pununud juba suisa 15 aastat. Tore, et tal on tahtmist ja viitsimist oma kogemusi ka huvilistele jagada. Aitäh!

 Lasen nüüd fotodel kõnelda ja jään huviga ootama missuguseid õpitubasid Margus ühes Uue Kunsti Muuseumiga taas korraldab!

 Tänan südamest!

Fotod:

koos Marguse ja Endliga :)
väikest piigat juhendamas, seekord ajalehes karbike


jälle üks tuntud poiss :)
imelised! 

proua president
meister Margus
...
võrratu kunst
Marguse käsitöö
Uue Kunsti Muuseum
ühesõnaga meisterdasin endale viirukite kastikese :)
seest vaadatuna
no selline ta sündis ...
hädavajalikud klambrid

põhja punumine
algatuseks rebisime ajakirjast lehed välja ja voltisime need



29. veebruar. 2020.a.
Vana-Rääma

Reede, 28. veebruar 2020

Ilmunud on ajakirjade "Saatus & Saladused" ja "Müstilised lood" märtsi numbrid


 Jah, täna hommikul juba olidki postkastis märtsikuu numbrid. Aitäh!

 Märtsikuu numbrisse "Saatus & Saladused" saatsin sellel korral Alari "Papa" Jansoni luuleread. Aitäh! Head nautimist!
 Lisaks kirjutasin sinna lühijutu "Küla mäletab ja kõnetab..."

 Ajakirjas "Müstilised lood" on põnevad elamused šamaan Evald "Kotkasulg" Piirisillaga seigeldud hundi- ehk šamaanirännakutelt. Kuna artikkel sai ülipikk ja ülipõnev, ei mahtunud kõik ühe ajakirja numbrisse ning ka aprilli numbris saate nendest rännakutest osa.

 Kui sina tahad, et su luuletused ilmuks ajakirjas "Saatus & Saladused," võta minuga ühendust juba täna!

 Kirjutan raamatut eestlaste tervenemislugudest, kui sinul (nii tervendajal kui tervenejal) on oma lugu rääkida, võta minuga julgelt ühendust. Lugeda saab neid ka ajakirjast "Müstilised lood."
  Kui sina tahad rääkida mulle mõne müstilise loo oma elust, kirjuta mulle. Aitäh!

Fotod:
Papa luule
...
...
...
...



28. veebruar. 2020.a.
Vana-Rääma

Värvikas ja ülipositiivne reede


 Mis asju me armastatud Antonina Kersanaga ajame? Arvake ära! (?)
Kes Antoninat ei tea, pole ilmselt "Selgelnägijate tuleproove" piilunud. Lasen selles blogis ainult fotodel kõnelda, iga asi omal ajal.

 Germo rõõmustas ka väga kohtumise üle ning oli ka hambaarsti juures väga vapper. Uus hammas ehitati suhu ja enesetunne on hea. Minul ka, sest päev oli tõesti ülipositiivne. Aitäh!

Fotod:
osa töövahendeid
kaanid
...
Antonina ja Germo
pisike aga väekas Antonina
meie


28. veebruar. 2020.a.
Vana-Rääma

Neljapäev, 27. veebruar 2020

HOIA MU KÄTT - Marje Ernits


 Me ei teagi mitmenda Marje Ernitsa raamatu ma nüüd läbi lugesin aga päris mitmenda juba. Loen selle autori loomingut meelsasti, see kõigub äärest äärde ja alati on tema teostes sees mõni vimka: tegutseb põneva karakteriga või rääsunud välimusega, kuid samas tark tegelaskuju. Alati ma üllatun. Ükski Ernitsa raamat ei sarnane teisega, kõik on eranditult erinevad, mida ei saa kõikide autorite loomingu kohta öelda.

  Aastates pedagoog Maila elu on kirev, lausa värvikirev. Kunstnikust ja kunstiõpetajast keskealine (ma arvan) daam peab üle elama kohutavaid seiklusi, näiteks jääb bussis magama ja sõidab justkui maailma lõppu, kohta, kuhu bussid liiguvad üliharva. Maila satub prügimäele ja sõbruneb prügimäe elanikega. Mida kõike ta seal üle elama peab? No lugege ise! Aga, lisaks kohutavatele üleelamistele, juhtub temaga ka midagi head. Kummaline, ka mina olen millegipärast mõelnud et prügimäe taga on meri, lausa ookean ...

 Kunstnik Maila satub Rootsi, kus temaga juhtub midagi, alles hullaris hakkab ta mäletama. Lisaks pakutakse talle tööd ka Hispaanias, kus ta elab ja töötab suisa 4 kuud.

 Elu viib teda korduvalt kokku oma endiste õpilastega, nagu korduvalt hoiab ta ka kellegi kätt, mis puhul iganes.

 Siin tahaks öelda ega õnne raha eest ei osta!

Soovitan lugeda!

Tutvustus:
Marje Ernits
Hoia mu kätt
200-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Tormikiri 2008


Maila sõidab koduteel jalgrattaga otsa autole, mida seal kuidagi olema ei peaks. Autos lebab raskesti haige Veeber – Maila endine õpilane. Õpetaja südametunnistus ei luba haiget noormeest metsa äärde jätta ja tarib koos naabrimehega poisi tallu.
«Teil tuleks leida endale uus töökoht... noh, kus teid ei tunta ja... ja te olete muidugi väga hea õpetaja, aga...» lausub koolidirektor kiretul häälel, »...aga pretsedent on loodud. Ma ei saa teid muidugi sundida lahkuma, kuid soovitan küll. Leidke kompromisslahendus... Tavaliselt vahetatakse töökohta õppeaasta lõpus, aga no kunstiõpetus – seda võib ju igaüks asendada!»
Võib-olla oleks nüüd aeg Rootsi kolida ja end ristitütrele pühendada, arvab Maila koduteed sammudes. Eliisa muidugi rõõmustab, kuid kas Jörgeniga seob neid lihtsalt sõprus või on sellest midagi enamat oodata, seda sõidabki Maila uurima.

27. veebruar. 2020.a.
Vana-Rääma

Teisipäev, 25. veebruar 2020

Jaansoni rada 169.päev


 Nonii! Ülihea tunne on, ausalt! Homme oleks saanud suisa 2 kuud viimasest Jaansoni rajal kepikõndimas käimisest, aga tänane hommik lausa meelitas rajale, tuli juhust kasutada, sest juba sellel reedel lähme taas Germoga hambaarstile ja siis ei tea millal taas rajale jõuame, aga kindlasti jõuame.

 Ei hakanud üle pingutama, sestap kepikõndisime kõigest 5 viisakat kilomeetrit. No igaks juhuks, sest aktiivset kõndi pole ammu teinud. Ei taha kohe liigeseid ja lihaseid üle koormata.
 Hea tunne on see, et minul kõigub 1 kg edasi-tagasi aga kaal tagasi tiksuma pole hakanud, ehk siis olen endiselt 30 kg väiksem ja juba 6. aprillil saab 3 aastat kepikõndimise algusest. Need 30 kg läksid üsna ruttu maha aga edasine seisab, seega hoian oma kaalu. Väga suurel määral oleneb kõik ka toitumisest, olen selles 100% kindel ehk elus näide. Mai algul saab juba aast sellest mil ma ei tarbi võid (kasutan või asemel avokaadot), toiduõli ega margariini (ei söö praetud toitu, vaid paaril korral olen patustanud), ei tarbi suhkrut (vaid kohvile suhkru asendajat ja mõnikord söön ka magusat, küll harva). Söön vähem, tihedamini ja kindlatel kellaegadel. Kõik see hoiab kaalu ja ei lase juurde tulla. Tean millest räägin. Süsivesikuid tarbin vaid hommikusöögi- ja lõunasöögiga. Söön vaid 2 viilu seemnesaia päevas, ühe neist hommikupudru kõrvale ja teise lõunasöögiga. Söön 4 korda päevas, hommikuti kaerahelbeputru, viil seemnesaia ja tass kohvi, lõunaks praaad ja näiteks smuuti, kella 17.00 ajal suppi ja õhtul kella 21.00 ajal kas tüki kana- või kalaliha ja mõned tomatid või kurgiviilud. Kõik see hoiab kaalu ja ma pole ka sellel talvel kordagi haige olnud, kuigi eelmisel talvel olin suisa 2 korda kuus külmetushaiguste või viiruste käes. Eks oma osa ole ka reikil ja teistel vaimsetel enesetervendamise protsessidel ning mul on ju kodus ka looduslik antibiootikum - Palo Santo pühapuu, mida tihti põletan ja mille eeterlike õlide auru sisse hingan.
 Ei ole ka Germo haige olnud, kui jätta välja need hambapõletikud millepärast oleme ka suurel määral rajalt maas olnud. Germo on saanud, tänu tervislikule toitumisele, kaalu 98 kg-ilt 79,9 kg peale, mis on väga hea. Nii ei jää talle igapäevased ravimid lahjaks, ta võtab niigi 6 tabletti päevas. Germo muidugi liigub minust ka rohkem, ta on mul väga tubli. Ka haigus on kenasti kontrolli all.

 Niisiis, liikuma!

Mõned jäädvustused ka rajalt:
päikeseline ilm ja Päikesepoiss Germo :)
minek ...
1 km läbitud ...
2 km läbitud ...
ilus ...
Germo särab nagu päike :)
peale 2,5 km
mina
õnnelik GERMO


25. veebruar. 2020.a.
Vana-Rääma

WEBBY - Elme Väljaste


 Järjekordne Elme Väljaste romaan sai loetud. Sellel korral on tegu eriskummalise teosega "Webby," mis lugemise alguses ei köitnud mind. Pidin lausa pooleldi loetud raamatute hulka panema... mingil hetkel läks väga haaravaks ja põnevaks, et ma olen tahtnud lausa kirjanik Väljaste kõrval istuda ja küsida; "kus kohast sul see kõik tuleb?" Seda on minu käest ka küsitud, eriti luuletuste puhul.
  Aga Elme, kus kohast sul siis tuli see teos? :) Olgem ausad, mina vist ei suudaks sellist süžeed välja mõelda. Ma liigitaksin selle raamatu ulmeraamatute hulka ja ulmet ma ei kirjuta ega enamjaolt ei loe ka, sestap vast ei tahtnud see raamat "tööle" hakata. Samas, nagu ma ennegi öelnud olen, ulmel ja ulmel on vahe. See siiski on selline ... reaalne ulme.

 Ma üldse ei imesta, vihjates raamatu tagakaane tekstile, et midagi sellist kunagi aset leida võib, meie maailm on juba praegu muutumises, lausa tundmatuseni on nii mõnigi seik muutunud ja muutub igapäevaselt. Kaldun küll teemast kõrvale, aga hiljuti ühel õhtul mööda Pärnu kõrtsusid käies pidime kaaslasega shoki saama, kõrtsud olid tulvil narkouimas noori, kelle kohta ei tahaks enam inimene öelda, no täielikud monstrumid, pupillid nagu tõllarattad, ühtegi arusaadavat sõna üle huulte ei tule jne....õudus kuubis! Kus on politsei silmad!? Aga mis ma siin sellest, natuke raamatu teemat panen ka kirja.

 Ühesõnaga tegevus toimub 2050.del aastatel, kus üks peategelane, nimega Webby, on sündinud 2035. aastal ning vanemad tegid temast nn veebilapse juba enne lapse sündi, kasutades last ära nagu elutut eset ning vaid oma kasuks.
  Webby satub TOT-ALLYSSE (loe ise mida see endas hõlmab ja tähendab!) ja seal hakatakse vormima temast teistsugust inimest, sest tüdrukui hing on ära mürgitatud koduste poolt.
  Mis ja kuidas asi edasi kulgeb? sellest loe ka juba ise. Minu jaoks kulges põnevas suunas ja ka raamatu lõpp on positiivne, õnneks.
  Hea fantaasia on kirjanik Elme Väljastel, aitäh!
Olgugi, et nii mõnigi õõvastav seik on raamatus olemas, sain ma vahepeal nutta ja vahepeal naerda, sestap võin ma raamatu enda jaoks loetavaks tunnistada, emotsioonid eelkõige.

Rahva Raamatu lehelt:

RAAMAT

WEBBY

 2 Google +0  0 Share0

Olin jõudnud „Webby” kirjutamisega lõpusirgele, kui mulle torkas juhuslikult silma üks artikkel teadlaste soovist ristata inimese DNA ja lehma munarakk.
Mis juhtub siis, kui teadlaste taotlusele antaksegi roheline tee? Ja ühel päeval hakkab kusagil katseklaasis arenema kimäär, kes oleks osaliselt inimene ja osaliselt loom.
Minu kaheksanda romaani nooruke kangelanna, 17-aastane Webby, pole sündinud katseklaasibeebina. Tüdruk on tänastest päevasündmustest alguse saanud kirjaniku kujutlusvõime vili.
Lehekülg lehekülje järel küsisin endalt üht ja sama küsimust: mis saab siis, kui kas või üks ainus protsent mu fantaasia-lennust osutub tõeks?
Ja Webby-sugune tüdruk sünnibki meie sekka. Maailma, mis pole enam selline nagu oli romaani kirjutamise aegu. Aastal 2006.
Hea lugeja! Kui sul „Webby” läbi loetud, siis ehk mõtled üürikese hetke sellele.
                                                 Elme Väljaste



25. veebruar. 2020.,a.
Vana-Rääma

Pühapäev, 16. veebruar 2020

ÄRGAKE - Margit Peterson


 Eelmisel nädalal ilmus mu 9 luuleraamat täiskasvanutele. Jah, ühe luuleraamatu olen kirjutanud ka lastele ning luban, et see ei jää viimaseks, sest tagasiside on väga positiivne. Aga nagu mul on kombeks blogida kõikidest loetud raamatutest, blogin ka ahjusoojast "Ärgake" raamatust.

 Siirad ja suured tänud tahan öelda kirjastusele "Hea Tegu" ja Heli Hallikule, kelle meilile käsikirjad saata tuleb. See on küll kaua oodatud raamat, mis pidi ilmuma juba ammu, seisis ühes teises kirjastuses pikalt, kuni ära võtsin. Augustis saatsin teise kirjastusse ning ilmuma pidi juba enne jõule, aga jõulude aeg on, teadagi, hull aeg raamatute kirjastamiseks ja trükkimiseks, sestap nägigi see raamat ilmavalgust alles nädala eest.

 Siirad ja suured tänud ka toimetaja Irene Õmblusele, kellega on meil väga vahva koostöö, positiivne ja arendav. Olen leidnud oma luulele tõesti väga andeka ja rõõmsameelse toimetaja, kes võtab oma tööd tõsiselt ning lubab mu osad luuletused jätta just sellisteks, nagu ma soovin. Osasid luuletusi lihtsalt ei saa muuta. Meie koostöö jätkub. Tõesti aitäh!

 Südamest tahan ka tänada oma illustraatorit Jana Valget,kes on illustreerinud päris mitu minu raamatut ja kindlasti meie koostöö jätkub, sest Jana käekiri on mulle väga sobiv ja kõnekas. Antud raamatule joonistas ta imelise kaanepildi. Aitäh, kallis Jana!

 Pirakad tänud ka mu heale küljendajale (kõlab naljakalt, eksole?) Vallo Hallikule, kellega on väga hea teha koostööd, sest ta alati arvestab autori soovidega. Nii sünnib just selline raamat nagu autorile sobib. Olen õnnelik!

 Ma ei taha küll kivi kellegi kapsaaeda visata, iga mu raamat on mulle väga erilise tähtsusega ja armas, aga selle raamatu kaaned on ühed mu lemmikud ning selle eest võlgnen suure tänu kaanekujundaja Katrin Meemaale, kellega koostöö meil ka jätkub. No vaadake kui ilus raamat! :)

 Olgu siis mainitud, et raamat on väiksemas formaadis ja kõvakaaneline ja väga ilusates pastellsetes toonides.

 Raamatuid ma väga palju endale ei saanud, sestap jagub neid vaid kiirematele. Poodides on hind palju soolasem ja sinna peaks jõudma müüki lähiajal.

Kui ka sina soovid seda endale soetada, saad selle minu käest osta 8 euro eest, postiga saates läheb maksma 10 eurot. Minu pangakontonr. EE381010902003166000 Margit Peterson. Selgituseks kirjuta Ä. Aitäh!

Üks tekstinäide ka, nimiluuletus, millest on saanud tänaseks juba laul. Aitäh!



16. veebruar. 2020.,.
Vana-Rääma

Rahva Raamatu lehelt:



RAAMAT

ÄRGAKE

 9 Google +0  0 Share0

Raamatusse "Ärgake" on kogutud pisut nukrama alatooniga värsid, mis kätkevad endas igatsust lapsepõlve ja siitilmast lahkunud inimeste järele. Samuti valutab autor südant Eesti ja eestlaste tuleviku pärast.
Värssidesse põimitud sõnum paneb mõtlema igaviku ja kaduviku, terve elu üle ...
Tegemist on autori üheksanda täiskasvanutele mõeldud luulekoguga.

Reede, 14. veebruar 2020

KASIMIRA - Aivar Lembit


 Möödunud öösel sain loetud Aivar Lembitu romaani "Kasimira," mis kõneleb naabritevahelisest vimmast, mis lõppeb kohtuga. Aktuaalne teema ajast aega.

 See on esimene romaan, mille kirjanik Lembitu raamatutest läbi lugenud olen ning teine ootab ka lugemist. Tutvusime Aivar  Lembituga Facebookis (virtuaalselt) ning vahetasime raamatuid. No ma olen kord selline hull lugeja ja mulle väga sobib see vahetus, kuna pühendustega raamatutest on saanud juba suur kollektsioon ja need on minu jaoks väga erilised, eriliste raamatute riiulites.
  Jah, ma tahan raamatuid omada, eriti just eesti autorite omi, pühendustega.

 Autor valdab perfektselt kohtuukse tagust maailma, ma ei imesta üldse, sest põgusalt oleme kirjanik Lembituga vestelnud.

 Poluvernikust Kasimira ja tema naabrimees Jura Kovaljov kisuvad riidu, kuna Kasimira olevat väitnud, et Jura rikkus temasealiha ära, kui Kasimira tolle naabrimehe juurde suitsutmisele viis. Et liha olla lausa ussitanud jne ... Naabrid ei suutnud omavahel asju ära klaarida ning Kasimira ei maksnud Jurale lubatud summat. Nii pöörduski naabimees kohtusse ning selle käigus toimub kateine kohus.
Kange naisena vilistab räpakas memm nii naabrimehe, kui ka seaduste peale.
  Kui riik saadab kohtutäiturid töötu memme hoovi, tõukab Kasimira ühte kohtutäiturit ning see kukub seavirtsa sisse. Siit saabki alguse teine kohtusaaga.

 Ühesõnaga, kui sa tahad lähemalt tutvuda meie kohutöötajale telgitagustega j sind huvitab kuidas ja kas on võimalik naabrite tüli lahendada, loe seda raamatut.

 Kuna ma alati blogin otse(koheselt), siis raamatu lugemisel häiris mind meeletu vigade kogus, neid on ikka lootusetult palju. Aga ma ei leidnudki toimetaja nime raamatust. Ise ei näe kirjanik oma vigu, selle jaoks on toimetajad olemas, soovitan kindlasti anda raamatu käsikiri enne trükki minemist mitmele heale tuttavale lugeda, no korrektuuri ja toimetamise mõttes. Ja viimane lihv jäägu toimetajale. Sorry, Aivar, see raamat on toimetamata, kuna 20 vea juures läks mul vigade lugemine lausa sassi. /jah, mul on see kiiks, loen vigu kokku!/

 Aga siiski olen tänulik raamatu eest, aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

KASIMIRA

Autor: AIVAR LEMBIT
 19 Google +0  0 Share0
Peale ülemajanaabrite Kasimira ja Kovaljovi-Jurka vahelise äritehingu luhtumist pahvatab vana vimm uue hooga. Mängu kistakse nii juristid, täiturid, suguvõsa liikmed kui ka lemmiksiga Artur. Tulemata ei jää protsessid ning kõrvetamata ei pääse keegi.



14. veebruar. 2020.a.
Vana-Rääma