Pärnu Hansapäevad 2022

1-3. juulil toimusid Pärnu Hansapäevad. Need on väga erilised päevad nii minu kui ka mu sõprade jaoks, sest ainuüksi reedel kohtusin lausa 58 sõbra või tuttavaga. Nagu ka fb-s mainisin, armastavad minu sõbrad rohkem keskajale keskenduvaid Hansapäevi, kui Grillfesti. Kõiki sõpru ja tuttavaid ei jäädvustanudki fotodele, ag teid oli väga palju, aitäh, et olemas olete! Ja muidugi pirakad tänud ka Hansapäevade korraldajatele, kellest ühe ka fotole püüdsin. Külastajate hulgas leidus ka tuntud telenägusid ning nii mõnigi oli kohale tulnud lausa teisest Eestimaa otsast ja ka Soomest. Esinejaist osutus külastajate lemmikuks Bordó Sárkány(Ungari), kes on Hansapäevade külastajatele tuttav juba eelnevatest kordadest. Paljud külastasid Pärnu Hansapäevi just selle Ungari bändi pärast, (suurelt jaolt ka mina ise) ja mina muidugi tegin koos bändi solistiga ka selfi, kena noormees ju, armas ta kõrval särada ;) Kohe Tallinna Väravate vahelt sisenedes tõmbas kogu tähelepanu endale Karekas ehk Lauri-Kare Laos, kes ka lahkelt hobusega sõitma kutsus. /videod on mu fb ajajoonelk avalikult/ Samal ajal mängis Veelaval üks Ukraina bänd, kui ma ei eksi, aga minu tähelapanu läks Karekale. Võrratu Galder ehk Luukuduja oli ka kenasti Hiiumaalt taas kohale tulnud ja luust ning sarvest ehteid müüs kunstnik Silja isiklikult. Silja seljatagusel alal oli soovijal võimalus lasta endale kaarte panna ning sellega tegeles Tiiu Kull. Hää Ülle müüs kleite ning savikunstnik Vally Selberg oli kohal omatehtud imelise keraamikaga. Üllatusena jooksime kokku Põltsamaa kandis elavate kirjanik Heldur Lääne ja ta abikaasa Reedaga. Nendega kohtusime viimati Pärnu Kirjandusõhtutel, mida aastate eest korraldasin, seega oli tõesti armas kohtumine. Ja siis liitus meiega mu kallis õeke Sirje, kellega tajuga Eha leidis meil sarnaseid jooni olevat, no ühe isa lapsed oleme kalli Sirkesega. Eha lapselaps on hirmus tantsulõvi, tema ei pidanudks paljuks lava kõrval tantsu lüüa, sest mammi ju andis se talle korvi :) Äge poiss! Kallis kooliõde Aili tuligi ungarlaste pärast Hansapäevi nautima, oli armas kohtuda. Nagu ka Sirjega, kes samuti bändi kuulama tuli. Ja loomulikult oli kohal ka kirjanik Heiki Vilep, minu armas kolleeg ja kamraad, kes käis samuti minu korraldatud kirjandusõhtutel esinemas. Loomulikult tegime ka traditsioonilise foto koos. Heiki laua äärde oli suur rahva tunglemine ja müük kulges edukalt. Tore teada, et raamatuid ikka ostatakse ja loomulikult kirjutas Heili ka pühendusi. Autori käest otse osta tuleb kordi odavam, kui poest. Tore oli kohtuda taas ka (nimetagem ka teda nõiaks) nõid Thori ja tutvuda tema naise Heliga. Nemad olid kohale tulnud lausa Irust. Aitäh teile kõigile, kes te meie olemise päikeseliseks tegite, teiega koos oli imetore! Uute kohtumisteni! 3. juuli. 2022.a. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

MÄRKMIK - Heldur Lääne

 Sain just loetud Heldur Lääne raamatu "Märkmik." Ma ise nimetaksin seda raamatut salmikuks, mitte märkmikuks. Kooliajal sai salmikuid peetud, üks neist on mul siiani alles. Sai lastud sõpradel sinna salme kirjutada ja salmide juurde pidikesi joonistada. Umbes selline on ka see Helduri raamat.

 Nagu ma alati otse blogin ja iga oma arvamuse välja ütlen, teen seda ka nüüd. Suurem osa luuletustest on konarlikud, algus on väga hea, juba loodad, et tegemist on nn luulepärliga, aga lõpp vajub...vajub kohe väga ära ja läheb vinklist välja. Läheb ka riimist välja, mis on kurb.

 Liiga palju tehnilisi sõnu! Tehnilised sõnad ei ole poeetilised ja ei kõlba luule (kon)teksti mitte kohe. Ka ei kõlba sõna "okse," mida, paraku leidub selles raamatus palju.

 Raamatu viimane veerand mulle täitsa meeldib. See koosneb erootika- ja armastusluulest. Tundub, et see stiil sobib autorile kõige paremini. Aga kahjuks taas väga hästi alanud luuletus jääb lõputa või vajub lõpp ära...

 Ma küll ei tea kes selle raamatu illustreeris, aga need illustratsioonid meeldivad mulle väga, kohe palju rohkem, kui raamatus olevad luuletused. Ja väga põnev oli ka see, et osad illustratsioonid korduvad mitme luuletuse juures ja sobivad, sobivad päriselt! Luule olemus ongi mitmeti loetav või võetav või arusaadav, sestap ei pea illustratsioon olema n. ö. üks ühele.

 Mind pani see raamat veidi nostalgitsema, sest kunagi ma kirjutasin laulusõnu üles, lõikasin isegi ajalehest välja laulja (või millise pildi iganes!) pildi ja kleepisin laulu juurde. No neid pilte nii väga ka saada polnud ju nõukaajal, sellesse aega jäi minu lapsepõlv.

 Aga tundes Heldurit, võin vaid häid sõnu tema, kui inimese kohta öelda. Sõbralik, heatahtlik ja viisakas mees, kes kohe kindlasti naudib seda mida teeb. Aitäh selle raamatu eest, Heldur! Läheb taas mu eriliste raamatute riiulisse, sest on pühendusega.

 Ahjaa, raamatupoodidest ma seda raamatut ei leidnud, sestap ei saa ka Rahva Raamatu lehelt siia midagi kopeerida, aga ega see polegi väga oluline.

 Mõnusat Emakeelepäeva lõppu!


14. märts. 2019.a.
Vana-Rääma