Sain järjekordse Gunnar Aarma raamatu loetud. Täitsa kahju kohe. Kuigi olin seda kunagi lugenud, lugesin nüüd nagu esimest korda. Tõsi küll, tuttavaid ütlemisi ja situatsioone tuli ette, aga mõnda raamatut kohe tasub uuesti lugeda, eriti nii tarku raamatuid, kui seda on "Mõtlemise salapära."
1998. aastal kirjutab Gunnar Aarma raamatu alguses;
"Pühendan selle teose oma naisele, kellega koos oleme 58 aastat elukogemusi korjanud."
Jah, Gunnar Aarma austas ja armastas oma naist väga, nad pidevalt embasid ja kallistasid, mis ei ole eestlasele reeglina omane või kipub isegi vastuvõetamatu olema, kahjuks. Alati oli abikaasa temaga kaasas ka loengutel ja kokkusaamistel. Nende vahel oli väga eriline side, nagu oleks hinged põimitud või kokku kasvanud. Tõeline armastus!
Ma ei taha kellelegi näpuga näidata ega kedagi solvata, aga mul on ammu juba tunne, et sellist oma ala spetsialisti, nagu seda Gunnar oli, pole rohkem siin ilmas. Võibolla on ta sündinud, aga minul pole u tunda. Gunnar Aarmat oli mul au tunda. Ta oli, on ja jääb minu jaoks igaveseks elusana mälestustesse.
See tark raamat kõneleb vaimsusest, mõtlemisest, veedadest, hingesugulusest, saatusest (karma), naisest ja mehest ning kõigest nendega seonduvast, monogaamia ajaloost, võrdõiguslikkusest (kuigi autor ei aksepteeri et naisi ja mehi peetakse või siis ei peeta võrdõiguslikeks, tema jaoks peaks kasutama sõna "võrdväärsus"), moraalist, libiidost (seksuaalinstinkt), erootika ja seksuaalsuse ajaloost, harmooniast, religioonist jne....
Iga peatüki lugemine võtab palju aega, sest autoril on iga sõna läbi mõeldud, ei midagi ülearust. No milline erakordne tarkus ja inimeste tundmine! Hämmastav!
Panen mõne lõigu ka siia kirja:
Peaaegu kõik suured mõtlejad uskusid ja usuvad ka tänapäeval inimhinge uuestisündi. Hinge ei looda uuesti viljastamise momendil ega sündimisel. Hing on olemas juba enne sündi ja inkarneerub rasedusaja keskel ema füüsilisse kehasse, kust ta pärast surma uuesti lahkub.
Inimese vaim on palju vanem, kui me arvame. Palju vanem kui möödunud ja praegused inkarnatsiooniud. Kuigi me enamikus sellest midagi ei tea, oleme endasse vastu võtnud paljude maapealsete elude kogemused, mida me ka praegu edukalt nii teadmatult kui ka teadlikult ellu rakendame.
Kui inimene oma sisehäälkt ei jälgi, see tähendab oma vaimule ei kuuletu, siis annab ta voli mõistusele. Siit aga algab oht eksida, sest inimene kasutab loomingus vohavat vaimset jõudu valesti. See jõud toidab kõiki ja inimesed elavad sellest. Kahjuks teadvustavad nad seda endale väga harva, see toimub peamiselt siis, kui mure või rõõm on neid põhjalikult vapustanud. Sellest energiavoost ammutavad nad jõudu nii headeks kui ka halbadeks tegudeks, sest inimesel on võime seda jõudu vabal valikul kasutada ja juhtida.
Ühesõnaga lugege ise seda raamatut, ma siiralt soovitan!
Tutvustus:Gunnar Aarma
Mõtlemise salapära
264-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Mandala 1998
Raamat on läbi müüdud
TUTVUSTUS
Meie tänapäeva kultuurrahvad on veel väga madalal arengutasemel, sest nad ei näe hädade põhjusi mitte endas, vaid teistes inimestes ja välistes tingimustes. Paljud süüdistavad riiki ja valitsusi ajastu hädades ja on veendunud, et riigi eesotsas olevate inimeste asendamine uute – ja muidugi parematega – olukorda kardinaalselt muudab. Nad ei mõista, kui vale on seesugune arvamine. Rahulolematus on suur kõikides riikides ega sõltu kuigi palju valitsusest ja välistest teguritest. Muidugi saab rikas pakkuda endale mõned naudingud, millest vaene peab ilma jääma. Naudingud aga ei tee rikast vaesest õnnelikumaks, ja kui teevad, siis ehk mõneks tunniks. Ülim tarkus seisneb oskuses ennast olukorda sobitada. On mõttetu midagi tahta, mida me omandada ei saa, millest meie jõud üle ei käi või mille muretsemiseks tuleb jumalikke ja inimeste seadusi rikkuda.
Gunnar Aarma
Gunnar Aarma
31. jaanuar. 2020.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar