kolmapäev, 31. oktoober 2018

MULL - Birk Rohelend


  Lõpuks sain loetud Birk Rohelennu romaani "Mull." Just lõpuks, sest tahtsin lausa kolmel korral lugemist pooleli jätta.

 Ostsin selle raamatu endale, aga õnneks vaid mõne euro eest, muidu oleks vist küll rahast kahju hakanud. Ausalt. See on üks igavamaid ja seosetumaid romaane mida viimasel ajal lugenud olen. Isegi Silja Vaheri romaanid on paremad. Ostma sundis mind hea hind ja see et raamat on saanud Bestselleri konkursil 2. koha. Aga ma pettusin, pettusin ikka päris palju ja ma ei mõistagi miks see raamat 2. koha vääriliseks tunnistati??? No päriselt...

 60 esimest lehekülge võiks täitsa olemata (lugemata jätta) olla, edasiminekut ei toimu, meeletult igav, üks lõik kõneleb ühest asjast, teine teisest, hüpped ühelt teemalt teisele on segased ja mittemidagiütlevad. Tohutu paigalseis. Kujundeid on nii palju et ma lausa uppusin nende rägastikku, kuid kahjuks kujundid tervikut ei loo.

 Pidavat olema huumoriga pikitud psühholoogiline arenguromaan. No areng on siin ikka väga vaevaline, ei taha üldse areneda. Huumorist on asi seitsme valgusaasta kaugusel, pigem on romaan masendav ja tohutult negatiivne. Nagu oleks selle kirjutanud elatanud memm, kellel pole eriti midagi enam maailmale öelda. Peatükid on tohutult pikad ja hüplevad, need võinuks lühemad olla, kordi lühemad, sest veerand peatükist kõneleb hoopis teisel teemal mis järgmine veerand.

 Lisaks kõigele häirib mind sõna "higilõhn." No öelge milline higi lõhnab??? Ma ei saa aru, minu meelest higi ikka haiseb...Uhh!

 Kohutavalt palju on kohti kuidas vanal mehel, Arved Tuisul suu kriipsuks tõmbab. No ma ei kujuta ette sellist situatsiooni. Pigem tõmbab see solvumiseks kriipsuks mõnel naisterahval või pubekal, aga vanal, 62 aastalsel mehel...no

 Positiivsust vaid nii palju et viimane veerand raamatust kõlbab isegi lugeda, vähemalt toimub midagi, mingigi selgem pilt hakkab tekkima, olgugi et seda masuteemat on kohutavalt igav lugeda ja seda on kirjeldatud lehekülgede kaupa, ei jaksa ära lugeda, süžee läheb juba vahepeal meelest ära ja kaduma.

 Hea veel et lõpp oli positiivne aga ka eriti mitte midagi ütlev, no jah, see lehmapiima ja õunakoogi amps, see oligi ainuke positiivne asi selles raamatus.

 Jah, ega ma vist ei ole selle autori talendi austaja, sest tema luuleraamat "Morbidaarium" ei ole ka just mu lemmik. Ning "Padjaklubi" ja "Nurjatud tüdrukud" ei lähe ka mulle mitte peale. Aga igale oma, ometi on neid kes Birk Rohelendu fännavad.

 See on minu arvamus, mis ei tarvitse sinu omaga ühtida.
Vabandust otsekohesuse pärast, solvamist plaanis ei olen, lihtsalt natuke kahju on raisatud tundidest...

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

MULL

Autor: BIRK ROHELEND
 3 Google +0  0 Share0

„Mull” on musta huumoriga pikitud psühholoogiline arenguromaan. See räägib pensionieelikust maaklerist nimega Arved Tuisk, kelle harjumuspärane elu saab ootamatult otsa, kui seni tempokalt kasvanud kinnisvaraturg tema täielikuks üllatuseks äkitselt kokku kukub. Ootamatult on ta sunnitud endalt küsima, kui kaugele on ta valmis minema selleks, et leida endale uus elatisallikas ning kas ta suudab kõigest hoolimata hoida koos oma perekonda, mis erinevatel põhjustel koost laguneda ähvardab. „Mull” peegeldab masu tagajärgi, räägib Eesti inimeste hirmudest ja lootustest ning sellest, et mõnikord tuleb enese leidmiseks kõigepealt ennast tõeliselt ära kaotada.
Birk Rohelend (snd 1981) on Eesti kirjanik ja stsenarist. Tema sulest pärinevad lisaks mitmele auhinnatud romaanile ka luulekogu „Morbidaarium” ning arvukalt esseistikat. Ta on populaarsete telesarjade „Padjaklubi”, „Restart” ja „Nurjatud tüdrukud” autor ja stsenarist ning kassahiti „Vasaku jala reede” kaasstsenarist.
ISBN 9789949571628
Ilmumisaasta 2016
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 192 lk
Mõõt 210x148x17 (mm)
Kirjastus PILGRIM
Sari BESTSELLER
Lisamise aeg: 21.10.2016
12.902.99 €
Kaupluses püsikliendile: 2.99 €
Kaupluses: 3.15 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 01.11





31. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma



Minu artikkel Erika Salumäest


 Novembrikuu numbris ajakirjas "Saatus & Saladused" kirjutan kirjanik Erika Salumäest ja tema raamatute sünnist. Just kirjanik, sest see ju Erika on.

 Lisaks saate veel minu käest osta Erika Salumäe lasteraamatut TRIINU LOOD 1. osa, sest mul on koostajana seda õigus müüa. 12 euro eest panen posti ka. Kui soovid-kiirusta, sest neid mul enam palju ei ole. TRIINU LOOD 2. osa on ka juba kirjastuses töös. Kiidan selle raamatu väga heaks! Kõlbab lugeda ka täiskasvanutel.

 SaSas on ka Allen Vähi luule. Saate lugeda luuleveerust. Aitäh, Allen!

 Novembrikuu "Müstilistesse lugudesse" kirjutasin lühijutu "Sütelkõndija." Seda saate ka lugeda ajakirjast.

 Kuidagi väga kiire oktoobri lõpp on, olen ka kirjutamislainel, uue romaani kirjutamislainel ning nii mõnigi raamat on minu sulest sellel aastal veel ilmumas.

 Täna hommikul tegid mu romaanitriloogia ELU PÄRAST ELU 3. raamatud äratust. Kuller Alar on juba tihe külaline mu ukse taga. Jah, TAGASI KOJU jõudis koju. See on mu 17. raamat ja ühtlasi 6. romaan, sini-must-valge ja minu kingitus Eesti Vabariigi 100. juubeliks. Palju õnne, armas Eesti!

 TAGASI KOJU maksab 12 eurot ning postiga saates tahan 14 eurot. Minu pangakonto number on: EE381010902003166000 Margit Peterson. Selgituseks kirjutage TAGASI KOJU või kui soovite Erika Salumäe raamatut, siis kirjutaga selgituseks TRIINU 1.

Kui soovid mu kõike kolme triloogia raamatut, siis käest-kätte maksavad need kokku 36 eurot, aga postiga saates lausa 42 eurot. Soovist anna teada siia kommentaaridesse või minu facebooki lehele. Lisa oma aadress, indeks, nimi ja muidugi ka soov kellelel kirjutan pühenduse.

Veidike fotosid:
12 euro eest saad minu käest osta Erika raamatut!
minu 17. tütreke on sündinud, juhhuuu!
kolm ühes...
minu sini-must-valge romaanitriloogia
minu jutuke "Müstilistes lugudes"
novembrikuu numbrid...
artikkel Erika Salumäest (jätkub...)
Allen Vähi luuletused SaSas

31. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 30. oktoober 2018

Kolm sammu lähemal naeratusele...


 Täna ärkasin vara, kell 7.45 tehti äratust, sest mul võtab ärkamine aega, tahan rahulikult kohvi juua jne...Sestap on hea kui keegi lähima paari tunni jooksul, peale ärkamist, mind ei segaks. Kell 10.00 oli aeg proteesija, raviarst Charolin Viidemanni juures. Esmamulje on superhea. Mulle meeldib kui raviarst on heatahtlik ja sõbralik, mitte et lähed nagu kurja õpetaja käe all eksamile. See on siis pisike võrdlus.

 Dr. Viidemann vaatas mu hammaste tervise üle ning saatis kohe esmaabisse, dr. Uibo juurde, kuna selgus et jäljendit ei saa võtta enne kui 3 hammast on veel välja tõmmatud. Nüüd ma siis olen taas kolme hamba võrra vaesem, all on alles vaid üks hammas. Telefonitsi ma täna suhtlema pole pädev. Aga juba reedel lähen taas dr. Viidemani juurde jäljendit võtma ning kokku tuleb veel novembris käia lausa nejlal korral. 16. novembriks saan naeratuse tagagi.

 Kogu kupatus läheb maksma 414 eurot. Ausalt öeldes kartsin et kallim on see "lõbu." Tänane ravi maksis 81 eurot ja proteesid lähevad 327 eurot maksma.

 Paradontiit on lihtsalt nii kaugele arenenud et pole midagi päästa, ühe toehamba sain alles jätta, välja tõmmati 1 piimahammas ja 2 purihammast. See 1 on ka nii ausõna peal veel, ta ei liigu ega pole katki, aga üks piimahammas ka ei liikunud ega olnud katki, lasin ta siiski välja tõmmata, kuna ta oli selle alles jäetud hambaga kõrvuti, vahe oli liiga suur neil, oleks inetult jäänud. Üks purihammastest, mis paari aasta eest üles ehitati, eemaldati ja üldiselt ei tasu need hammaste ülesehitamised ära, küsivad palju raha aga pikka eluiga neil ikkagi ei ole.

 Nüüd siis taastun, käin muudkui verd sülgamas, aga pilti ma sellel korral ei pane, mul on sõprade hulgas ka nõrganärvilisi. Ise ei karda ma ei hunti ega tonti, rääkimata operatsioonidest või millest iganes. Jah, ma olen see inimene kes ei karda ühtegi arsti, ühtegi valu ega ka ühtegi operatsiooni. Haiglaid ka ei karda. 

Olge terved!
dr. Viidemani arve
dr. Uibo arve


30. oktoober. 2018.a
Vana-Rääma

esmaspäev, 29. oktoober 2018

Lausuja

                         
LAUSUJA

Sügis näitas oma pahupoolt. Vaarikapõõsad, mis läbi imede teisel korral aastas vilja kandsid, olid just küpseks saanud ning nii mõnigi sügislill pungis. Siis ta tuli, talv, laotas õhtul hallad üle maade, näpistas õunu, mis alles puude otasas oma elu elasid ning laotas paksu lumevaiba üle aia. Nagu kutsumata külaline, kes ei tarvitse just õigel ajal õigesse kohta jõuda.
Rauli mediteerimismatt, mis eelmisel õhtul aiablangule ununes, külmus blangu külge ja hommikul, kui mees seda sealt ära tooma läks, rebenes matt puruks.
„Pekki küll, tuttuus matt, alles sõber Indiast tõi! Nii väike võibki mõne eseme eluiga olla, nagu mõne inimese omagi. Just siis kui hakkad kedagi või midagi armastama, õpid teda tundma, siis võetakse ta sinult ära. Ebaõiglane!“
„No, mis nüüd juhtus? Nägid tonti või?“ ehmatas Rauli abikaasa Jaanika, kui mees mossis näoga tuppa naases.
„Nägin jah, kogu maailm on tonte täis, eesotsas sügis oma kaamose- ja kargusetontidega. Kes kurat need neli aastaaega välja mõtles, kui need vett ei pea. Vaevu saab sügis alata, kui juba tuleb talv ja poeb ta liivkasti. Talv kestab meil lausa pool aastat, haarates endasse nii sügise kui kevade. Vale puha ju se nelja aastaaja jutt! See mind ei morjanda et viimastel aastatel on meile pisut troopilsemat suve antud, aga seda ka vaid näpuotsaga. Ometi on suve ju ka kolm kuud paberite järgi. See aastaaegade paika panija ei olnud kindlalt just terav pliiats, ajugeenius ka mitte. Jaanika, kui õige müüks maakodu ja suvila maha ning soetaks endale soojale maale kinnisvara? Ma lihtsalt ei talu enam neid külmi ja niiskeid ilmastikuolusid. Oktoobris juba võiks siit jeehat tõmmata ja naaseks alles aprillis. Kent ja Kelia on nagunii juba oma elu peal, mis meie, vanaksed ikka siin ennast vaevame. Ma mõtlen seda tõsiselt. Ära vaata mind ehmunud näoga, jah, ma olen Eestimaa patrioot aga no ma lihtsalt enam ei suuda. Niikui külmaks läheb, olen ma nohus ja nii kuni kevadeni välja. Mul on siiber juba.“ kurtis Raul.
„Sa ... sa ju ei mõtle seda tõsiselt?“ oli Jaanika nii hämmingus, et võttis lausa kogelema.
„Mis siin mõelda, tegutseda tuleb! Muidugi mõtlen tõsiselt. Kas meie ei ole tänaseks juba oma aega välja teeninud? Oma elu. Oleme lapsed suureks kasvatanud, millegist puudust just ka nagu ei ole, mida me siin passime. Päriselt. Kas sa arvad et Kendist ja Keliast on maakodus rabelejat? Nad isegi ei tunne selle vastu enam huvi. Ja suvila, see ka seisab ja mädaneb. Mul pole mingit tahtmist sinna investeerida. Aialappi me ka seal enam ei kasuta, kartula ja porkna ostame turult, no milleks?“ selgitas Raul.
„Ma ei tea ... Mis meie majast siis saab? Pealegi lubasin ma ju ämmale ja äiale, et me ei müü su sünnikodu maha, et meie suguvõsa jääb sinna paikseks.“ oli Jaanika kahtlev.
„Mina tean. Tean ka seda et ei Kendist ega Keliast ei saa iial rohenäppu ja, ausalt öeldes, mul pole tahtmist enam seda talu korras hoida. Milleks? Kelle jaoks? Meie majast ... kutsud oma ema seniks meie majja elama ja ongi asi korras.“ oli Raul põnevil.
„Ah, jäta! Mis sa arvad et mu ema tuleb nüüd maalt linna? Kuhu ta oma loomad jätab? Ta ei taha paari tundigi linnas olla kui juba kibeleb maale. Tal on aiamaa, tal on loomad, tal on...“ ei tahtnud Jaanika kuidagi nende uuendustega leppida.
„No kuule, ega ta ju talvel ometi aiamaal ei nokitse! Võtku oma loomad kaasa ja tulgu, meil siin ju ruumipuudust ometi ei ole. Minu pärast kasvatagu küülikuid kasvõi garaažis, nagunii on see paras putka, sinna ju autot ei mahuta, vene ajal ehitatud, moskvitši jaoks. Garaažis neil hea oma porknaid närida ja mingi radika võib ka sinna panna, et tuttsabadel külm ei hakkaks. Sea koksab praeks ja asi ants. Hea üldse et keegi pole koputanud et mu ämm siga veel peab, enam ju ei tohi, võid kopsaka trahvi kaela saada.“ Raul aina unistas.
„Ma vaatan et sa oled selle plaani juba ammu valmis mõelnud, aga ma ei tea...ma ei tea kas ma üldse kohaneksin võõrsil, oma kodu on ikka oma kodu. Pealegi jääks siis minu ematalu unarusse. Vaevalt et ema soostub seda tegema.“ oli Jaanika endiselt skeptiline.
„Kuule, Vant saaks seal ju silma peal hoida, kütta ja elada. Nagunii ta ju poole kohaga elabki su ema juures, nagu sulased ikka. Kõike annaks korraldada kui vaid sina asjaga kaasa tuleksid. Mõtle, Jaanika, sina ja mina ja soojamaa paradiis! Mida sa hing veel ihaldada oskad!“ muigas Raul.
„Ma ei teadnudki et minu mehes romantik peitub, va meelitaja! Olgu, ma luban et kaalun asja. Kõigepealt tuleb emaga rääkida, kas ta üldse nõus on. Ja...mis sa mõtled et kohe lambist on sul kinnisvara võtta? Ja kas me rahadega välja tuleksime ja...töölt tuleks siis mul lahti võtta? Mis sinul viga, oma firma, jooksupoisid olemas, aga mina...ma ei tea, olen harjunud juba pool oma elust õmblejana töötama, ma ei oskaksi muud tööd.“
„Kes sul tööst rääkis? Oma firmat saan ma jah kaugjuhtimise teel juhtida, aga sinust saaks kodune proua, ammu olen sulle juba öelnud et jää koduseks, mis sa nende sandi sentide eest seda seanahka seal üldse vead. Mõttetu!“ pakkus Raul.
Juba kuu aja pärast lendasid Raul ja Jaanika Kreekasse, Ateena südalinna, kuhu nad suhteliselt soodsalt endale elamise soetasid. Talukoht jäi küll alles, nad renitisid selle ühele noorele ja hakkajale perele välja, aga suvila müüsid nad maha.
„Oh, Raul, ma olen nii õnnelik, et sa mul olemas oled!“
„Ütle veel et keskkoolis alguse saanud armastus sureb hiljemalt paarikümne aasta pärast. Meie oma õitseb nagu talvine Ateena, iga päevaga üha kirkamate lillede näol. Aga meie pesemunast saab siiski Eesti kodanik.“ oli Jaanika sedapsi olekus eriti armuline. Talle meenus kuidas üks Eesti tuntum nõid olevat lausunud, et teises kliimas elades rasestub Jaanika lausa esimesest vahekorrast, ja tal oli paganama õigus.


29.oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 28. oktoober 2018

MEEDIUM- Olivia Mind


 Kuigi tänane ööd möödus mul MEEDIUMIGA, jätsin ma paarkümmend lehekülge tänaseks lugeda, sest mul on kange tahtmine kohe blogida ja uue kellaaja järgi panin raamatu käest kell 4.05, ei tahtnud enam arvutit avada.

 See on Bestselleri konkursil äramärgitud töö. Jah, mulle meeldib viimasel ajal lugeda igasususte konkurside töid ja ausalt öeldes, ma pole pidanud pettuma. Meil Eestis on palju häid kirjanikke, sestap loengi oma maa autorite loomingut viimasel ajal meelsamini.

 Kui sa tead mis on okultism, reinkarnatsioon, manamine, loitsimine, rituaalid, riitused jne...siis loe seda raamatut. See ei ole ilmselgelt kõikidele lugemiseks, nagu minu romaan "Rist teel."

 Tegu on müstilise ja maagilise krimiromaaniga, mille ridade vahel peidus on nii mõndagi. Ilmselgelt on autor kõike seda ise kogenud, muidu ta sellist raamatut kirjutada ei oskaks. Isegi lugedes tunned ja tajud kogu selle protsessi olemasolu, nagu oleks ise asjas sees. Aga tegelt oledki. Lugeja ongi asjas sees, küll vähem kui autor, aga on.

 Üks Meedium, kes ise ka alles ennast ja oma võimeid avastab, kaasatakse kriminaalpolitseiga koostööd tegema. Kuhu või millesse ta ennast segab ja mis temaga juhtub, seda saad lugeda raamatust. Ja kui sind ajab segadusse reinkarnatsioon, siis ehk guugle aitab. Mina võin öelda vaid nii palju et kes teab ja usub eelmistesse eludesse ja suhtesse teispoolsusega, selle jaoks on raamat selge kui allikavesi. Aga kui sina tunned et ei jaga "sellest maailmast" midagi siis ära üldse veavugi lugema-see raamat pole sulle!

 No minu poolt täielik respekt Olivia Mindile, et ta sellise põneva raamatu kirjutas, aitäh! Jään huviga ootama selle autori järgmisi teoseid.

Rahva Raamatu lehelt: (ülisoodus hetkel!)

Raamat

MEEDIUM

Autor: OLIVIA MIND
 16 Google +0  0 Share0

„Mis siis peaks olema eesmärk?“ vaatas ta mulle küsivalt otsa.
Jäin mõttesse. „Mis sina arvad?“
„Ma ei tea, ma olen uurija,“ muigas ta.
„Mulle tundub,“ laususin ettevaatlikult, „et eesmärk peaks olema mitte ülitaju ja paravõimete kogemusi saada, vaid oma meel puhtana hoida.“
Metafüüsiline teos käsitleb taassündi, inimese teadvust, sensitiivseid võimeid ja eelmist elu. Elu on toonud näitelavale meediumi, teadlase ja politseiniku ning teiste hulgas ka mõne kummalise tegelase. Peategelane Natali aitab uurimisorganeid, kuni ühel päeval kutsutakse ta katsealuseks teaduslikku uurimisprojekti. Sealt alates pole miski enam endine.
„Meedium“ on Olivia Mindi esimene romaan. Autor on saanud õpetusi Tiibeti budistlikelt õpetajatelt ning viibinud Himaalaja mägedes kloostrites; samuti õppinud hiina meistri käe all taiji’d. Õppinud Stockholmi ja Tallinna ülikoolis. Kirjutas ülikooli lõputöö Laozi „Daodejing’i“ tõlkevõrdluse teemal.
ISBN 9789949571802
Ilmumisaasta 2017
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 176 lk
Mõõt 210x148x15 (mm)
Kirjastus PILGRIM
Sari BESTSELLER
Lisamise aeg: 20.02.2017
14.502.99 €
Kaupluses püsikliendile: 2.99 €
Kaupluses: 3.15 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 29.10





28. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

laupäev, 27. oktoober 2018

Kirjutasin selle nädala Nelli Teatajasse oma arvamuse...


 Mõnikord teen ma koostööd ka ajalehega "Nelli Teataja." Tõsi küll, rohkem kirjutan ajakirjadesse "Saatus & Saladused" ning "Müstilised lood," sest mulle meeldib rohkem kirjutada ilukirjandust (mitte kolekirjandust).

 Ma vaatan harva televiisorit, sest Kanal 2 ja Tv3 kadusid vabaelevist ning ma lihtsalt ei näed neid. Olen mõelnud et Germo pärast peaks liituma, tema vaatab rohkem. Antud saadet (Selgeltnägijate tuleproov) ma siiski piilun, aga netist, kuid see röövib ohtralt neti mahtu, seega on mul viimased saated vaatamata.

 See on pelgalt minu taju, nägemine ja arvamus saate kohta, mis ei tarvitse paljude omaga ühtida, aga arvata ju ikka võib. Pealegi elan ma Cerlile(Hing Fekeli) väga kaasa ning mõnele teisele veel. Mul on ka oma nägemus kes võidab saate, aga ma ei tea kas seda on hetkel paslik välja öelda. Kuid nii palju julgen mainida, et näen võitja hulgas meesenergiaga inimest.

 Ikka ja alati pöial pihus! Olge vaprad nõiad! :)



27. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

reede, 26. oktoober 2018

LUULEKEVAD 2018- Eesti Luuleklubide Liit


  Sain loetud luulekogumiku "Luulekevad 2018."
Osalesin ise ka harjumusest sellel konkursil ning ka mu enda 1 luuletus on ära trükitud.
Luulevihik jääb iga aastaga õhemaks ja armetumaks, aga õnneks on sellel korral osanenud ka paljud mu head tuttavad, head luuletajad, sellepärast ma osasid luuletusi lausa nautisin. Kuigi, jah, tase on kohati ikka väga nõrk ja ma ei saagi aru miks osad kirjutised, mida mitte kuidagi luuletusteks pidada ei saa, seal sees on kui tegu pidi olema paremikuga. Kas osalejaid oli vähe? Siis oleks võinud parematelt autoritelt rohkem luuletusi ära trükkida. Igal juhul üle poole vihikust on täis kirjutisi mis ei vasta mingit moodi luuletuse olemusele.

  Ka proosatekst ei ole kohe kindlasti luuletus. Ilmselt pole tahtmist või viitsimist, või on vihik "üle käe" tehtud, luuletusi kenasti luulevormi seada. On ilmunud pika joruna, proosatektina ka need luuletused millest isegi võib riimiluuletuse olemust aimata.

 Aitäh, sõbrad kes te osalesite! Tänu teile on see vihik mulle kohati loetav! Marge Viirg, Jaak Känd, Riina Einasto, Jaan Tammsalu, Tulihobu, Lea Jaanimaa, Pilvi Rahnu, Villem Kutti, Anneli Lamp ja siis tõstaks veel esile Alvi Klaari luuletused hea rütmi poolest ning Hirviö oma. Muidu aga...

 Ja nagu vihiku tagakaanel on kirjas, oodatakse järgmisi luuletusi 15. maiks (2019). "Kuldse Kaselehe" konkurssi enam ei toimu. Loodame et kevadel ikka toimub. Aga kui ei toimu, pole ka midagi katki, ilmselt on asi ennast ammendanud. Samas on lihtsalt põnev osaleda sellistel võistlustel, kuigi vajadust väga ei ole. Aga noorautoreid toob see sahtlist välja, sestap suured tänud Ingvar Luhaäärele.

Kuid hind on ikka väga-väga soolane sellise õhukese luulevihiku jaoks.
järgneb...
sisukord
sisukord

info tagakaanel


 Ahjaa, osalesin ka, 1 luuletus on ära trükitud.

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

LUULEKEVAD 2018

 2 Google +0  0 Share0
Luulevihik sisaldab Eesti Luuleklubide Liidu sellekevadise luulevõistluse paremiku, luuletusi 41-lt erinevalt atorilt. Nende hulgas on nii koolilapsi kui pensionäre.
EAN 9789949493920
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 52 lk
Mõõt 211x148x4 (mm)
Kirjastus INGVAR LUHAÄÄR
Lisamise aeg: 11.06.2018 
13.10 12.45 €Toodet on alles vähem kui 10 eksemplari!


26. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 25. oktoober 2018

MISJONÄRIPOOS- Justin Petrone


  Panin just käest Justin Petrone raamatu "Misjonäripoos." Alustasin lugemisega eile õhtul ja lugesin varahommikuni. Raamatu pealkirjaga seoses saaks vallatu blogipostituse, umbes midagi "Öö misjonäripoosis.." või nii, eksole?

 See on teine raamat, mille antud autori sulest olen läbi lugenud ja ma ei ole pidanud pettuma. Samas, ma kujutan ette, et nii mõngi eestlane võib autorit süüdistada kasvõi rassismis või talle võib tunduda et Petrone mõnitab eestlasi ja eestlust, aga mulle ei tundnud. Mind pigem hämmastas kuidas üks Ameerikast pärit (itaalia päritolu) inimene tunneb nii hästi eestlasi, ilmselt paremini kui eestlane ise ennast. Päriselt. Ja üleüldse on ta üks hea inimeste tundja ja tark mees. /ma oskan ridade vahelt ka lugeda/.

 No tegelikult eestlane ei julge või lihtsalt ei tunnista oma vigu, oma kiikse, kinnisideid, paindumatust, küünilisust ja jahedust (pehmelt öeldes). Aga kõrvaltvaataja (antud juhul taas see "välismaalane") näeb, tajub, tunneb, ütleb otse ja on üdini aus ning julge kõike seda välja ütlema. Eestlane mitte. Täpselt nii ongi nagu Justin Petrone selles raamatus räägib. Valusalt aus raamat.

 Naerda sain ka päris palju, ja mitte et need süldi ja verivorsti lood oleks kõige naljakamad olnud, kaugel sellest. Aga mis siis? Loe!

 Kindlasti loen veel tema raamatuid, sest Justin Petrone on tõsiselt hea kirjanik!

Aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

MISJONÄRIPOOS

 3 Google +0  0 Share0
Justin Petrone Misjonäripoos on tõsieluliste lühilugude kogumik, mis kajastab Eesti elu läbi kohaneva välismaalase silmade. Jutukesed räägivad mobiilidest ja ahiküttest, jobudest ja joodikutest, Eesti verest ja välismaa meestest, hapukurkidest ja tuumatalvest, verivorsti- ja süldinaljadest, kuulsusest ja püksilukust, nõuka-nostalgiast ja kalapäevast, lõbutüdrukutest ja pornosõltlastest, rasedusest ja dementsusest, kolimisest ja remondist, rõivastest ja hõimudest, saladustest ja saunasüütusest, narkosõjast ja lendavast diivanist, Facebookist ja vuajerismist. Autor ei pääse mööda ka Liis Lassist, Marju Lauristinist ning muudest tähtsatest tegelastest, näiteks Jänksist ja Mustikust.
ISBN 9789949502660
Ilmumisaasta 2013
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 300 lk
Mõõt 190x130x20 (mm)
Kirjastus AJAKIRJADE KIRJASTUS
Lisamise aeg: 30.04.2016 
13.73 2.00 €
Kaupluses püsikliendile: 2.00
Kaupluses: 2.00 €
Kaup kätte: esmaspäev 29.10





25. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 24. oktoober 2018

Muudaks musta valgeks ...

ausõna olen see mina :)

   MUUDAKS MUSTA VALGEKS ...

Ma tahan öelda sulle kaksteist kaunist sõna,
mis mulle hinge pole löönud ühtki mõra.
Ma tahan hoida sind ja emmata ka siis
kui vaevab masendus sind, murrab karm kapriis.

Kuid sõnad, need on hingetaba taga peidus,
nad uppunud on minu sisse, saanud võidu.
Ja kui ma vahel püüan neid sealt välja hüüda,
ja kui nad üritavad väljapääsu püüda,

siis kinni kolkstab uks, riivi läheb lukk,
ma vaikin endiselt kui saapasääres sukk.
Kes, kurat, välja mõtles sõnad, mis nii malbed?
Ma alles näitaks talle, muudaks musta valgeks!


24. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

MARIS KOLIB PORTOSSE- Margit Peterson


 Ma ei tea kuidas teistega lood on aga mina loen oma raamatud ka paberkandjal läbi. Esiteks on mõnus trükivärvi nuusutada ja raamatust on palju parem lugeda kui failist. Kuigi, jah, ega midagi enam muuta ei saa. Aga polegi vaja, olgugi et mõnda kohta ma muudaks ka selles raamatus. Failist lugedes lihtsalt ei näe kõike vigasid. Aga see selleks.

 Autor ei märka kui ta kipub ennast kordama, mina kordan selles raamatus sõna "teisejärguline," mis tegelikult polegi mõnes mõttes nii häiriv vaid näitab seda et ma teen ka ise just tähtsamad asjad enne ära.

 Vigu ma ei leidnud, õnneks, kuigi tähevigu leiab peaaegu igast raamatust.

 Oli ülimõnus elada seda raamatut lugedes taas eelmises sügises kui käisin reisil Portosse. Kõik meenus. Ja olen ise väga rahul selle triloogiaga, kuigi 3. osa TAGASI KOJU ilmub alles novembri esimestel päevadel. Praegu on ta ahjusoojas :)

 Endiselt saate minu käest osata triloogia ELU PÄRAST ELU kahte esimest osa.

TREVORI JUHTUM 12 eurot (postiga saates 14 eurot)
MARIS KOLIB PORTOSSE 12 eurot (postiga saates 14 eurot)

 Ilmselt maksab kolmas osa ka sama palju.

Rahva Raamatu lehelt:

24. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma


Raamat

MARIS KOLIB PORTOSSE

 7 Google +0  0 Share0
Maris lõpetab ülikooli ja kohtub taas vanatädi Mathildega, kuid hoidub Trevorist rääkimast. Kohtumine on üürike, õige pea reisib neiu Portugali, teadmata veel isegi, kas ajutiseks või igaveseks.
Kadunud Trevor otsustab ema ja venna juurde tagasi minna, kuid vigastab end teel ja on verest tühjaks jooksmas, kui väikevend ta juhuslikult leiab.
Ema Mirell viiakse haiglasse ja Mathilde vennale Lembitule räägib ta kunagine armastatu saladusi, mis näivad kogu ümbruskonna elu pea peale pööravat. Kes on kelle poeg, tütar, õde, vend, ema või isa? Hemofiilia levib ju pärilikul teel...
Margit Peterson on Pärnu kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, vabakutseline ajakirjanik ja ema kahele täiskasvanud pojale. 
ISBN 9789949725229
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 144 lk
Mõõt 196x135x10 (mm)
Illustreerija(d) ANNIKA LAINELA
Kirjastus HELI KIRJASTUS
Sari ELU PÄRAST ELU
Lisamise aeg: 19.07.2018                   
                     
   
18.90 17.96 €
Kaupluses püsikliendile: 17.96 €
Kaupluses: 18.90 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 25.10

esmaspäev, 22. oktoober 2018

IRDABIELU- Erik Tohvri


  Nonii, panin just käest esimese Erik Tohvri romaani, mille olen läbi lugenud. No mind kutsus lugema just see et millest küll ometi kirjutab Eesti kõige loetavam kirjanik. Õigemini tema romanid on kõige loetavamad. Tohvri fenomen oli mulle võõras, küll on teda kiidetud, küll lausa porri tallatud, küll...

 Ütlen ausalt, mulle väga-väga meeldib see raamat. Võite mind ka nüüd porri tallata või teha mida iganes aga mulle meeldib ja kõik. Esiteks lugemisn ma üle pika aja ROMAANI, just ROMAANI, sest mulle tundub et väga paljud tänapäeva noorautorid ei tea  mis on romaan, ei oska žanre määratleda ja nimetavad oma jutustust või novelli romaaniks, mida see kindlasti ei ole. Aga see on Romaan ja seda kindlasti suure algustähega.

 Romaanis jookseb mitu maailma korraga, näiteks algab üks peatükk ühe situstasiooniga (olgu selleks minevik, olevik või...) ja teine peatükk teise siatuatsiooniga, mitte ei jookse otse nagu jutustus. Ja just romaanid on minu lemmikud. Kahtlemata kõige lemmikumad ja igal juhul see Irdabielu on romaan oma täies uhkuses, õiguses. Mõelge selle peale (noor)autorid kui te hakkate oma teost romaaniks nimetama.

 Täna julgen öelda et Erik Tohvri romaane loeks ma igal juhul veel ja loengi, sest nende fenomen seisnebki lihtsuses, südamlikkuses, päriselus, nagu oleks kellegi elulugu kaante vahele pandud. Aga võibolla ongi? Miks ka mitte? Autor paneb ju nii ennast kui teiste elusid (koos fantaasiaga) kirja ja...Ja just see lihtsus ja elulisus, see võlub ja mõjubki. Ja kui hea inimesetundja on romaanikirjanik Erik Tohvri! Ilmselt see kõik paneb teda teoseid lugema, ilmselt sellist elulist romaani vajabki Eesti inimene. Mina olen igatahes täiesti võlutud. Ma küll ei tea kuidas ta teiste romaanidega lood on aga see, 2016. aastal sündinud romaan on igatahes väga hea.

 Üks täiesti tavaline Eesti perekond, naine, mees ja 2 tütart elavad täiesti tavalist pereelu Tallinnas , kus perepeaks on siiski kõrk, külm ja tundetu Ester, kellele kogu pere allub. Juba keskeas olevad vanemad aga on täiesti lahku kasvanud või tegelikult ongi tegu väga erineva abielupaariga, aga ühel päeval otsustab pereisa Andres kolida maale ja hakata taastama oma vanemate sünnikodu, millest pole järele jäänud suurt midagi. Külm ja apaatne Ester ei suuda sellega leppida. Mis saab edasi? Kas despootlik Ester saab oma tahtmise või jookseb nend eabielu liiva? Sellest kõigest loe raamatust. Mina lugesin ja ei kahtese üldse.

ÜLISOODSALT MÜÜGIL KA HETKEL!!!

 Aitäh, kirjanik Erik Tohvri, et sa selle romaani kirjutasid! 

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

IRDABIELU

Autor: ERIK TOHVRI
 12 Google +0  0 Share0

Ainult vähestel inimestel on võime maailma oma elukaaslase vaatemättalt näha. Sellest tekkiv vastuolu loob perekonnas pingeid ja konflikte, mis järjest kasvades võivad viia lõpuks niisuguse ebaõnnestunud abielu katkestamiseni. Enamasti järgneb sellele juriidiliselt vormistatud lahutus, millega määratakse ka seniste abielupoolte omavahelised kohustused. Ometi võib ka nii juhtuda, et kumbki pooltest ei soovi kogeda senist elu ebameeldivalt paljastavat lahutusprotsessi ja elavad juriidiliselt endiselt abielus olles teineteisest sõltumatut elu.
Romaani „Irdabielu“ teineteisest hingeliselt irdunud peategelased olid juba ligi kakskümmend aastat koos elanud, kui nende ees avanes ootamatu võimalus oma elu ümber korraldada. Paraku ei suutnud nad kokkuleppele jõuda ja nii sündiski omaette abieluvorm, irdabielu, kus abielutunnistusega seotuks jäänud abikaasad elavad kumbki eraldi oma, teineteisest sõltumatut elu.
ISBN 9789949980949
Ilmumisaasta 2016
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 264 lk
Mõõt 206x134x18 (mm)
Lisamise aeg: 30.11.2016

19.205.56 €
Kaupluses püsikliendile: 5.56 €
Kaupluses: 5.85 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 23.10


22. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

Metsapool Põhikool 165 (1853-2018)



  20. oktoobril (2018) pidas Metsapoole Põhikool oma 165. juubelit. Ise ma juubelile kahjuks minna ei saanud, aga minu raamat, mille sünni ma just juubeliks plaanisin, jõudis Metsapoolele. Päris mitu eksemplari jõudis neid sinna (koolivenna "süül"), aga ühe saatsin veel lapsepõlve liivakastikaaslase Kallega (pühendusega) Metsapoole Põhikoolile. Lapsed saavad nüüd lugeda kuidas elasid toonased maalapsed seitsmekümnendatel, kus nädala sees tuli internaadis elada.

 Just elust Metsapoole internaadis ja õpingutest Metsapoole koolis sminu raamat räägibki. Mul on ülihea meel, et minu koolitee algas just sellest armsast koolimajast. Juhuu!

 Siirad ja suured tänud kooli direktorile Esta Vesikule selle raamatu ja brošüüri eest! Ja Kallele tänud kohale toomast! Aitäh!

 Lugesin raamatu kohe läbi sest väga põnev oli. Esiteks kirjutavad kooli mälestustest selle raamatus õpetajad kes ka minu ajal seal töötasid. Teiseks tundsin väga palju äratundmisrõõmu. Olen ju kahel korral käinud ka Metsapoole Põhikoolis lastega ja töötajatega kohtumas ja usun et lähen veel. See on maailma ilusam koolimaja, no vaadake ise!

 Minu koolitee toonases Metsapoole 8.- kl Koolis jäi küll üürikeseks, õppisin seal vaid 1. klassi aga mäletan seda kenasti ja hea sõnaga. Aga minu mäletustest saategi lugeda äsja ilmunud lasteraamatust PETU LÄHEB KOOLI, mis kohe ilmub ka raamatupoe lettidele. See on tegelikult kogupere raamat, eriti peaks huvi pakkuma nendele kes seitsmekümnendatel koolis käisid ja ka paljudele teistele. Raamat on suht autobiograafiline, kuid siiski ilukirjanduslik.

 Kolmapäeval jõuavad veel mõningad raamatud kirjastusest minuni, seega veel saavad kiiredmad (7 inimest) seda minu käest 12 euro eest osta, posti panen 14 euro eest. Kiirustage!

 Mis aga puutub Metsapoole Põhikooli juubeliraamatusse, siis ma tõesti siiralt tänan selle eest. Helgi Aas, Heidi Müürisepp, Antonina Lepp ja Tiina Laidla töötasid ka minu ajal selles koolis. Minu klassijuhataja oli Reet Liblik ja kehalise kasvatuse õpetaja Ülo Liblik. PETU LÄHEB KOOLI raamatus on nimed muudetud sest tegu on ilukirjandusliku raamatuga.

 Metsapoole, ma armastan sind!

juubelitrükised üheskoos

3 ühes :)

22.oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

reede, 19. oktoober 2018

PETU LÄHEB KOOLI


  Täna oli siis see õnnelik päev mil sain käes hoida oma uut lasteraamatut PETU LÄHEB KOOLI, mis on järg mu esimesele lasteraamatule PETU. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on! See on arvult minu 16. raamat. Nagu pealkiri ütleb, kõneleb see ajast kui PETU alustas kooliteed toonases Metsapoole 8.-kl koolis. Jah, juba kaanepilt reedab.

  Raamatu andis taas välja kirjastus HEA TEGU, illustreeris taas Signe Lauk, toimetas Anneli Sihvart ja küljendas Vallo Hallik. Ma olen üliõnnelik, et see nii õigel ajal ilmavalgust nägi, sest juba homme, 20. oktoobril tähistab Metsapoole Põhikool oma 165. juubelit ning see on minu kingitus koolile. Ise ma kahjuks küll sinna ei jõua, aga saladuskatte all mainin, et PETUD jõuavad.

 Kirjutan ka kolmandat raamatut PETU VAHETAB ELUKOHTA, millest juba pool on valmis kirjutatud ja pool veel kirjutada. See kõneleb õpingutest Tarva ja Koonga koolis ning elust Oidremaa külakeses. Kolmas raamat tuleb palju paksem. Väga põnev on seda kirjutada, nostalgitseda ja elada taas lapsepõlves.

 Aitäh kõikidele kes te mu raamatute sünnis "süüdi" olete!

jõudsid koju....
PETU (esimene osa) viimased müügil poodides

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

PETU LÄHEB KOOLI

 7 Google +0  0 Share0
Petust on saanud koolilaps. Nädala sees saab tema teiseks koduks internaat, mis tänapäeval kannab õpilaskodu nime. Petu otsib ikka ja aina põhjuseid koju naasmiseks, sest internaat tekitab temas hüljatuse tunnet.
Mida tunneb vabahingeline tüdruk kui ta satub võõrasse keskkonda? Mida tunneb väike tüdruk, kelle pere kolib ja kõik algab algusest? Seda kõike saate lugeda kui avate selle, koolilastele lugemiseks kirjutatud raamatu. Jääge ka järjeraamatut ootama, sest PETU elab endiselt teie südames ja enda elus.
ISBN 9789949581771
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 76 lk
Mõõt 210x148x (mm)
Kirjastus HEA TEGU
Lisamise aeg: 18.10.2018  
11.30 10.74 €Varsti müügil


19. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 18. oktoober 2018

PARADOKSID- Mari-Liis Müürsepp


  Esmaspäeval leidsin ühe armsa kirja oma facebooki postkastist. Kuna ma väga armastan luulet ning luuletan ka ise, siis mis saab ikka rohkem rõõmu teha kui üks luuletaja tahab teisele oma raamatut kinkida. Pealegi olen Mari-Liis Müüsepa luulega ka veidi kursis, kuna ta on seda avaldanud minu loodud (9 aastat tagasi!) luuleklubis "Ahjusoe luule."

 Olen meeldivalt üllatunud ja sain väga võimsa luuleelamuse. Ausalt. Mari-Liis on väga hea noorluuletaja!

 Doris Kareva "järelsõna" raamatu tagakaanel ütleb kõik. Ma lisaksin siia juurde veel selle, et Mari-Liis (poetessina)ei ole alles kujunemas, vaid juba on kujunenud, sest ta oskab luua ülivõimsaid ja "elusaid" kujundid, mis on luules väga vajalikud. Autor mitte ei loo vaid portsu kujundeid vaid oskab hästi nendest ka tervikut luua ning eriti tugevad on tema luuletuste lõpupuändid. Ma naudin sajaga, sest väga paljud noorautorid kipuvad luuletuse lõpetamata jätma.

 Kõik tundub väga originaalne, ei midagi klišeelikku ja ega ta ei plagieeri ka midagi ega kedagi.

 Lihtsuses peitub alati võlu. Üks luulenäide.

HARMOONIAD

mõni asi
sobib lihtsalt
nii kuradi hästi kokku
pähklid ja õlu
õhtud ja valu
mina ja vein
sina ja ei

* * * *
  Perfektne! Loob sellise meeleolu nagu oleks ise veininautleja, nagu tunneks autori (luule) valu endas...ja isegi sööks peotäie pähkleid ja limpsaks mahedat õlut peale. Nämm.

 Kui peotäis pähkleid kuluks eelneva luuletuse juurde siis peotäie kive ma siiski viskaksin raamatu toimetaja kapsaaeda, aga kapsastest hakkaks kahju...See on ka ainus asi mille kallal ma noriksin (ja mitte vähe!). Olgugi et tänapäeval on luuletoimetamisele antud mõnes mõttes vabad käed, on siin palju konarusi, lausa komistuskive. Jah, luulet on kordi raskem toimetada kui proosatekste, aga luuletoimetaja peab ise ka (lisaks kõigele) jagama luule olemust, suutma välja tuua selle mida autor öelda tahab. Toimetaja ja autori vahel peaks käima tõsine koostöö. Autor lihtsat ei tarvitse omi vigu näha, sest ta on luuletuses "liiga sees." Ma ei oska küll öelda kas antud raamatu autor ja toimetaja tegid aktiivset koostööd, aga ma soovitan autoril alati lasta "toimetatud" tekst (kasvõi korrektuuri mõttes) mõnedel oma "kirjaoskajaist" tuttavatel üle lugeda. /mina lasen alati, kuigi mõni täheviga kipub ikka sisse lipsama/.
  Nii on osad luuletused täiesti toimetamata. Ei saa nii, et luuletuse esimene pool on riimiluule ja tagumine pool vabavärrs või koguni proosaluule. Sellised luuletused vajaks tõsist toimetamist. Neid on ka väga raske (kui mitte öelda võimatu) lugeda. Kaob rütm, kaob riim, kaob mõte...Ja kui kasutada luuletuses kirjavahemärke siis ikka olgu need kogu luuletuses, mitte nii nagu järgmises....Aga õnneks on selles luuletuses hingamisruumi (salmide vahed!), mis on ka tähtis. Luuletus iseenesest on hea, aga toimetamata...

Näide:

EESTLANE ARMASTAB VAIKIDES

kui sa oled eestlane
siis armastad vaikides
imetled vaatad kaugelt kedagi
mõtled tema juba on alles midagi
aga tunnistada seda
vaevu iseendalegi julged
võib-olla küla jaanitulel kord aastas kui kulged
koju jõudes õnnest õhetad, jess-
senise elu ilusaim päev!

proovid ikka teinekord
avada maailmale
oma soojemat külge
ja just siis kui arvad
et see välja tulema hakkab
kuuled jutte et oled ülbe

ühega suhtled juba mõnda aega
kes on täitsa normaalse inimese moega
hea rääkida ilmast
Eesti Laulu finaalist
kord ettevaatlikult ka rahast
teda kui tänaval näed
võib juhtuda et ei peitugi sa prügikastide taha
kui kallistate
siis on see erakordne ja põnev
mis siis et tema kohta
võiksid tegelikult öelda "minu parim sõber"

pimekohtingul
kaks tundi kellegagi istud vaikides koos
ja pärast lahkumist
väga ei mäleta
kas ikka head aega ütlesid
aga noh isegi kui ei
siis kõige tähtsam on siiski see
et sa nõnda öelda mõtlesid

PS. Antud luultuse esimene pool on nii rütmikas et kisub lausa räppima aga teine pool on täiesti teisest "puust" luuletus. Sõnumid ja mõtted on Mari-Liisil paigas, aga luuležanrite määratlusega võiks natuke tegelda. Kuid jah, kui autor ise ei näe seda või ei tea, siis on vaja toimetajat kes seda "maailma" tunneb.

 /Olen jah võibolla oma (k)arvustustega natuke kriitiline, aga olen aus ja kirjutan nii nagu ma asja näen, sest toimetamat luule lihtsalt kriibib nii palju hinge et mul hakkab lausa valus! Sorry!/

 Raamat on kompaktne, ilus ja lihtne, loetav kõigile. Ja ma olen üliõnnelik et nüüd on mu eriliste raamatute kogus üks armas raamat juures. Igal juhul on tegu väga tugeva luuletajanatuuriga, andeka ja laia silmaringiga inimesega kellel on mida maailmale öelda.

  Aitäh, aitäh, aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:


Raamat

PARADOKSID

 6 Google +1  0 Share0

Mari-Liis Müürsepp on luuletusi kirjutanud üsna mitmetel teemadel.
Esindatud on armastusluule, ühiskonnakriitiline pool, isamaaarmastus jpm. Ka selles kogumikus on erinevad teemad esindatud. Kogumik jaguneb 8 osaks: Ma olen naine, Ära luuletajaga ela, Armastuse ahistus, Elajate maailm, Kodanike keskelt, Su pinda ei hinda ma iga päev, Eesti, Üksmeele üksus ning Tugevale.
ISBN 9789949581696
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 88 lk
Mõõt 200x130x5 (mm)
Kirjastus HEA TEGU
Lisamise aeg: 10.09.2018
11.3010.74 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 19.10

Ja armsale Mari-Liisile suured tänud !!! Fotod:
a!
Aitäääh! :)


18. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma