Ja loetud sai Jaan Tangsoo raamat "Kolmteist aastat hiljem," mis on järg tema raamatule "Kroonika," mille lugesin läbi 26. oktoobril ja loomulikult ka blogisin: https://margitpeterson.blogspot.com/search/label/Jaan%20Tangsoo Selles raamatus - mõistagi - tegutsevad taas need samad tegelased, kes "Kroonikas," loomulikult lisandub veel teisigi. Raamat on esimesest osast palju mahukam, siia jagub nii vürtsi kui pipart. Kõike. Nagu elust maha kirjutatud, teravalt ja huumorivõtmes. Selle sajandi algupool riietus ennast lahti. Varsti saab raamatu ilmumisest järgmised 13 aastat mööda, Jaan, ootaks järge? ;) Selline tegelikult ongi elu, aga autoril on oskus seda läbi huumoriprisma võimendada. See on äge! Ausalt! Kui soovite midagi täiesti teistsugust vahelduseks lugeda, siis lugege seda (ja "Kroonikat"). Rotikartjatel ma ei soovita :) Minule hirmsasti rotid meeldivad, tuli lausa Robi (Robert) igatsus peale, mis oli mu kunagise ühe koduroti nimi. Muide, mul oli kogu lugemise aja Tõrva silme ees ja kujutlesin, et need uued majad ehitati Helme ja Tõrva vahele. Ja üleüldse kujutlesin kus miski hoone asuda võis, fantaasia hakkas tööle, kuigi tean, et tegu on ilukirjandusliku teosega. Aga mis seal ikka, nüüd kopeerin tutvustuse ka siia. Aitäh, Jaan, et kirjutad! Romaanis „Kolmteist aastat hiljem“ kohtub lugeja juba autori varasemast loomingust tuttavate tegelastega. Raamatu tegevus hargneb vahetult pärast Eesti Euroopa Liitu astumist ühes maalilises Eestimaa väikelinnas, mille linnaisadel ja nendega mestis olevatel aferistidel tekib hull idee arendada globaalset äri. Paljud neist on trüginud ka poliitikasse, et ajada oma arust „eesti asja“.
Kohati groteski laskuv romaan mõjub igati aktuaalselt, näidates inimlikku tölplust ja poliitrumalust.
JaanTangsoo on viljakas autor, kelle sisutihe looming kajastab kriitiliselt Eesti lähiminevikku ja tänapäeva, avades ühiskonna valupunkte. 30. detsember 2024. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar