UUS ILM - Roland Tõnisson

Loetud sai Roland Tõnissoni debüütromaan "Uus ilm," mis kõneleb elust Eestis 1990. aastate alguses just sellisena nagu see oli. Tänapäeval armastatakse öelda ilma filtrita, mille kohta iganes, kuid ma ei teagi kas raamatu kohta on seda sünnis öelda. Ma ise pole mingeid filtreid kunagi kasutanud, tean, et neid kasutatakse fotode ja videote tuunimisel. Armastan filtrivaba elu, sestap läheb ka see raamat mulle korda. Seda lugedes meenusid endalegi erinevad ajad või ajastud, milles tegutsesid või tegutsevad erinevad prototüübid, kes andasid või annavad inpiratsiooni kirjutamiseks. Tuleb mainida, et autoril on fenomenaalne mälu ja värvikas ning vürtsikas sõnavara. Peategelane töötab Seewaldis ja sellega on juba palju öeldud, rohkem ma ei reedaks, lugege ise. Kopeerin siia vaid veel raamatut tutvustava teksti. See on lugu 1990. aastate alguse Eestist, eestlastest, venelastest ja meie naabritest. See räägib armastusest ja vihkamisest, usust ja uskmatusest. See räägib nendest, kes arvavad, et nad on terved. Nende kaante vahel on kokku saanud Seewaldi haigemaja, Nõukogude Liit ja täieline Eesti Wabariik. Ja eelkõige inimsaatused, keda kutsuvad enda poole nii taevased inglid, kui langenud vaimud. 5. veebruar 2025. Vana-Rääma