MÕTLEMISE SALAPÄRA - Gunnar Aarma

 Sain järjekordse Gunnar Aarma raamatu loetud. Täitsa kahju kohe. Kuigi olin seda kunagi lugenud, lugesin nüüd nagu esimest korda. Tõsi küll, tuttavaid ütlemisi ja situatsioone tuli ette, aga mõnda raamatut kohe tasub uuesti lugeda, eriti nii tarku raamatuid, kui seda on "Mõtlemise salapära."

 1998. aastal kirjutab Gunnar Aarma raamatu alguses;
"Pühendan selle teose oma naisele, kellega koos oleme 58 aastat elukogemusi korjanud."

Jah, Gunnar Aarma austas ja armastas oma naist väga, nad pidevalt embasid ja kallistasid, mis ei ole eestlasele reeglina omane või kipub isegi vastuvõetamatu olema, kahjuks. Alati oli abikaasa temaga kaasas ka loengutel ja kokkusaamistel. Nende vahel oli väga eriline side, nagu oleks hinged põimitud või kokku kasvanud. Tõeline armastus!

 Ma ei taha kellelegi näpuga näidata ega kedagi solvata, aga mul on ammu juba tunne, et sellist oma ala spetsialisti, nagu seda Gunnar oli, pole rohkem siin ilmas. Võibolla on ta sündinud, aga minul pole u tunda. Gunnar Aarmat oli mul au tunda. Ta oli, on ja jääb minu jaoks igaveseks elusana mälestustesse.

 See tark raamat kõneleb vaimsusest, mõtlemisest, veedadest, hingesugulusest, saatusest (karma), naisest ja mehest ning kõigest nendega seonduvast, monogaamia ajaloost, võrdõiguslikkusest (kuigi autor ei aksepteeri et naisi ja mehi peetakse või siis ei peeta võrdõiguslikeks, tema jaoks peaks kasutama sõna "võrdväärsus"), moraalist, libiidost (seksuaalinstinkt), erootika ja seksuaalsuse ajaloost, harmooniast, religioonist jne....

 Iga peatüki lugemine võtab palju aega, sest autoril on iga sõna läbi mõeldud, ei midagi ülearust. No milline erakordne tarkus ja inimeste tundmine! Hämmastav!

 Panen mõne lõigu ka siia kirja:

Peaaegu kõik suured mõtlejad uskusid ja usuvad ka tänapäeval inimhinge uuestisündi. Hinge ei looda uuesti viljastamise momendil ega sündimisel. Hing on olemas juba enne sündi ja inkarneerub rasedusaja keskel ema füüsilisse kehasse, kust ta pärast surma uuesti lahkub. 

 Inimese vaim on palju vanem, kui me arvame. Palju vanem kui möödunud ja praegused inkarnatsiooniud. Kuigi me enamikus sellest midagi ei tea, oleme endasse vastu võtnud paljude maapealsete elude kogemused, mida me ka praegu edukalt nii teadmatult kui ka teadlikult ellu rakendame. 

 Kui inimene oma sisehäälkt ei jälgi, see tähendab oma vaimule ei kuuletu, siis annab ta voli mõistusele. Siit aga algab oht eksida, sest inimene kasutab loomingus vohavat vaimset jõudu valesti. See jõud toidab kõiki ja inimesed elavad sellest. Kahjuks teadvustavad nad seda endale väga harva, see toimub peamiselt siis, kui mure või rõõm on neid põhjalikult vapustanud. Sellest energiavoost ammutavad nad jõudu nii headeks kui ka halbadeks tegudeks, sest inimesel on võime seda jõudu vabal valikul kasutada ja juhtida.

 Ühesõnaga lugege ise seda raamatut, ma siiralt soovitan!

Tutvustus:Gunnar Aarma

Mõtlemise salapära

264-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Mandala 1998

Raamat on läbi müüdud

TUTVUSTUS

Meie tänapäeva kultuurrahvad on veel väga madalal arengutasemel, sest nad ei näe hädade põhjusi mitte endas, vaid teistes inimestes ja välistes tingimustes. Paljud süüdistavad riiki ja valitsusi ajastu hädades ja on veendunud, et riigi eesotsas olevate inimeste asendamine uute – ja muidugi parematega – olukorda kardinaalselt muudab. Nad ei mõista, kui vale on seesugune arvamine. Rahulolematus on suur kõikides riikides ega sõltu kuigi palju valitsusest ja välistest teguritest. Muidugi saab rikas pakkuda endale mõned naudingud, millest vaene peab ilma jääma. Naudingud aga ei tee rikast vaesest õnnelikumaks, ja kui teevad, siis ehk mõneks tunniks. Ülim tarkus seisneb oskuses ennast olukorda sobitada. On mõttetu midagi tahta, mida me omandada ei saa, millest meie jõud üle ei käi või mille muretsemiseks tuleb jumalikke ja inimeste seadusi rikkuda.
Gunnar Aarma

Kaane kujundanud Raivo Haab

Mõõdud 148 × 205 mm

Veel samal teemal:

31. jaanuar. 2020.a.
Vana-Rääma

MIDA PALJUD EI TEA (müstika ja maagia) - Gunnar Aarma

 Mõned raamatud kohe on sellised, et neid aastate pärast uuesti lugeda võttes lähevad need huvitavamaks. Üks neist on mu kunagise õpetaja Gunnar Aarma poolt kirja pandud raamat "Mida paljud ei tea. Müstika ja maagia."

 Lugesin seda raamatut umbes poolteist kuud. No see ei ole juturaamat. See sisaldab väga palju tarkust ja teadmisi. Oligi armas üks väike restart teha :) Osad raamatud lihtsalt on nagu piiblid mu öökapil (riiulis), neid ei väsi uuesti lugemast. Lisaks oli, on ja jääb Gunnar Aarma minu jaoks üheks targemaks eesti meheks.

 Gunnar Aarmal oli vabamüürlasena juba noorukina juurdepääs maailmakirjandusele, see on kindlasti üks suur pluss, mis temast nii targa mehe tegi. No erinevaid võõrkeeli valdas ta ka. Ja üleüldse on see raamat rohkem õpik, mis kätkeb endas erinevaid kultuure ja usundeid, see on just kõik see, mis mulle tohutult huvi pakub. Ja raamatut lugedes on Gunnar Aaarma minu jaoks täiesti elus, tekivad silme ette pildid tema loengutest ja rahulikust vestlusest.

 Toon välja mõned lõigud raamatust, mis mulle eriliselt korda läksid.

/Kudõ, poeesia Do, nagu see esineb haikus, koosneb 17-st silbist: viis, seitse ja jälle viis. On keelatud ennast väljendada emotsionaalselt. Siin esitatakse oivalist maailma, kus pole kurbust ega muret. See on absoluutne maailm, kus kõik on hea ja ilus. Kus kõik on imetlus- ja tänuväärne. Kus puudub täielikult sentimentaalsus. Kui keegi pole õnnelik, siis ta lihtsalt ei ole õppinud tundma "Ülimat seadust" ja tal puudub malbus ja usk. Ilma jaapani budismi süvenemata ei ole võimalik seesugust luulet mõista./

/ Päev, kevad, suvi, soojus ja valgus on head. Vastupidi - öö, sügis, talv, külm ja pimedus on halvad ja patused. Seda võiks isegi nimetada imetajate dihhotoomiliseks (kahenevaks) filosoofiliseks loogikaks. See väga laialt levinud psüühiline mõju ja mehhanism on tõenäolikult paljude inimkonna universaalseks peetavate instinktide, uskumuste ja printsiipide algallikas. Sääraselt on füüsiline universum määratlenud meie mõtlemise loogika./

/Püramiidis seisnud vesi toimib seedehäireid korrastavalt ja kiirendab haavade paranemist. Alumiiniumfoolium, mida on eenevalt hoitud püramiidis, kiirendab märgatavalt sellesse mähitud liha küpsemist. Pürmamiidis hoitud fooliumist valmistatud peakatet kandes saame lahti peavalust, samuti soodustab see lõõgastust./

/Šmanism on animistliku usundi vorm, mille rituaalis on tähtsal kohal vahetu ühendusseastumine vaimudega ja surnud hingedega, keda püütakse inimeste huvides mõjutada. Šamanism on omane Põhja- Euraasia, Põhja- Ameerika, Aafrika, Okeaania, Indoneesia ja muudele rahvustele. Klassikalisel kujul avaldub see Siberi algasukate usundis; seal oli šamanism levinud sotsiaalsete ümberkorraldusteni. Rituaali, mida kasutati peamiselt haigete ravimisel, kuid ka õnnetuste vältimisteks, jahiõnne tagamiseks, ennustamiseks ja muuks, sooritab nõiaülikonda rõivastunud šamaan, kes viib enda transiseisundisse nõiatrummi põrina saatel tantsides ja lauldes ning harilikult joovastvaid aineid kasutades (langeb lovesse.)Tema hinge arvatakse sellal kehast lahkununa viibivat taevas või allilmas, kus ta saab vaimudelt nõuandeid. Arvatakse, et šamanist oli omane ka soome-ugri rahvaste ürgsele usundile./

Ma võiksiki neid tsitaate või lõike kirjutama jääda, aga ei tee seda. Lugege parem seda raamatut!

 Ja Anneli, eriti sina, kes sa väidad et eestlaste hulgas ei ole šamaane! :)

Sõber Marco, püramiid ravib ka migreeni.

 Aga mis ma siin ikka, kopeerin siia ka raamatu tutvustuse:

... Tänapäeva Euroopa ja kogu planeedi kriisiolukorras pole pääsemine mitte ettevõtluses ja tehnokraatias, vaid inimese sisemises uuenemises. Mitte suured poliitilised aktsioonid ei hoia ära tsiviliseeritud inimkonda degenereerumast, vaid seda saab teha ainult inimeste püüd vaimsete väärtuste poole...

... siinjuures võime meelde tuletada ka viimaseid roomlasi, kes oma riigi ja kultuuri hukku ette nägid ja ennast kõiki nivelleerivatest linnadest tagasi tõmbasid ja maale kolisid. Seal elati kasinat ja loomulikku elu, olles seejuures rõõmsameelsed ja looduslähedased. Sääraselt püüti riigi lõplikku kokkuvarisemist edasi lükata...

... Teadlased on jõudnud meile palju avastada, aga seda ainult piiratud raamides. Ainult teadlaste eliit hakkab tänapäeval mõistma, kui vähe me teame tervikust.
Mida teavad paleontoloogid inimkonna muinasajast? Kas nad teavad, et meie planeedil eksisteerivad arenenud inimesed juba 21 miljonit aastat?
Mida teavad geoloogid kahest kontinendist, Lemuuriast ja Atlantisest, mis praegu lamavad Vaikses ja Atlandi ookeanis? Mida teavad muinasuurijad nendest tsivilisatsioonidest? Mida teavad arheoloogid India kultuurist umbes 50 tuhat aastat tagasi, Egiptusest 40 tuhat aastat tagasi, Peruu omast 15 tuhat aastat tagasi või Vana-Kreekast 12 tuhat aastat tagasi? Mida teavad õpetatud mehed mitmesugustest salastatud organisatsioonidest-vennaskondadest, mis tegutsesid paljudes maades?


30. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma