4 päeva maakodus

Rohkem enda tarvis panen teatud statistika blogisse kirja, et oleks vajadusel olemas. Tõesti-tõesti, soetasin sellel nädalal endale maakodu ning notarileping sai ka sõlmitud juba 28. juulil ehk siis isa 93. sünniaastapäeval, täpselt kuu aega enne enda juubelit. Ühesõnaga tegin endale juubelikingituse täpselt kuujagu päevi varem. Maakodu oli üleval Varakeskus. ee-s ning sealt ma ta siis soetasin. Vedas. Oligi aeg, sest olen ammu endale soovinud seda päriskodu. Aitäh maalker Kaire Pärnsalu, olen sinu tööga väga-väga rahul. Ja suured tänud ja notar Marje Jürioja, töö kiire ja korralik! Võtmed sain kätte 29. juulil 2026. aastal kell 16.30. Tegelikult isegi varem, maakodu ukse ees. Ja juba 30. juuli varahomukul kella 7 paiku istusime Germoga taas Pärnust bussi ning sõitsime maakoju. Alustasime algatuseks maakodu koristamisest. Klaasi, plastiku ja raua saime asetada vastavasse konteinerisse ja põletatavad asjad lõkkesse. 8 tundi halastamatut tööd, vaid väike kohvipaus ja lõunasöök vahele ning Pärnusse tagasi naasime alles peale kella 17.00. Ma teen kindlalt elamisele kapitaalremondi ja kiiret ei ole kusagile, aega aga on. Tahan veel ümberkorraldusi teha, mõne seina maha võtta ning ka teisele korrusele teen wc. Veel pole otsustanud, äkki esimese korruse wc likvideerin, võibolla mitte. Aga esimesel korrusel ühe seina võtan maha ja elutoa aknad teen ka ümber ning sinna tuleb ka terrass. Trepp ülemisel korrusele jääb samaks, see on nii tugev, et peab veel sajandeid vastu. Reede hommikul saime kallite Ave ja Tarviga maakoju, sest nad läksid Eesimaale tuuritama ja viskasid meid ära. Suured tänud! Sain nii veekanistri, harja, mopi, tolmuluua jne ... maakoju viia ning läks suuresk tööks. 8 prügikotitäit vana tapeeti sai eemaldatud Germo toast, mis jääb teisele korrusele ning 4,5 tundi pidevat tööd sujus kenasti, sest Germo on kuidagi eriti õnnelik ja töötas ka pausideta. Jah, lõunapausi tegime koos. Ma olen kiirtoitu kaasa võtnud, ühe termosega kuuma vee ja teise termosega kohvi. Kuna vett meil veel majas ei ole, selle saame alles ilmselt kevadel panna, siis hetkel ajavad asja ära suurimad sõbrad - niisked salvrätikud, tänu millele me mustana bussi ei pea minema. Jah, me reeglina liikleme bussiga, liinibussiga, sest mu autojuhiload on ammu aegunud ja kooli uuesti minna pole plaaninud. Reedel saime Germo toast peaaaegu kõik tapeedi maha, aga nipet ja näpet jäi veel. Täna ehk laupäeval sõitsime taas seitsmese bussiga maale, sest see oli Germo suur soov ja minu soov ikka ka. Nii mõnus on 8 tundi rassida majas, mis on nüüd sinu isklik kodu. Jätkasime Germo toa remondiga või noh tapeedi eemaldmisega ning sujuvalt jõudsime sealt ka ülemise korruse esikusse ehk trepi ülemise osa juurde ja vannituppa. Vannitoaga läheb aega, seal me suurt midagi teha ei saa, Germo suuri raskusi tõesta ei tohi ja mina üksinda ei jaksa, et see vana vannikolakas eemadada. Eks näib kas järgmisel nädala õnnestub, sest tullakse radiaatoreid eemaldama, mis olid kunagi küttekehaks. Aga siis ehitati ahjud ja pliit. Need on ka vaja korstnapühkijal või pottsepal üle vaadata. Uus püstak on mul keldris, sealt on vaja veetorustik mööda maja lailai vedada, aga nagu ma mainisin on see järgmisel aastal alles plaanis. Iga asi omal ajal. Esmaspäeval selgub millal tullakse akende mõõte võtma, sest vähemalt ülemise korruse aknad plaanin ma veel sellel aastal ära vahetada. Alumise korruse akende vahetus lükkus ka järgmisse aastasse, sest mul on plaanid. Täna peale lõuna pausi tegime niiöelda töö vahetuse. Vahelduseks. Hakkasime treppidelt sammalt eemaldama, sest seda ikka tekib. Germo oli hästi osavõtlik, mille üle on mul väga hea meel. Eile niitis üks hea majahaldjas (minu pandud hellitusnimi) majataguse ja täna korrastasime meie treppi. Mina pühkisin kogu elamise üle ja Germo vedas tapeedi lõkkeplatsile. Ja kui oli bussini jäänud üks tunnike, hakkasime veel välisukse juurest ehk alumise korruse esikust tapeeti eemaldama. No sealt võtan ka ühe seina maha, seega see jäi puutumata, aga ülejäänud sai enamvähem. Kui saan need radikakobakad eest ära, saan korralikumalt tapeeti eemaldada. Kööki tahan teha uue põranda, sest vana põrand on kaua olnud linoleumi all ja mõistagi on linoleum põrandalaua surm. Majas on veel ka gaasiballoon. See on vaja eemaldada. Selliseid asju ma ise ei puutu ja gaasi ma kohe kindlasti oma elamisse ei taha. Ah, üleüldse on seal köögis palju teha ning seina võtangi maha just köögi pärast, et seda avaramaks saada. Eks näis kas ka uus pliit tuleb lasta teha, sest ma veel ei tea ega ise ka ei katseta kas need küttekehad funkavad. Aga kõige selle juures on jube mõnus just enda nägemise järgi oma kodu ehitada ning ma plaanin teha selle täpselt sellise nagu soovin. Ehitan kasvõi 10 aastat ja ega ma polegi veel rahapuu asukohta kindlaks teinud, et ...Ja kõige mõnusam on mõelda, et mu kodumetsa taga on meri :) Sinna jõudnud veel ei ole, sest tööd on palju ja me liikleme niigi maale, nii suvilasse kui maakoju liinibussidega. Ehk sõltume liinibussidest. Gaasipliidi pean ka kusgaile ära toimetama, seda ma samuti ei vaja. Praegu jäi maja juurde ... Vajan veel hädasti ka elektrikku, sest pinda sondeerides sain teada, et kohapealt teda võtta ei ole. Kavatsen panna uue elektrisüsteemi, praegu oleme ilma, kavatsen vanad juhtmed ja harukarbid eemaldada. Ühesõnaga teen kapitaalremonti, mis muidugi küsib ka, aga mul ei ole utoopilisi summasid oma kodu ostmiseks, lisaks lepin vähesega ning tahan oma nägemise järgi teha. Uhh, tekst on juba hiigelpikk, aga sain kirja, mis soovisin ja lisan vaid mõne foto, rohkem ei raatsi, ülejäänud on arvutis kindlas albumis. 1. august 2026.

Ja saabki sooja!

3 päeva ja asi korras. Selgituseks siis, mu pliidile ehitati uus müür, mitte ei ehitatud ahju. Ja vaid üks pool vajas uuenduskuuri, sest eelmine müür oli valesti tehtud, traadid olid puudu ja õhk ei ringelnud nii nagu peab. Pottsepp imestas üldse, et asi nii kaua toimis. Lahtised kivid eemaldas korstnapühkija eelmisel aastal, eelnevad korstnapühkijad ei vaevunud seda isegi tegema. Pottsepp rääkis, et lahtised kivid, mis alla kukuvad (mul oli neid lausa 4) lükkavad potid lihtsalt lahti. Polnud minu süü. Täna lõpetas ja reedel juba võin kütta. Nüüd pandi pottide asemel tellised. Loodame, et pliit peab sooja ka, mitte pole taas nii nagu 7 aastat oli - kütan tühja. Olen tulemusega väga rahul aga kontakte ma ei jaga, tal on tööd ülepea palju. Täna on minul ka kodune päev olnud, muudkui tuhisen stepperil ja kasutan graatsiaketast. Ja kirjastan. Ka üks raamatuesitluspäev ühes koolis sai täna paika pandud. No natuke tegin süüa ka, küptsetasin suurema portsu kotlette, et oleks hooletu. Liiga suured tulid, üle poole kotleti ma ise ei jaksa ära süüa. Aga ma söön üldse liha harva. Germo ju tahab. Mahtusid veel sügavkülma kuidagi moodi. Kööki küürisin ka, mõtlesin, et paneks mõneks päevaks radika sisse, aga eelmise kuu elektriarve oli juba lausa 47 eurot, jätsin panemata, kütsin parem ahju soojaks, sellest praegu piisab, suht soe on veel. Mis seal ikka, täna rohkem ei kirjasta ega kirjuta, varsti lähen pigem raamatuga voodisse, sest tuleb ära kasutada kui lugemistuhin peal on ja silmad lubavad. Raamatuvirn lausa karjub öökapil ning mõni raamat on pooleli kevadest, mõni veel pikema aja tagant. Eks ma järgemööda loen. Õigupoolest armastan öelda, et ma aeg-ajalt neelan raamatuid, pidevalt ma seda nägemise pärast enam lubada ei saa, nagu aastate eest, kui ma lugesin vähemalt 100 raamatut aastas. Aga mõnusat kolmapäeva hilisõhtut! 11. oktoober 2023. Vana-Rääma

Miks ma eile Bluusipäevadele ei jõudnud

koduukse esine...

   Vahel juhtub ka nii, et plaanid kipuvad minema vett vedama, mitte pidama. Kolmapäeva hilisõhtul Bluusipäevadelt naastes olin ma kindel, et lähen neljapäeval taas, aga neljapäeval enam väga kindel ei olnud, kuna helistasin poolvennale ja selgus, et see on ainus päev mil ta saab mulle appi tulla. Kohe, kohe on Weekend algamas, seal on tal palju tööd ning nädalavahetuseti käib maal asjalik olemas. Juba täna õhtul sõidab maale. Nii me siis eile 15 euroalust ette võtsimegi. Saagima me ei hakanud, kuna (nagu pildilt näha) plaanin enda elamise välisukse juurde väikese terrass-platvormi teha. Poolvend sõrgkangis aluseid ja mina viskasin lauad kuuri, millalgi võtame nendega järgmise töö ette. Õigemini mina ei tee, ikka poolvend, kes on alati võimalusel minu jaoks olemas. Lihtsalt ukseesine on nii kole ja jube, et midagi tuleb ette võtta. Sõnajalataimed, mille oli eelmine üürnik siia kuivkäimlate juurde ja mädaleva majaseina vastu istutanud, kaevas poolvend üles ja viis mujale. Ma ei tea kus on inimeste mõistus, kuna taimed lõhuvad omakorda vettinud majaseinu ja pealegi tõmbavad need koledale nurgale tähelepanu. Jah, mul on ukse ees kuivkäimlate kaaned, neid me kinni ehitada ei saa, aga euroalustest saab kenasti terrassi küll. Algus on tehtud, varun kannatust ja küll ükskord ka valmis saab. Maamesilastel on pesa otse mu välisuke ( maja )all, Zorro käib neid seal jahtimas. See tuleb ka kinni katta. Üleüldse olen hädas, kuna hoovikassid käivad mu ukse juures kogu aeg häda tegemas ning tuul toob Vana-Rääma tänavalt kõik prahi (sügiseti ka puulehed) mu ukse ette. Värava plaanin ka teha, siis ei astu enam ükski sininina, kes olid harjunud siin kunagi joomas käima, mu uksest nii naljalt sisse. Terve suve olen välisust ka lahti hoidnud, vahel lausa kella kaheni öösel, sest tänavapoolsed aknad pean ööseks kinni panema ja õhku on ju vaja. Igatahes algus on sisse tehtud ja nüüd lõpuni välja. Pean mõtlema mis katte hiljem sinna peale panen, aga sinnani veel aega. Mõni väravameister võiks värava meistardada, aga paraku olen maksujõuetu. Lootus jääb, et ehk poolvend saab hakkama.

meie titake Zorro

meie nunnu Zorro

   Lisan Zorrost ka paar pildikest siia. Ta on endiselt mu sabarakk, praegu magab, aga muidu käib väljas vaid koos minu või Germoga, üksinda ei lähe, kuigi uks on lahti. Paras rõõmurull on ta meile, vallatu titake, kes meeletult sööb, mängib ja magab. Eile keeras kahjuks mu kuldvuntsi taime kummuli, aga sain selle päästa. Ja oma toas olen enamus lilledest lauale tõstnud, sest talle meeldivad nende lehed kohe väga, väga. Aga sööb ta kõike, kuigi krõbinaid ma talle ei anna, sööb liha, maksa, hakkliha ja kassikonserve, vorsti jmmm...kuid müstiline on see, et mitte kuidagi ei taha ta piima ja vaid paar lonksu vett joob päevas. Kummaline Zorroke meil, hüüdnimega Sorts, Pätu, Gaaga.

punasõstrakompott

  Naabrinaisel jäi eile purgitäis punasõstraid üle, tegin kompotiks. Varsti tuleb kurke sisse tegema hakata ja juba potsatab ka valgeid klaare õunapuult maha.
  Seenele ma ei jõudnud, aga keedan taas sülti. Hea, odav ja toitev toit ju. Kuu lõpp on käes, tuleb sente lugeda, nagu tavaliselt.

  Nüüd tegudele!

29. juuli. 2016.a.
Vana-Rääma