Jaansoni rada 890. päev

6,2 km kepikõndisime täna. Rahvas kogunes juba mitu tundi enne Muinastulede ööd randa, aga meie tulime enne ära, ei jäänud. Pigem eelistan väikest seltskonda väikse ja armsa kodulõkke ääres. Nii õigel ajal jõudsime koju, sest vahetult peale seda jõudis ka kallis Jaanika. Oli üks imearmas õhtu teiega, mu kallikesed: Germo, Urmas ja Jaanika. Ja täna keetsin ka Germole õunamoosi, valgetest klaaridest. Ausalt öeldes ei olnud üle kuu aja Pärnu randa saanud, aga kõik on omal kohal ja suvi kestab veel, ehkki siit minnes tundus nagu oleks rannas torm ja raju. Kaugel sellest, väga rahulik oli ja ma pakkisin ennast liiga sisse, koju jõudes oli tsärk üleni higine. Ja nüüd on mul üks Ingel kollektsioonis juures, kallis Jaanika Sloveeniast tõi. Ma pole ise neid ostnudki, mulle kogu aeg kingitakse Ingleid ja kollektsioon suureneb. Nii armas, sest ma olen neid eluaeg endale igatsenud ka. Unistada tulebki suurelt, nii lähevad unistused täide. Ja kimp mu lemmiklilli - kollaseid roose -, ehib nüüd ka mu kodu. Olen õnnelik. Olge teie ka õnnelikud, terved ja ikka positiivsed! 29. august 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Niisiis

Niisiis. Tõesti. Lõpuks hakkan inimeseks saama kuigi tunnen tohutut puudust rajal kepikõndimisest, kuhu pole saanud juba 6 päeva. Homme ehk. Samas nädalat eemal pole ma sealt aastaid olnud. Aga pole hullu, ju oligi pausi vaja. Väike terviserike tuli vahele, mida ikka juhtub. Ei maksa tarbida rammusat hapukoort, kui organism seda ei talu. Aga tegin ju ämmale juubelipäevasalati just selle 20% hapukoorega ja peale seda need tulid, mitte just 15 magamata ööd. Nüüd peaks organism nii puhas olema, et muud üle ei jää, kui uue ja puhtana edasi, ei sammugi tagasi! :) Olgu siinkohal mainitud ka, et tarbin muidu maitsestamata Kreeka jogurtit, ei muud ja seda juba aastaid. Hapukoor on minu jaoks kohutavalt rammus ja mu organism juba teab mida tahab. Organism teab mis on kasulik.Aga mõne kilomeetri päevas oleme ikka liikunud, rohkem lihtsalt ei julgenud. Selle aja sisse jääb ka mõni mõnus kohtumine, lisaks maailma kallima ämma juubel. Kallis sõbranna Ave tuli reisilt Montenegrosse ja põikas ka Montenegro naaberriiki, külastas seal Dubrovniku linna ning tõi kaasa magneteid ja kive. Üks magnet, mis on raamatukujuline, on mulle eriti armas, aga muidugi ka kõik teised, eriti need kivid sealt kohalikust rannast. Aitäh! Ämma juubeliks tegin jah söögid ise, Urmas küpsetas ahjuliha valmis ja ämm kooris katulid, ülejäänud kõik tegin mina. Ei midagi üle mõistuse käivat, menüüsse said siis kartulisalat, ahjuliha, seenesalat, munatäidised, singirullid ja tordid on ikka pärit marketist. Küpsetada ma ei armasta ja neid küpsetisi süüa ka mitte. Kõik kulges kenasti ja minu maailma kallim ämm sai 85 aastaseks. Mitte kellelgi teil ei ole nii heasüdamlikku ja armsat ämma, mul on tõsiselt vedanud. Ei ole minu ühtegi halba sõna iialgi ämma suust kuulnud ja ta on alati heatahtlik ja lõbus. Hommikukohvi juues kaob meil alati tund lihtsalt kätte. Eriti põnev on kuulata tema lugusid Siberi aastatest, millest olen ka palju inspiratsiooni saanud ühe oma kunagi sündiva romaani tarvis. See on vahelduva eduga kirjutamisel. Aitäh universum, et andsid mulle niivõrd kalli ämma, kes on mulle nagu teine ema! No muidugi tänan universumi ka ämmapoja eest, muidu mul ju ämm-Helmit ei oleks! :) Jah, juba üle 20 aasta oleme tuttavad, sest südasuvel sai meil Urmasega tutvumisest 20 aastat. 15. juulil. Ise olen hetkel ootusärevuses, sest kahte mu järgmist raamatut trükitakse, romaan "Nümfomaan" on Tallinna Raamatutrükikojas trükkimisel ilmub 31. oktoobril ja luuleraamat "Valged varjud" on Põltsamaal, trükikojas "Vali press" sünnitusvaludes, eks näis millal tuhudest üle saab. Kuna tiraažid väga suured ei ole, siis soovija võiks soovist teada anda juba kohe facebooki kaudu, sest võib juhtuda, et hiljaks jääjad jäävad ilma või peavad raamatukauplustest soetama. Kirjastan muidugi ise, oma kirjastuses "Kröömike." Aga mis sel ikka, uus nädal astub loetud tundide pärast üle läve, see toob palju põnevat kaasa ja eks ma ikka jagan ka oma blogilugejatega seda (enamvähem) kõike. Olge hoitud, armastatud ja terved! 19. oktoober 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 743. päev

Täna kepikõndisime 6,5 km. Ilm on mõnusalt soe, lausa 11 soojakraadi. Töölt tulles suundusime kohe rajale ning juhuslikult kohtusime Piiri tänava naabrimehega, kellest sai muuli laudteel ka pilt mu tahvli juures jäädvustatud. Urmo oli enne ka juba seal pilti teinud, aga ta ei olnud mulle saatnud, sest ta ei teadnud mu emaili aadressi. Täna tegin siis oma telefoniga uue, asi korras. Veel vaid 31. oktoobrini saate minu tahvli juures ennast jäädvustada! Ja neid sai ikka mitu jäädvustatud, ka koos tänase sünnipäevalapsega. Muulil käisime ka. Panin kodust minnes kerge mütsi pähe aga juba Jahtklubi juures kiskusin peast, no hakkas palav, ei saa veel mütsi kanda. Aga tänane päev pole veel läbi, kuigi oleme juba torti ja salatit söönud ja Germo sünnat pidanud. Päev algaski koos ämmaga maiustades, minu ämmaga, keda ka Germo hellitavalt ja naljatlevalt "neiu-ämm-vanaema-Helmiks" kutsub. Germo sai kell 11.15 lausa 33 aastaseks. Aeg lendab ja meie koos temaga! Aga mõnusat päeva jätku ja olge terved! 3. oktoober 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">