Rada 204.päev

See imeline allee viib otse meie koju. Ehk siis meie kodualleeks võib seda nimetada küll. Imeline Pärnu, ma ei väsi sind kiitmast! Tulime rajalt. Täna tegime Vana-Pärnu tiiru ning olime rajal suisa kuuekesi. Läbitud sai 5 km. Ikka tasa ja targu, aega on ja kiiret ei ole. Ja Evele käisime ka tere ütlemas. Mulle väga meeldib rahulik Vana-Pärnu linnaosa, juba loetud nädalate pärast saab ehk taas Vana-Pärnu randa minna ja Ivit külastatud, nagu igal suvel. Enesetunne on mõnus. Liikuge teie ka ju olge terved! 29. mai. 2021.a. Vana-Pärnu

Rada 203. päev

Mõned päevad olid mitte just rajasõbralikud, aga täna ilm muutus, vähemalt Pärnus. Nii me seda kepikõnniks kasutasimegi. Ausalt öeldes olid mul rajale minnes hoopis teised sihid aga need muutuvad äkki, nii meie teekonna pikkuseks pisut üle 8 km kulgeski. Enesetunne on väga hea. Jah, teeviit on eksitav ja ausalt öeldes ei ole ju kirjas kus see 5 km Pärnus lõppema peaks. Meie maja juurest selle teeviidani on veidi üle 4 km. Armas oli ka sind kohata, Ellen! Jah, me kepikõndisime Sauga alevikku ja tagasi. Teinekordki võib seda rada kepikõndida, täitsa mõnus oli. Aga las fotod kõnelda, meie oleme väga rahul. 28. mai. 2021.a. Vana-Rääma

Jaansoni rada 202.päev

Hetk tagasi jõudsime rajalt. Jahe on. Selline justkui varakevadine ilm Pärnus. Kuigi me kepikõndisime 5 km, hakkas mul jahe. Aga enesetunne on siiski hea, teen peagi tassi teed, saan sooja ehk sisse. Oleks pidanud ka jope selga panema, nagu Germo pani. Aga nüüd, selle nädala normiks seadsin 5 km. Igapäevaselt küll kepikõndida ei õnnestu aga vähemalt 3 päeva nädalas üritame rajal olla. Tänaseks on ka hüppeliigesed taastunud ning kopsumaht samuti. Kahe päeva pärast saab juba 1 kuu jagu suitsuvaba elu. Ma ei saa aru et midagi üldse muutunud oleks, jah, lõhanataju on tugevamaks läinud ja mõned kilod on juurde tulenud, muud ei midagi, ei mitte mingit suitsuisu, ei närvilisust, ei köhi tõrva :D, ei ... ausalt, kõik on nii nagu oli. Ahjaa, tegelt siiski, näljatunnet tunnen, enne juhtus harva. Aga mis seal ikka, üks trennipäev taas kirjas. Oleme õnnelikud. Olge teie ka! 24. mai 2021.a. Vana-Rääma

Jaansoni rada 201.päev

Täna võimaldas ilm meil rajal käia. Eile õhtul muudkui sadas ja sadas, jäigi 1 päev kepikõndimata. Olen nüüd nagu sõltuvuses, liigesevalu on, tänu liikumisele, kadunud ja üha kibelen kepikõndima. Ja ega Germolegi see vastumeelene ei ole. Aga igaks juhuks me pikemat teekonda ette veel ei võtnud, aega ju on, kiiret ei ole. Läbisime taas 4,3 km. Enesetunne on superhea. Jõe ääres olles tekkis juba tahtmine vette minna, aga ma ei ole jõeinimene, olen mereinimene, seega minemine jäi vaid mõtteks. Kannatan veel natuke, kui merevesi on juba 17, võin minna. Ja Vana-Pärnu ranna veepiirini on meie kodust täpselt 3 km, alles hiljuti mõõtsin ära. Selleks ajaks kui suplema saab, on ehk rütm juba veel parem, ehk on siis just see 6km paras maa sportida. Ujuda ma ei oska aga vees mul olla meeldib. Aga mis seal ikka, oleme ikka terved ja õnnelikud! 19.mai. 2021.a. Vana-Rääma

Jaansoni rada 200.päev, juhhuuu!

4,3 km parema tervise poole on täna läbitud, juhuu! Lisaks on meil täna ka suur juubel - 200. kord rajal! Tõsi küll, vahepeal olingi liiga laisaks muutunud. Eile juba kirjutasin ka põhjusest ning mulle meenusid hea Sveni sõnad, millest mul paari aasta eest abi oli, need kõlasid umbes nii et liigesevalu vastu aitab trenn, aiatbki, juba teist korda kogen seda. Nii juhtuski paari aasta eest et Sven ajas lausa mind rajale ja ühel korral tuli ka kell 1 öösel minuga trenni. Ütlen otse: mul ei ole enam liigesevalu, nagu poleks seda olnudki! Jee! Tervitused sulle, Sven, oli tore ka sind üle pika aja trennis kohata! :) Nagu fb peatsis mainisin, ei ole mu blogi lugemine kohustuslik, kordan seda ka siin. See on puhtalt vabatahtlik, sest ega ka minu elulooraamat ei ole kohustuslik kirjandus. Ja sulle, kes sa mu postkasti mind sõimama tuled, on mul sõnum: "ole pai, vaata peeglisse, tee endaga vaherahu ja ela oma tusatuju mujal välja. Endasse uskumine on edu ja tervise pant!" Täna on tõesti emotsioonid laes, lisaks 200. rajajuubelile täitub õhtul 3 nädalat suitsuta ja nüüd ma juba enam harjumusest ka ei istu pliidisuu ette. Armastan! 17. mai. 2021.a. Vana-Rääma

Jaansoni rada 199.päev

Tulime hetk tagasi rajalt. Kui ma siin paar päeva sealt ennast eemale hoidsin, oli mul ka põhjust aga nüüd tuleb halastamatult trenni tegema hakata, igal õhtul vähemalt mõned kilomeetrid, nagu täna, kepikõndisime 4,6 km ja rohkem ma eriti ei julge sest liigesevalud on jubedad. Täna ma sain ka teada mis seda põhjustab, astusin üle mitme nädala kaalule ja ....kahjuks olen selle (homme saab 3 suitsuvaba nädalat) kolme nädalaga päris mitu kilo juurde võtnud, raske on. Igas mõttes raske. Ja eks riiete järgi sain juba enne aru. Ühest pahest olen prii aga sellel on tagajärjed. Hea, et ma mingit tõrva ei tatista, nagu keegi millalgi mainis, pole mul ka söögiisu suuremaks läinud, toitun endiselt kindlatel kellaaegadel, sellel korral pole isegi suitsu isu olnud, muidu on ikka väga raske olnud maha jätta. Lausa võimatu. Jah, tunnistan, tunnen Anzori tuge. Tegelikult soovisin tollel korral 3 soovi ja pmst 2 neist on juba täide läinud, seega ...jään oma arvamusele truuks, mille ütlesin välja ligi kolme nädala eest," uskuge neid, kes teid tõeliselt aidata suudavad, ärge uskuge kurikeelset meediat!" Olen elav näide. Aga mis seal ikka, oleme terved ja õnnelikud! 16. mai 2021.a. Vana-Rääma

Rada 198.päev

Imeline õhtu lausa kutsus rajale! Õigupoolest meelitas Vana-Pärnu rand ja juhtumisi esimese lombini ja tagasi tuli kokku täpselt 6 km. Rahvast rannas juba oli. Helena, lehmi ei olnud ja ma ei ole teadlik kas üldse tulevad. Enesetunne on hea, liikuma peab. Samme tuli 9837, kulutasin 480,5 kcal. Tundub et kopsumaht hakkab ka taastuma aga liigesed teevad endiselt haiget, küll veidi vähem, kannatas liikuda küll. Ega ma jonni ei jäta :) Oleme terved! 13. mai 2021.a. Vana-Rääma