PERROON - Jaan Tangsoo

Taas üks raamat loetud. See oli nii teistmoodi, ma ütleks, et kogu raamat on monoloog, ehkki tagakaane tutvustusest lugesin muud välja, aga asi ongi lugemises. Mõistmises. Või ka mittemõistmises. Mingil ajal hakkasin ootama millal teine tegelane rääkima hakkab aga seda ei juhtunudki. Samas peab ikka oskust olema sellisel kujul terve raamatu kirjutamiseks ja Jaan Tangsool seda on, nagu on tal ka igasugust huvitavat fantaasiat, aga me ei tea kus jookseb reaalse elu ja fantaasia piir, kuskohas need kokku miksitud on või siis ei ole. Igal juhul ma usun, et ma juba tunnen Jaan Tangsoo käekirja ära. Ja üleüldse ma tohutult armastan järjest ühe autori raamatuid lugeda, nii õpiks justkui autori hingeelu ka tundma. Aga see on minu kiiks, arvamus ja taju, mida teised nii tunda ei tarvitse. Ei peagi. Aga monoloog läks lõpus niivõrd põnevaks, kuigi juba mitmenda raamatu puhul aiman ma üht koma teist ette, olen vist selgeltnägija :) Lisaks on raamatut ladudes trükikojal sündinud apsakas, nii soovitan seda raamatut lugedes jälgida lehekülgede arvu, kuigi ega midagi vast ka väga kaotsi ei lähe, kui loete järjest, sest peategelane jutustab oma elulugu. Aga rohkemat ma ei pajata, kopeerin taas siia raamatu tutvustise ja jätan lugemispõnevuse teile. Tänan Jaani, et ta nii haaravaaid raamatuid kirjutab. Aitäh! Kaks meest istuvad vaksalis. Nad vahivad perrooni, inimesi, suveööd, lonksavad õlut ja muudki. Ajast pole puudu kummalgi, sest üks neist on rongist maha jäänud ja teise jaoks paistavad kõik rongid juba läinud olevat… Ja üks meestest pajatab teisele ajakuluks oma lugu, elukunstniku lugu, kuidas on temast saanud see, kes ta on, kõigist sidemeist ja kohustustest vaba mees, keda ei ahista omand ega himud. Ootamatumaid pööranguid jagub lõpuni. Aga mis või kes see õigupoolest on, kes inimese saatust juhib ja sellesse kõige järsemaid kurve loob? Kas keegi kõigevägevam, või kaasinimeste teod ja tahtmised, või viimati inimene ise oma kurjuses ja headuses? „Perroon” on Jaan Tangsoo kolmeteistkümnes raamat. 28. jaanuar 2024. Vana-Rääma

VALGA VALKA - Jaan Tangsoo

Ja loetud sai kirjanik Jaan Tangsoo kirjutatud järgmine raamat. Eile tõin smartpostist veel portsu raamatuid, seega jagub lugemist. Aga "eilsed" raamatud on soetatud Eesti Raamatust, sealt saab neid peaaegu tasuta hetkel. Mina ise nii odavalt ei raatsiks küll raamatuid müüa, ikkagi suur töö tehtud ning tegu on ikka väga heade raamatutega. Vähemalt need, mille mina ostsin, on head. Apollos olid veidike kallimalt müügis. Aga minule, kui aktiivsele lugejale, kes tahab raamatut omada, sobib see müük siiski. Aitäh! Antud teos kõneleb ühe keskkooli lõpetava noormehe elust, endise õpetaja pojast, kelle isa on invaliidistunud alkohoolik, endine ment ning vene ajal Afganistanis sõdinud tegelane. Noormehe vend on Iraagis palgasõdur ja raamatu pealkirjal on mitu tähendust, kuid sellest ma ei räägi, lugege ise :) Jaan Tangsoo lood on niivõrd head ja haaravad, et ma ei saa tema raamatuid üldse käest ära pandud. Just selliseid raamatuid ma armastan, kus kogu aeg midagi toimub, lugedes ei hakka igav ning leheküljed kaovad käest. Ütleks isegi, et liiga ruttu saavad loetud, tahaks edasi lugeda, aga kõik on kenasti ka lõpetatud ning õigel ajal punkt viirutatud. Aga mul on antud autori raamatuid veel öökapil :D Aga mis seal ikka, väike tutvustus ka siia raamatukaupluse lehelt ja head lugemist! Jaan Tangsoo uus teravasüžeeline romaan “Valga Valka” on nooruki mina-vormis pihtimus oma elust kodus, kus valitseb sõna tõsises mõttes põrgu – perekonda rusub Iraagis teeniva vanema poja saatus ja invaliidist isa, kes on alkohoolik. Lohutust leiab nooruk vaid internetti põgenedes, kust leiab sõbranna, kes osutub hiljem tema poolõeks.

TAGASI KOJU - Laine Tangsoo, Jaan Tangsoo

Nüüd on mul päris kahju, et raamat loetud sai, sest ... see on ülihea raamat. Laine ja Jaan Tangsoo on kirjutanud selle kahasse ning Jaan on jutustanud nii, nagu tema oleks koer Murka. See on jälle omaette oskus ja julgus, kuid autor seda valdab. Nagu valdavad mõlemad autorid hästi ka kirjakeelt ja tundub, et tegu on koeralausujatega või loomalausujatega. No tõesti. Mõlemad autorid tunnevad ilmselt hästi loomade hingeelu ja teavad millest räägivad ning kuidas seda kõike kirja panna. Loo sisse on põimitud ka rahvapärimust, folkloori, müstikat ja ma isegi julgeks öelda, et libahuntlust. No mulle kangastus kuidas šamaanirännakul istun uduse ilmaga lõkke ääres ja kõik mu kadunud vanemad, vanavanemad ja vaarvanemad on seal koos minuga. Miks mitte ka kõik koduloomad, kes mul kunagi olnud on. Kohati selline letargiline seisund domineeris ka teoses. Lisaks oli siin minu jaoks ka palju äratundmist, sest ka mulle ei meeldi jõulud ja pean pigem uue aasta hommikut ja talvist pööripäeva kordi olulisemaks. Ja Laine Tangsoo on selle kohta ära öelnud kõik, mida mina olen tahtnud öelda, sest tunnen samuti nii. Aga ümberjutustust ma ei tee, kohe kopeerin taas raamatukaupluse lehelt raamatut tutvustava teksti, nii saab mu blogilugeja ka aimu millest või kellest antud raamat kõneleb. Mina kiidan väga heaks ja soovitan lugeda kõigil. Lisaks on hundikoerad mu lemmikkoerad ja antud teos suutis veel rohkem mind igatsema panna hundikoera järgi, mis nagunii aastatega kasvab, aga jah, no tõesti-tõesti, linnakorteris oleks sellisel ülinunnul koeral piin elada. Aga hirmsasti tahaks. Armastan just hundikoeri, malamuute ja huskysid. Oehh! Aitäh selle võrratu raamatu eest! See on koeraraamat, kuid pole lasteraamat. Kaks autorit, kaks minategelast – inimene ja koer. Mõlemad on kaotanud elus nii olulise, et tundub, nagu rohkem kaotada polekski enam võimalik... See raamat räägib koerast, kes pärast omaniku surma pärijate poolt liivakarjääri maha jäetakse. Kas see ongi uus eesti trend soovimatutest loomadest lahtisaamiseks, nagu me sageli loeme ja kuuleme? Õnneks läheb selle raamatu pikakarvalisel sõbral paremini. Oma aruka käitumise ja sõbralikkusega leiab ta peagi uue kodu ja peremehe. Seal on juba ees ootamas varjupaigast võetud väike kutsu ja kass, kes ühel päeval lihtsalt ilmus pererahva aknalauale. Vastastikuses üksmeeles veedetakse unustamatu suvi. Mis saab aga sügisel, kui kogu see loomapere linna üürikorterisse ära ei mahu... See on suure südamega kirjutatud raamat, mille aluseks on kirjanikepaari suvekodus tõeliselt aset leidnud sündmustik. 24. jaanuar 2024. Vana-Rääma

RITSIKAS - Jaan Tangsoo

Just panin öökapilt riiulisse Jaan Tangsoo raamatu "Ritsikas," mille ma alles soodsalt endale soetasin. Lihtsalt elu üha kallineb, lugeda ja raamatuid omada tahaks, nii tulebki vaadata kus ja mida odavamalt saab. Olen Jaan Tangsoo raamatuid ka enne lugenud ja loen veel. Ega ma siis ainuüksi ühte raamatut ei soetanud. :) Antud raamat on psühholoogiline ja väga valus raamat. See kõneleb ühest lapsest, kes elu esimesed aastad kasvab lastekodus, kuskohast ta oma ema teda viimaks koju viib, aga kodu on kõike muud kui kodu, lausa põrgu, joomapunker jne... Tüdruk satub tänavale ja kogeb elupahesid ka ise, aga suudab selle kõige juures jääda veel korralikuks. Selles raamatus on kõike, ka tapmist, usuhullust, narkootikume, elu hullumajas. Lugege ise, ma ei taha rohkem reeta. Olen vapustatud. Tegu on väga hea raamatuga. Jaan, aitäh, kunagine Pärnu maabussijaam meenus, seda rohelist katusealust hoonet kutsuti "Õrreks." Ja Viljandi ning Tartu seiklused olid ka kuidagi omad, sest kunagi sai Viljandis folgil käidud ja Tartus olen ma ka kunagi õppinud ning juhtumisi ühe öö bussijaamas veetnud. Olid ajad. Lisaks, meesterahval ei ole just kerge kirjutada raamatut, kus ta ise on naispeategelaseks, kes lugu jutustab. Aitäh selle raamatu eest! Ja Apollo lehelt kopeerin taas ka tutvustava teksti: Kui lapsel ei ole aimugi, kes on tema isa. Kui lapse emale läheb korda ainult korralik peatäis ja last vajab ta üksnes selleks, et elamispinda saada. Siis võibki juhtuda, et ühel hetkel kukub viieteistkümneaastasel tüdrukul karikasse viimane piisk ja temast saab Ritsikas, kelle kodukoht on seal, kuhu esimene ettejuhtuv buss viib, ja öömaja seal, kuhu jalad viivad. Kuigi saatusel on noorele inimesele veel nii mõnigi katsumus varuks, suudab Ritsikas oma elu lõpuks joone peale saada. Nagu oma raamatutes varemgi, säilitab Jaan Tangsoo ränkadest teemadest hoolimata elujaatava tooni. 22. jaanuar 2024. Vana-Rääma

MARUKOER - Jaan Tangsoo

 Vapustav raamat! Igas mõttes vapustav! Sain just loetud Jaan Tangsoo romaani "Marukoer." Uhh! No igas reas on põnevust, haaravust ja isegi hirmu. See rõlge sisuga raamat haarab sind nii endasse, et lausa unustad ennast lugema. No, vahelduseks naistekatele ja leebematele raamatutele, tuleb sekks lugeda põnevikke, ja seda see raamat on.

 Nõrganärvilistele ma seda raamatut lugeda ei soovita!

 Alles hiljuti mainis kooliõde Aili, kellega me saame tihti raamatutest rääkida, sest loeme palju, et ta luges ühe Jaan Tangsoo raamatu läbi, mis oli väga põnev ja paelus teda. Mina siis sain mainida, et üks sama autori raamat on mul just öökapil lugemisjärjekorda ootamas. Ootaski. Läbi sai. Kahjuks.

 Ma ütleks, et Tangsoo on väga hea inimeste tundja, inimeste psühholoogia tundja ja üleüldse üks vapustavalt hea sõnaga kirjanik. Päriselt! Kindlasti loen ma tema raamatuid veel.

 Sisuliselt algab romaan sellega, et üks kooliõpetaja on valel ajal ja vales kohas, osutudes kuriteo tunnistajaks. Kriminaal hoiatab teda, et kui ta kunagi vabaneb, pole naisel midagi head oodata. Kooliõpetaja unustab intsidendi sootuks, kuid siis hakkavad toimuma igasugused kahtlased asjad, mis laastavad naise ehk kooliõpetaja tervist niivõrd, et ta lähedased soovitavad naisel psühholoogilt abi otsima minna. Öised telefonikõned, kus telefonist kostub vaid hingamist, elamisse sissemurdmised ja musta pesu vargused....uhh! Ma ei taha reeta rohkem, lugege ise! Tohutult põnev raamat!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

MARUKOER

Autor: JAAN TANGSOO

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 0 Google +0  0 Share0

Marukoer on julm raamat, sealhulgas vangla ja ka sõja muserdavast mõjust, kuid see pole kirjutatud siiski mitte elujulmuse väljavalamiseks. See on kirjutatud just nimelt vastupidisel eesmärgil. Et lugeja võiks romaani lõpetades tunda mõnesugust kergendust ja isegi rõõmu elust kui sellisest.

ISBN	9789985656006
Ilmumisaasta	2007
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	190 lk
Mõõt	205x140x (mm)
Kirjastus	EESTI RAAMAT
Lisamise aeg:	31.10.2008		Toode pole saadaval

13. märts. 2019.a.
Vana-Rääma