esmaspäev, 21. jaanuar 2019

ELUTEATER - Maria Elise alias Doris Peucker


 Täna lugesin läbi Maria Elise alias Doris Peuckeri luuleraamatu "Eluteater."
Eelmine raamat meeldis mulle rohkem ja eelmine ongi värskem, elukogenum ja lustakam. Aga ma ei saa öelda et "Eluteater" eluvõõras oleks, kaugeltki mitte. Pigem leidsin sellest raamatust isegi ühe oma lemmikluuletuse - soneti. Ja see meeldib mulle, kuigi väike apsakas on sees, 2 silpi ülearu. Sonett on kord silpide kinni lembelüüriline luuletus. Aga žanreid oskab Doris väga hästi määratleda, ka kujundeid luua ja mulle meeldivad ta luuletust lõpupuändid.

 Armas pisike taskuvihik, hea igale poole kaasa võtta.

 Igal juhul loen ma selle autori loomet meelsasti.
aitäh!

 Aitäh, Doris, selle pisikese vihiku eest!

Leidsin ühe lehekülje ka, siit saab raamatut tellida ELUTEATER

 Autor: Maria Elise
Pealkiri: Eluteater
Kirjastus: s.n., Kuressaare
Sari: -
Tõlkija: -
Kujundaja, illustraator: G.Trükk
Väljaandmise aeg: 2000
Formaat: ca 11x15 cm, 60 lk., pehme köide
Kaal: ca 50 g
Seisukord: tiitellehele on kirjutatud autorinime juurde käsitsi "alias Doris Peucker", muidu heas seisus vähekasutatud raamat

Märkused: Pseudonüümi all ilmunud saarlasest autori luulekogu.

Kaitstes end
maailma ohtude eest
varjume maskide taha.
Kui ükskord lahkume,
kurnatud teest,
siis maskid
kistakse maha


21. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

laupäev, 19. jaanuar 2019

MÕTTEMOSAIIK - Anneli Metsaoja


 Vastu ööd lugesin läbi Anneli Metsaoja luuleraamatu "Mõttemosaiik," mille autor mulle saatis. See on taas pühendusega raamat ja läheb mu eriliste raamatute riiulisse.

 Anneli luulet olin põgusalt lugenud oma loodud luuleklubist "Ahjusoe luule," ning sealt tekkis idee raamatuid vahetada, nagu ka minul aastaid juba kombeks olnud on. Nii eile varahommikul see raamat tähitud postiga minuni jõudiski.

 Viimasel ajal tellitakse  minu käest väga palju luulearvustusi. Arvustan meelsasti raamatuid, mille olen läbi lugenud, aga mul ei ole aega ega ka mitte tahtmist facebooki postkastis iga päev korrigeerida kellegi luuletusi või anda nõu. Nii olingi sunnitud ühe tüütu "luuletaja" oma sõbralistist kustutama. Algul panin vestluse lukku, sest ta tüütas mind iga jumala päev, isegi küsimustega "Kuidas sul täna läinud on?" kuigi ma olin korduvalt öelnud, et minu fb on põhimõtteliselt mu loomingu reklaamiks, mitte niisama lobisemiseks.

 Inimesed, palun mõistke, et luule korrigeerimine ja arvustamine on suur töö. Olen peale arvustuse kirjutamist (ja lugemist) palju rohkem väsinud kui 5 ruumi puude ladumist. Vaimne töö on ka töö ja palju väsitavam! Miks ma peaksin oma ajast lihtsalt mõne inimese faile lugema ja arvustama? Kui inimesel on sügavam huvi kirjutamise vastu, eriti luulekirjutamise, siis ta võiks uurida mis see luule üldse on, mitte lahmida ja valetada, et saatis käsikirja juba kirjastusse, nagu antud tegelane tegi. Jah, kaldusin teemast kõrvale, aga pidin selle välja kirjutama.

 Anneli Metsaoja luuleraamat "Mõttemosaiik" tekitab ka vastakaid arvamusi. Ma soovitan luuleolemust uurida. Luuletus on nagu miniromaan, seda on väga raske kirjutada, sest pead vähesega kõik ära ütlema. Luuletusel, nagu ka romaanil, on algus, sisu ja lõpp. Lisaks peab luuletus mõjuma tervikuna, mitte valguma laiali. Luuletuses peavad olema väga vajalikud kujundid ja kompositsioon. Ei saa nii, et laome terve rea (mitmeid ridu) lauseid paika ja arvame et see ongi luuletus. Sellisel juhul oskab iga viimne kui üks inimene luuletada.

 Anneli Matsaoja paksu luuleraamatus on mõned head luuletused olemas (olgu, rohkem kui mõned) ning need on lühiluuletused, ühesalmilised. Pikemad kirjutised ei ole luuletused. Sorry, et olen karm, aga minu arvamus on kord selline. Ta kipub esimeses salmis kõik ära ütlema ja teised salmid jäävad lihtsalt lohisema. Lõpupoint on olemas mõningatel luuletustel. Jah, kiitus selle eest, et autoril on kirjakeel ja eriti luulekirjakeel olemas, osad kujundid on ka väga tugevad, aga väga paljudes luuletustes puuduvadki kujundid ja kompositsioon. Ta võiks katsetada vabavärsi või proosaluule kirjutamist, sest väga paljusid Anneli luuletusi jäävad juhtima riimid, need on ka väga kulunud riimid ja näiteks "jääb- jää" ei ole riimid. "Alla ja alla" ei ole ka riimid...Ja üleüldse tundub et väga paljudes ta luuletustes on otsitud riimid.

 Küll aga on tema lühiluuletused päris head, toon mõned näited.

See vabavärss (mis on kas ainuke raamatus, või üks vähestest) on väga hea!

lk 88

VANAEMA LEIDALE...

Vikerkaar kummargil
maa kohal
nagu teispoolsuse värav.

Vanaema helde, lahke,
küürutab peenramaal,
otsib lapselapsele
armastusevärvi maasikat.

NB! Siin on kõik olemas, see ongi väike romaan, milles on tugevad kujundid ka olemas.

Aga näiteks see luuletus on vigane selles suhtes et kui esimeses salmis pole riimi, ei tohiks neid ka olla teises salmis.

lk 57

 INSPIREERIV ÖÖ

Ööpimeduses,
ajusoppides
uitmõtted uitavad,
prahti loobivad.

Kõrgub mõtteprügimägi.
Loovmõtete söekas vägi
teeb puhta töö -
on inspireeriv öö.

Ööpimeduses ja ajusoppides ei ole mitte riimipaar!
Uitavad ja loobivad ammugi mitte!

Minu lemmikluuletus selles raamatus on see: (lk 54)

Raudteel kihutavad rongid,
mõnikord suitsiid seal longib.
Teda pole keegi näinud,
küllap tema rong on läinud.

Nende ridadega on kõik öeldud ja väga hästi öeldud! Kujundid on paigas, kompa olemas. Väga mõtlemapanev luuletus.

 Kui inimesel on kindel soov kirjutada riimiluuletust ja ta tunneb et midagi on viltu, tehku skeem. No näiteks nii, et igas riimuvas reas oleks ühepalju silpe ja igas salmis oleks sama palju silpe. Riimiluulele on väga tähtis, lisaks riimile, ka rütm. Liiga erineva rütmiga salmid ei kõla kokku, neist ei saa terviklikku luuletust, nad valguvad lailei ja hajuvad.

 Toon ühe lihtsa näite, riimiluuletuse, milles riimuvad esimene ja kolmas rida ning teine ja neljas rida (lugege silpe)

  Malle rookis õues lund (7 silpi)
tal ei olnud külm (5 silpi)
Aga karge õhtutund (7 silpi)
mõjus nagu film (5 silpi)

See on kõigest näide, ärgem võtkem seda kui luuletust. Ja kui esimene salm on silbiliselt 5+7+5+7 siis võiks kõik teised salmid ka seda olla. Natuke tuleks luuleolemust endale selgeks teha ja siis hakkavad luuletused ise jooksma. Näiteks sonetid on väga raamides luuletused, väga karjuvalt valus on lugeda mõnda luuletust, mida on sonetiks nimetatud, aga see on silbiliselt täiesti paigast ära.

 Uhh, kahjus ilmub tänapäeval väga palju luuleraamatuid, mis pole üldse (või on toimetatud luulevõhiku poolt ) toimetajakätt näinudki ja see on karm ja valus.

 Ma loodan, et ma ei kõla väga karmina, aga luuletuse suhtes ma olen karm ja ütlen välja kõik mida arvan. Anneli Metsaojal on potentsiaali kirjutada häid luuletusi ja ta teeb ka seda, kohati. Aga soovitan uurida luule olemust, kui sellist! Aitäh raamatu eest!

Rahva Raamatu lehelt:


Raamat

MÕTTEMOSAIIK

 2 Google +0  0 Share0

"Mõttemosaiik" on klassikalises luulevormis emotsionaalselt mitmekesine luulekogu, mis sisaldab filosoofilisi, loodusteemalisi, sotsiaalkriitilisi, igavikuteemalisi, müstilisi ja humoristlikke luuletusi.
ISBN 9789949948192
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 112 lk
Mõõt 210x145x (mm)
Lisamise aeg: 10.01.2019






19. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 17. jaanuar 2019

ÜKSINDA MAAILMAS - Margit Peterson


  Jajaa, endiselt loen ma ka enda raamatud läbi. Täna jõudsingi loetud oma tuttuue romaani "Üksinda maailmas," mida hakkasin kirjutama kaua aastaid tagasi, enamvähem samal ajal kui oma debüütromaani "Segavereline," kuid vahepeal tulid uued tuuled, uued romaanid jne...ning aeg-ajalt kirjutasin lisa, kuni 2018. aasta 30, jaanuaril viirutasin sellele romaanile suure punkti.

 Romaan "Üksinda maailmas" kõneleb identsete kaksikute elust, nende perest, vanematest ja vanavanematest. Olen kogu oma teadliku elu huvi tundnud kaksikute (psühholoogia) vastu. Minu jaoks on kaksikud nagu üliinimesed, just identsed kaksikud. Täiesti müstika, kuidas loodus oskab sellist imet teha! Pole üldse mingi ime see, et ikka ja jälle kipub kaksikute teema mu loomesse. Jah, mul on minust aasta vanem õde, kellega meid peeti lapsena kaksikuteks. Võimalik, et ka see inspireerib. Ei teagi. No igal juhul mulle see kaksikute teema väga meeldib.

 Tegelikult on see raamat natuke valus ka, rõhun sellele, et oma lapsed tuleb ise üles kasvatada, mitte visata neid vanavanemate turjale. See on ebaõiglane! Aga elu on kord selline. Samas on romaani läbivaks teemaks ka suhted ja armastus. Ma usun, et see on mu kõige romatilisem romaan.

 Jah, olen endiselt seda meelt, et kaksikuid ei tohiks lahutada ka elu mitte!

Lugege! Luban põnevust!

 Minu käest saate (veel) seda romaani osta, käest kätte müün 15 euroga ja posti panen 17 euro eest. Kui soovid seda minult osta, kirjuta soovist siia kommenteeriumisse või võta minuga ühndust facebookis. Minu pangakonto nr : EE381010902003166000. Selgituseks kirjuta ÜKSINDA MAAILMAS. Aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

ÜKSINDA MAAILMAS

 1 Google +0  0 Share0

Mis juhtub siis, kui vanemad kolivad Iirimaale ja nende teismeline laps jääb Eestisse täiskasvanuks saama?
Milliseks kujuneb selle lapse elu täiskasvanuna, mil ta on abielus Soomes tööd tegeva „Kalevipojaga“? Ja milline saab olema tema kaksiktütarde elukäik, kuivõrd mõjutavad vanemate kujunemisaeg ja sellal omandatud tõekspidamised nende saatust?
Kaksiktüdruk Lorieti elukäik on keeruline, kohati väga kurb ja traagilinegi, kuid tänu ta meelekindlusele ja isapoolselt vanaemalt kaasa saadud elutarkadele õpetustele lõpuks siiski õnnelik. Ta vanematel ega hellitatud kaksikõel ei lähe paraku niisama hästi.
On küll nii, et kaksikuid ei tohiks lahutada isegi surm mitte, elust rääkimata, sest vastasel korral igatseb allesjäänu lahkunut kogu elu, kuid saatus ei küsi alati sellest, kas tohib või.
ISBN 9789949581863
Ilmumisaasta 2019
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 172 lk
Mõõt 200x130x (mm)
Kirjastus HEA TEGU
Lisamise aeg: 15.01.2019





17. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

PAARISHÄRJAD - Mati Soonik


  See on esimene romaan, mille ma Mati Sooniku raamatutest läbi lugenud olen. Raamatu pealkiri "Paarishärjad" õigustab ennast igati ära.

 Kui ma raamatut lugedes olin pisut skeptiline, kuna süžee on veidike sassis, üks lõik räägib ühest versioonist, teine teisest, siis ajapikku harjusin sellega ja enam ei häirinudki. Raamatu algus meenutas mulle Silja Vaheri raamatuid, mille süžeed on totaalselt sassis ja korduseid on liiga palju, need pigem võtavad, kui annavad juurde. Silja Vaheri raamatute lugemisest olen küll loobunud, aga Mati Sooniku raamatuid loeks veel. Loengi, sest üks neist on veel öökapil ootamas.

 Mati Sooniku "Paarishärjad" tagakaane tekst on juba minu jaoks täiesti vastuvõetamatu, esimesed laised on:
 Reinu elu oli hiljuti täitsa korras. Tubli naine, seksikas armuke, kolm armsat tüdrukutirtsu jne....
  No kuidas saab olla elu täiesti korras, kui mees peab armukest? Täiesti hukas minu meelest! Õige mees, kui siin on veel rõhutatud, et elu on täiesti korras, ei pea iial armukest! Uhh. Vastik, vastik!

 Nagu raamatu tagakaane tekst juba vihjab, on raamatu läbivaks teemaks armukesed, alkohol ja seks. Kõike on liiga palju. Kohe liiga, liiga palju! Liiga detailselt on lahti räägitud ka teatud teemad, mis mind veidi häirisid. Aga samas on raamat väga eluline, kirjutatud loetavas kirjas ja usutavalt. Nagu oleks kellegi elulugu kaante vahele saanud.

 Lõppkokkuvõttes oli mul isegi kahju, kui raamat loetud sai, aga oleks oodanud teistsugust lõppu, aga see on vaid minu arvamus. Mati Sooniku raamatud on täitsa loetavad!

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

PAARISHÄRJAD

Autor: MATI SOONIK
 1 Google +0  0 Share0
Romaan ühe hariliku eesti pere argipäevast. Reinu elu oli hiljuti täitsa korras: tubli naine, seksikas armuke, kolm armsat tüdrukutirtsu, mõnus korter koos kõige vajalikuga. Nüüd on tal korter põlenud, naabrinaisest armuke surnud, asjadest on järel vaid riismed. Paar nädalat hiljem saab surma ka talle väga lähedane vend. Kogu selle murekoorma keskel mõistab peategelane, kui olulised on suguvõsa ja perekond. Elu on nii seatud, et inimesed on abielus olles teineteisele raskustes toeks, isegi kui alati kõiges ühel meelel ei oldagi.
Samalt autorilt saada veel: Seelikukütt,Tiivaripsutus.
ISBN 9789985658000
Ilmumisaasta 2010
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 142 lk
Mõõt 205x140x10 (mm)
Kirjastus EESTI RAAMAT
Lisamise aeg: 16.07.2010  Toode pole saadaval







17. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 15. jaanuar 2019

MUIGAMISI, KOHATI HAMMUSTADES - Doris Peucker


 Nagu ma ennegi olen maininud, loen ma esmajärjekorras läbi luuleraamatud. Täna jõudsid Saaremaalt minuni kaks luulevihikut ning just panin käest Doris Peuckeri luulevihiku "Muigamisi, kohati hammustades." See on nii lustakas vihik, et nüüd on raudselt mulle hea tuju garanteeritud kogu päevaks, või kauemaks. Ma ristiks Dorise Saaremaa nais - Contraks!

 Vihik on õhuke, ilmselt tehtud nn põlve otsas aga see on tõesti tore vihik. Ilmselt saab osta vaid autori enda käest, sest puudub ka triipkood. Meie vahetasime omavahel.

 Raamatupoodides ei paista seda müügil olevat, aga leidsin ühe armsa artikli autorist ja seda saate lugeda SIIT!

 Toon ka mõne tekstinäite:

TURVALISI JÕULE!

Kallis laps, sa ära mängi
tikkudega,
muidu tegemist sul tuleb
päkapikkudega!
Selle asemel, et näha
päkapikukuuesametit,
kutsuvad nad sulle äkki hoopis
päästeameti!

* * * * *

Jalaga võid palli lüüa
kasvõi läbi elu.
Mõni mõtleb -
lollakas, kes leidis uue lelu.
Musta pori näkku
pakub lahkelt Mihkel Raud.
Annaks vastu,
aga mul on kraamimata laud.

* * * * * *

VIRTSU - KUIVASTU PRAAM

Peksab laine
ühtepuhku
vastu Muhku.
Meri põlvini!

   Aitäh, hea Doris nende vahvate ridade eest!


15. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma


esmaspäev, 14. jaanuar 2019

KUUKERIJAD - Marje Ernits


  Ohjh, sain lõpuks loetud Marje Ernitsa ulmejutustuse "Kuukerijad!"
Jah, see raamat pole mulle, mitte pole mulle! No ei lähe ega hakka vist peale minema ka mulle need ulmeraamatud. Samas paneb mind imestama inimese fantaasia, millel ei ole piire.

 Olen siisni kiitnud Marje Ernitsa raamatuid ja lugenud neid suurima hea meelega, aga see raamat ei kuulu mu lemmikute hulka. Ma ei tahagi pikalt peatuda. Ulmikud kindlasti fännavad seda raamatut.

 Lühidalt: Teo lubas oma sajandikaaslasele Idale tuua Kuu taevast alla ja ta lähebki seda lubadust reaalselt tõestama. Jaapanlasest meesterahvas sureb liftisahtis ning tema veri langeb Ida peale.....Lõpuks hävib Maa ning Maa sisse jäävad elama Ida, kaks jaapani last ja peagi sünnitab Ida kaksikud Raagi ja Eha. Nad hakkavad Maa seest välja ronima...Uhh,,ahastav, igas mõttes.

 Mittehea raamat!

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

KUUKERIJAD

Autor: MARJE ERNITS
 0 Google +0  0 Share0
Aastal 2835.toimuval vilistlaste ballil tõotab noor mees Teo äsja kohatud tütarlapse südame võitmiseks, et kingib talle Kuu. Algselt romantiliselt mõeldud lubadusest kujuneb välja hirmkallis suurprojekt tühjaks pumbatud Maa kaaslaselt hinnaliste varade kaevandamiseks ja Maale kantimiseks. Projekt, mida uurimise käigus Kuult elu avastanud Teol enam peatada ei õnnestu, toob kaasa katastroofi ja inimkonna hävingu Maal. Ainsatena elavad selle üle tema arheoloogist armastatu Ida, kes iidsetes templites väljakaevamisi sooritab, ning kaks tillukest jaapani tüdrukut. Ootamatult matriarhi seisusesse sattunud Ida otsustada jääb, kuidas tagada elu jätkumine maa–alustes tingimustes.

Marje Ernitsat (s.1948) on nimetatud eesti produktiivsemaks kirjanikuks ja nais-Kaugveriks. Lõuna-Eestis Kanepi vallas elav kunstnikuharidusega autor alustas kirjutamist alles vanemas keskeas, kuid on pälvinud tunnustust mitmel romaanivõistlusel.

ISBN 9789949914975
Ilmumisaasta 2012
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 186 lk
Mõõt 195x126x10 (mm)
Kirjastus RANDVELT KIRJASTUS
Lisamise aeg: 30.04.2016 
5.09 2.50 €
Kaupluses püsikliendile: 2.50 €
Kaupluses: 2.63 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 15.01





14. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 9. jaanuar 2019

RISUMÄE - Marje Ernits


 Ma ei tea mitmes Marje Ernitsa raamat see "Risumäe" on, mille ma läbi lugesin, sest loen antud autori raamatuid tihi ja need meeldivad mulle väga. Miks?

 Marje Ernitsa raamatud, nagu maalidki, on mulle kuidagi väga hingelähedased. Need on nii elulised ja kergesti loetavad, et jäädki uskuma, nagu oleks otse elust maha kirjutatud. Võibolla ongi, no kasvõi suurel määral. Ega mina ju ei tea, sest mul pole au autorit tunda. Olen tema tegevust jälginud facebookis, aga tundub, et tänaseks on autor kahjuks oma fb konto sulgenud, mis on ka mõistetav, sest fb-s viibimine röövib väga palju kvaliteetajast.

 Antud raamatus on ohvriks 49 aastane meesterahvas Apo, kelle eksnaine röövib ta nii paljaks, emigreerudes Soome. Isegi oma eksabikaasa käeproteesi teeb rahaks. Kohutav!

 Apo, kes on eluratta kodarate vahele jäänud, üritab, peale enesetapukatset, uuesti ennast jalule saada, kuid siis aetakse ta korterist välja. Mees ööbib äsja lahkunud tädi aidas. Ühel päeval kolib Risumäe barakki ja üritab hakata meeste varjupaika looma, kuid ka see jookseb liiva. Mis saab edasi? Loe! Mina lugesin ja elasin Apole väga kaasa. Alati ei ole naised ohvrid, kuigi millegipärast seda nii arvatakse.

 Raamatus on ka helgemaid hetki, nii ootasingi mina, et lõpp oleks helgem, sest siit jookseb ka läbi armastuselugu - esimese armastuse lugu...

 Kindlasti loen veel Ernitsa raamatuid.
Aitäh, Marje Ernits, et selle siskuka ja elulise raamatu kirjutasid!

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

RISUMÄE

Autor: MARJE ERNITS
 1 Google +0  0 Share0
Apo Hõrak tunneb, et ta ei ole enam kellelegi vajalik mees, naine ja tütar läksid ära Soome uuele ringile, ka kodu on maha müüdud, kuid mees tahaks veel elada ja tööd teha. Ta elatub juhutöödest ja taara korjamisest. Ühel päeval läheb mees vallavalitsusse järjekordselt tööd otsima ja oma häda kurtma.

Temast saab Risumäe baraki peremees ning Apo sõna on seaduseks teiste ajutist varjupaika otsivate meeste seas, kes pages kurja naise eest, kes vajas külma talve eest lihtsalt varju. Apo tuleb vallas välja ideega ehitada Risumäele päevakeskus elu hammasrataste vahele jäänud inimestele. Möödub mõni aeg enne kui projekt saab vajalikud kinnitused ning eurorahad liikuma, sel ajal aga juhtub Risumäel nii mõndagi...
ISBN 9789949450299
Ilmumisaasta 2010
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 174 lk
Mõõt 210x145x14 (mm)
Kirjastus TORMIKIRI
Lisamise aeg: 30.08.2010  Toode pole saadaval



9. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 7. jaanuar 2019

Mateeria vorm, kui säärane ...


   MATEERIA VORM, KUI SÄÄRANE...

ei sõida mina ringi lexusega
ei pargi kodu ukse ees mul jeep
ma liiklen jalgsi
ka mind seks ei sega
ja kepikõnd on minu jaoks
vaid deep

mul savi on et elad luksusvillas
et rõdult vaatad
päikseloojangut
ma olen oma armsas kodus sillas
siin vanas agulmajas
on vaid good

mis tähtsust on kas kannan firmabrändi
või loivan kodus
ringi alasti
kui tahan saab must palgamõrvar dändy
krimpleenimutt
kui olin vanasti

ja kui ma tahan tunda ennast vabalt
siis lihtsalt
prostituudiks kehastun
ei mina ole pärit taevanabalt
ah
parem
iseendaks
mehastun



7. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma


TRIINU LOOD 2. osa - Erika Salumäe


 Läksin eile õhtul varakult voodisse, et taaskord läbi lugeda Erika Salumäe lasteraamat "Triinu lood 2. osa." Miks taaskord? Sellepärast, et ma olen üks esimesi inimesi, kes selle raamatu läbi luges juba enne raamatu sündi. See on minu koostatud raamat nr 2. Et mis mõttes koostatud?

 Nii nagu "Triinu lood 1. osa" puhul, toimus kõik ka selle raamatu sünni puhul. Erika saatis muudkui peatükke mulle, mina lugesin läbi, eeltoimetasin, tegin korrektuuri, lisasin kenasti kõik peatükid faili kokku, ka illustraatori Jana Valgega käis vilgas koostöö jne..jne...Ja tohutu rõõm on hoida käes seda raamatut, sest olin pmst selle sünni juures. Meie tiim: Erika Salumäe, mina, Jana Valge, kirjastaja Heli Künnapas jt...töötab nii hästi, et me jätkame. Ja nüüd jääme pikisilmi ootama järgmist raamatut, sarjast kolmandat,"Triinut." Ka Erika Salumäe luuleraamatuga käib endiselt töö.

 Kuna Erika elab Hispaanias, siis me suhtleme pikalt ka telefoni teel. Oi, kui pikki tunde me vestelnud oleme, nii nuttes kui naredes! Ja selles raamatus ongi see "Loiko teema" sees. Ja minul on au olnud kuulda ka kuidas Erika laulab ja saadab kitarril seda lugu. Armas. Aitäh!

 Triinu on saanud vanemaks ja lapsendatud ühte perre. Nende kodu asub väikelinnas, männimetsa veeres. Triinul on armastav isa, kasuema ja karm vanaema, kes teda kogu aeg koduseid töid tegema sunnib. Kange tüdruk saab hakkama kõigega, teeb sporditrenni, laulab, näitleb, õpib hästi ja temast on väga suur abi kodutöödes. Ta seltsib poistega, sest nende kodu lähistel ei ela eriti tüdrukuid. Poisid võtavad hapra tüdruku, kes osutub väga tugevaks, enda kaitsva tiiva alla, nii saab Triinu, ka tänu isale, võitu koolikiusajaist rikkurite lastest, kes teda "lastekaks" kipuvad norima.

 Triinul on juba lapsena soov saada kuulsaks, teha midagi suurt ära. Juba selles raamatus saab temast võitleja, aus ja vapper tüdruk, keda ei hirmuta miski. Ainult isa haigus ja vanaema poolt halb kohtlemine, teevad talle suurt valu. Aga muidu on raamat positiivne ja väga hariv. Lasteraamat peabki hariv olema. Ja tegelikult võiks seda lugeda ka täiskasvanud, nad tunneks palju äratundmisrõõmu, elaks kaasa Triinu spordivõistlustele, millest on vast ka ise kunagi osa võtnud.

 Tegelikult võiks see raamat olla koolides kohustusliku kirjanduse hulgas, nii saaks lapsed ka juhtnööre kuidas teatud mänge mängida, mis on võibolla tänapäeval- tehnikaajastul- unustustehõlma jäänud. Ja üleüldse on siin palju õpetlikku. Erika kirjutab väga hästi! Olgugi, et ma Pärnu esitlusel mainisin, et peatükke läbi töödeldes, pidin mõne hispaaniakeelse sõna eestikeelse vastu vahetama. Aga hea keelete valdajana, nagu Erika on, ma üldse ei imestagi :)

 Ahjaa, ühe telefonikõne ajal teatas Erika, et ta oli kirjutamisega nii ametis, et unustas isegi süüa. Kui see ükskord meenus, sõi, aga unustas nõud pesta, olles muidu pedantliku eluviisiga. Ta elas romaanis nii, et muu maailm oli talle teisejärguline. Mina siis kostsin;" tere tulemast kirjanike maailma!"

 Ka minu käest saate veel neid raamatuid osta, käest- kätte 12 euro eest ja posti panen 14.50 euro eest. Kiirustage!

 Mina igatahes soovitan seda lugeda, sest see on väga hea raamat! Aitäh, kallis Erika, et nii hariva raamatu kirjutasid!

 Lisan siia ka 5. jaanuari Õhtulehe artiklist paar fotot. See kõneleb Erika Salumäe lähiaja plaanidest.

artikkel Erikast 5. jaanuari Õhtulehes

artikkel Erikast 5. jaanuari Õhtulehes

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

TRIINU LOOD II OSA

 8 Google +0  0 Share0

Kasuperesse võetud Triinu elab väikelinnas ja saab peagi üheteistaastaseks. Seekordses raamatus viib ta meid aastasse 1973. Koduakendest välja vaadates paistab Triinule kaunis männimets. Tüdruk armastab seda metsa ja männipuid. Kui ta üle tee laiuvasse männimetsa astub, on tüdrukul tihti selline tunne, nagu astuks teise maailma. Männikate meeskonda kuuluvate sõpradega koos leiab Triinu ennast varsti võistlustules, kus tuleb Kasekate meeskonna poistega mõõtu võtta.
Olümpiavõitja Erika Salumäe teises lasteraamatus jätkuvad põikpäise Triinu sekeldused nii kodus kui koolis. Tüdruku visadus ja järjekindlus toob aga seegi kord talle edu mitmetes tegemistes.
ISBN 9789949732142
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 130 lk
Mõõt 220x155x11 (mm)
Illustreerija JANA VALGE
Kirjastus HELI KIRJASTUS
Lisamise aeg: 28.12.2018 
18.9017.96 €
Kaupluses püsikliendile: 17.96 €
Kaupluses: 18.90 €
Kaup kätte: esmaspäev 14.01




7. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma


laupäev, 5. jaanuar 2019

MURTUD SÜDA - Ebe Padu


 See on nii kummaline, et osad raamatud, mis on kurva või lausa jõhkra alatooniga, tekitavad vastikust ning sa ei taha neid lugeda, või loed vastu tahtmist. Viimase asja puhul just sellepärast, et ootad ja otsid mingit positiivset pointi asjas, raamatus, et ehk muutub midagi paremaks, ehk annab raamat sulle midagi, aga sa ei leia. Aga mõne raamatu puhul on asi teisiti. Nagu näiteks Ebe Padu esimese täiskasvanutele kirjutatud romaani "Murtud süda" puhul.

 Olgugi, et raamat on, pehmelt öeldes, väga kurb ja koguni jõhker, paelus see raamat mind, pani lugema ja ma ei saanud enne magama jääda kui loetud sain. Nii lugesingi hommikul kella viieni.

 Merle, pere (vanuselt) teine tütar, kes on üdini isa laps, keda ta jõhkardist isa kuulab, püüab kogu raamatu vältel otsida põhjust miks isa on selline nagu ta on. Ka imestab Merle, miks ühel päeval isa 12 aastaks vangi satub.
  Jelena abiellub enadast palju vanema mehega, et saada kodust eemale, eemale kasuemast. Tal on esimesest suhtest tütar Ester, keda pereisa Andero ei salli, nagu ei salli ta paljusid asju, näiteks ka punast värvi. Jõhkardist kasuisa sõna maksab kodus, ta on vägivaldne ja väga julm. Kasutütar Ester ja ema Jelena elavad kohutava hirmu all, kartes, et isa tapab nad. Miks muidu Andero kaevab elamise alla hauasuuruse augu ning müürib keldriakna kinni?

 Ühel päeval tuleb ilmavalgele tõde, et Andero vägistas aastaid oma kasutütart ( alates sellest kui kasutütar Ester oli 9 aastane) ning kasutütar ei saanud aru mis toimub, ta arvas, et nii peabki, et isa sõna tuleb kuulata. Kuni lõpuks ta enam ei suutnud ...

 Mis saab edasi? Kuidas see jõhker olukord muutub ja kas üldse muutub? Mille eest ja kuidas lõpuks Andero vangi satub? Sellest loe ise. Mina soovitan seda raamatut lugeda, sest tegelikult on väga paljudel kappides peidus luukered, aga nendest tihtilugu ei räägita, ei juleta rääkida.

 Uhh, ma ütlen, põnev raamat!

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

MURTUD SÜDA

Autor: EBE PADU
 1 Google +0  0 Share0
Väikesel Merlel on isast kahju, lõputult kahju, ehkki ta näeb isa julmust teiste pereliikmete kallal. Ta usub, et pere rõõmsad hetked kaaluvad siiski halva üles. Väikesest tüdrukust peale püüab ta olla lepitaja oma ema Jelena, vahelüli kasuõe Esteri ning isa Andero vahel, kuid tema suutmistest ja oskustest jääb napiks. Nõnda ei saa ta ka aru, miks isa lõpuks kaheteistkümneks aastaks trellide taha satub. Merle ei loobu isast isegi siis, kui ta on täiskasvanuks saanud. Ta püüab ikka veel perekonda koos hoida.
Peresuhteid käsitlev romaan on seni lastekirjanikuna tuntud Ebe Padu esimene raamat täiskasvanutele.
ISBN 9789985657713
Ilmumisaasta 2010
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 127 lk
Mõõt 205x140x8 (mm)
Kirjastus EESTI RAAMAT
Lisamise aeg: 30.04.2016 
Kaupluses püsikliendile: 3.94 €
Kaupluses: 4.15 €


5. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

reede, 4. jaanuar 2019

Jaanuari numbrid on ilmunud

minu artikkel Tõnu Aruga "Müstilistes lugudes"

 Täna jõudsid postkasti ajakirjade "Saatus & Saladused" ning "Müstilised lood" jaanuarinumbrid.

 Sellel korral on ajakirjas "Saatus & Saladused" avaldatud Mari-Liis Müürsepa luuletused. Kui ka sina tahad, et su luuletused selles ajakirjas ilmuks, võta minuga ühendust juba täna!

 "Müstilistes lugudes" on minu pikk artikkel reikimeister Tõnu Aruga. Artikkel sai alguse juba eelmise kuu numbris. Mõnusat lugemist!

 Ja kuna ma olen olnud Erika Salumäe mõlemate TRIINU LUGUDEGA seotud nende sünnist saati, ehk siis  olen raamatute koostaja, märgin ära ka selle, et täna ilmunud NELLI TEATAJAS on väike reklaam hiljuti ilmunud TRIINU LOOD 2. kohta. See on järg TRIINU LOOD 1. -le.

 Kui sul on mulle rääkida oma lugu, siis olen olemas. Jätkuvalt olen ajakirjade "Müstilised lood" ja "Saatus & Saladused" kaasautor. Ka "Nelli Teatajasse" kirjutan artikleid.

Õnnelikku alanud aastat kõigile!
Reikimeister Tõnu Aru


minu artikkel Tõnu Aruga "Müstilistes lugudes"
minu artikkel Tõnu Aruga "Müstilistes lugudes"
minu artikkel Tõnu Aruga "Müstilistes lugudes"
minu artikkel Tõnu Aruga "Müstilistes lugudes"
Mari-Liis Müürsepa luule ajakirjas "Saatus & Saladused"
TRIINU LOOD 2. reklaam NELLI TEATAJAS


4. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 3. jaanuar 2019

ARMASTUSE JÄLJED - Marje Ernits


 Kui ma eelmise raamatu lugemisest sain, pehmelt öeldes, shoki, siis Marje Ernitsa romaan "Armastuse jäljed" mõjus nagu palsam hingele.

  Olgugi, et raamat on olemuselt kurb ja Sireli mees on alkohoolik, on see raamat täis siiraid tundeid ja armastust. Eelkõige armastust koerlooma vastu. Samas paneb see mõtlema ja kaaluma ka omi vigu.
 Raamat on kirjutatud lihtsas keeles, on väga haarav ja põnev.

 45 aastane naine, kes kaotab töökoha, jääb aastateks koduseks, sest kõrgharitud naine ei lepi lihtsa tööga. Ühel päeval saab ta naabervalda uue töökoha ja kõik hakkab sujuma tõusvas joones, ent ometigi tegutseb raamatus nii mõnigi õõva tekitav tegelane ja toimuvad ka kurvad sündmused. Aga lõpp hea ja kõik hea.

 Marje Ernitsa raamatuid olen lugenud mitmeid ja mitmed on ootamas ka veel öökapil. Loen neid suurima hea meelega, sest nendel on hing sees.

 Aitäh, Marje, et selle raamatu kirjutasid!

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

ARMASTUSE JÄLJED

Autor: MARJE ERNITS
 0 Google +0  0 Share0
Romaan käsitleb inimsuhteid: Ei saa öelda, et Sireli mees oleks tundetu joodik, kuid alkoholi ja õlut ta armastab. Ühel päeval tuleb mees koju koos 5-kuuse kaukaasia lambakoera kutsikaga. Sirelile pole kunagi loomad meeldinud, kuid teist vestluskaaslast tal pole ja ta hakkab koeraga rääkima, kusjuures koer nagu mõistaks oma perenaise tundeid ja mõtteid. Nende vahel tekib sügav kiindumus.
ISBN 9789949450015
Ilmumisaasta 2009
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 125 lk
Kirjastus TORMIKIRI
Lisamise aeg: 16.02.2009  Toode pole saadaval



3. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

ÜHE SILMAGA TAEVASSE - Riina Kangur


 Sellised raamatud nagu seda on Riina Kanguri lühiromaan "Ühe silmaga taevasse" mõjuvad väga negatiivselt, need ei anna midagi, pigem võtavad ja jätavad raamatut sulgedes nii negatiivse tunde, kui vähegi saab. Ma ei saanud öösel isegi magama jääda, sest mõtlesin, et milleks üldse selliseid romaane kirjutada, mis pole harivad ja on tohutult negatiivsed, hüplikud, laiali valguvad ja segased. Täiesti vastuvõetamatu raamat minu jaoks!

 Algul arvasin, et ehk on autori näol tegu noore, kogematu emoplikaga, aga eksisin, selgus et Riina Kangur on aastates pedagoog. No ma ei tea. Mina olen saanud kaasa sellise teadmise, et positiivsus on edasiviiv jõud, mina on nii kasvatanud, olen ise selle mõttega kasvanud ja ka koolis rõhutati kaudselt seda. Aga tundub, et tänapäeval vist on asjad vastupidi. Ja ma olen nii kindel, et pedagoogi loomingu lugejad on enamasti õpilased. Selles raamatus ei ole küll midagi õpetlikku, midagi, mida õpilane peaks ellu kaasa saama, midagi mis harib. Kui see ongi mõne arvates õpetlik raamat, siis ma ei imesta, et iga aastaga üha enam maailm haiglasemaks muutub, inimesed suitsiidseks muutuvad või ...Ühesõnaga... see oleks nagu saatanakummardajate käsiraamat, sest sisu lihtsalt viitab sellele.

 Andke mulle andeks, kui mu arvustus küünilisena tundub, aga ma kirjutan alati otse ja ausalt. Ja ma olen tundliku natuuriga inimene, ei salli julmust, vägivalda ja võikust. Seda see raamat tulvil just ongi.

 Üks haige ema (ma ütleks et lausa skisofreenik), kelle abielu jookseb karile, võtab oma kaks tütart ja hakkab nendega metsades elama. Noorem tütar Esperanza on põhimõtteliselt jalutu, teda tuleb kanda. Nii magab ema koos kahe tütrega põhimõtteliselt lageda taeva all. Vahel saavad nad ettejuhtuvates majades öömaja, kus ema laseb ennast vägistada tütarde kuuldes ja nähes. See kõik on nii jälk ja vastik, öökima ajav. Kuidas küll saab nii, et mitte keegi ei kuule, ega näe, ei võta asja üles, ei teavita kedagi sellisest haigest emast, kes rikub ka oma laste elu. Armastusega pole siin küll midagi pistmist, pigem peab selline tegelane vihkama oma lapsi, kui ta nendega nii käitub. Tagatipuks tapab see ema ennast ära, tapab võikalt. Lapsed leiavad ta seisundis kus emal on ühe silma asemel tühi auk ja üks jalg puudub. Ema leinates sureb ka noorem tütar ning vanem tütar Horensia on kõige vastu apaatne, nagu ta haige emagi oli. Talle isegi meeldib see võigas vaatepilt. Lõpuks tüdrukute isa lükkab ema jalaga madalasse liivaauku, asetades Esperanza ema peale. Jälk, jälk, jälk! Ma ütlen jälk!

 Kas on ka midagi positiivset? Nojah, emotsioone ju see raamat tekitas, küll vastakaid ja negatiivseid. Aga häiris ka see, et kogu raamat oli peaaegu  1 peatükk, vaid lõpu poole tulid mõneleheküljelised peatükid juurde. Et siis kokku 4 peatükki. Tundub nagu üle käe tehtud, sest minu nägemise järgi võinuks peatükke lausa 10 või enam olla. 

 Raamat on tohutult hüplik, ei saagi aru kes parasjagu oma muljeid jagab või mis üldse toimub. Pidevalt kõneldakse Atlandi ookeanist ja Vahemerest. Ootasin lugedes, et ehk on tegu üldse väljamaalasega, tütarde nimed sellised ja...aga ei, ei olnud. Pealegi oleks tahtnud tegelastega rohkem tuttavaks saada. Aga mis ma siin ikka seletan, tohutult negatiivne raamat. Mitte minu jaoks. Ja ma arvan, et ma enam selle autori teoseid ei loe ka. Lugege ise ja veenduge!

 Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

ÜHE SILMAGA TAEVASSE

Autor: RIINA KANGUR
 1 Google +0  0 Share0

Riina Kangur
Oma neljandas raamatus käsitleb autor purunenud perekonna probleeme, mahajäetud naise hingevalu ja laste neurootilist käitumist. Kõik, mis oli kord turvaline kodu laste lemmikmänguasjade, ema raamatu- ja plaadikoguga, on ühtäkki laiali pillutatud, prügimäele sattunud. Hingeliselt murdunud ema ei suuda üksinda toime tulla laste eest hoolitsemisega ega leia oma elus pidepunkti.
Varem on Riina Kangrurilt ilmunud pere- ja armastusteemalised romaanid “Janu ja igatsus” (2004), “Elisa” (2007) ja “Õnnekütt” (2009).
ISBN 9789985658178
Ilmumisaasta 2010
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 124 lk
Mõõt 205x140x11 (mm)
Kirjastus EESTI RAAMAT
Lisamise aeg: 08.11.2010




03. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 1. jaanuar 2019

KAHE EEMALOLIJA VILLA - Urve Tinnuri


 Täna sai loetud Urve Tinnuri romaan "Kahe eemalolija villa." Peab ju ikka väga hea romaaniga tegu olema, kui pärast uue aasta vastuvõttu, shampuse joomist,(prae küpsetamist ja söömist) presidendi kõne vaatamist ja kuulamist ning telekast Anne Veski juubelikontserdi vaatamist kibeled koju, sest öökapil lausa karjub raamat su järele.

 2016. aastal ilmus Urve Tinnuril romaan "Kaks ööd mahajäetud majas," mille kohta kirjutasin ka blogi ning jäin huviga järjeraamatut ootama. Oi, kuidas ma rõõmustasin, kui see raamat ilmavalgust nägi. Aitäh sulle, kallis Urve! See läheb ka eriliste raamatute riiulisse, sest tegu on taas pühendusega raamatuga. Nüüd saan uhkusega öelda, et olen kõik Urve romaanid läbi lugenud ja need ehivad mu raamaturiiuleid.

 On möödunud 4 aastat. Mis on saanud Hedes, kes pidi elama üle ränga kaotuse ja saama teada tõe oma vanematest?
 Raamatust tegutseb hullumajast põgenenud hull, kellel on kinnisidee Hede hävitada, see peaaegu tal õnnestubki, aga õnneks mitte päriselt.
  Hede elab selle nädala jooksul, mil ta vanemad reisile lähevad, üle kohutavaid katsumusi, aga tuleb nendest õnneks õnnelikult välja.
  Urve on meeletult hea olustikukirjeldaja. Olustik on ühes heas romaanis nii vajalik, ilma milleta, pole minu meelest raamatul saba ega sarvi. Aga Urve lausa maalib sõnadega, loob nii eheda olustiku, et ma lausa tunnen lõhnasid, kogu lugemise vältel. Ja no romantika, armastust, see on nii tajutav ja tuntav, äratuntav. Olen ka hingelt romantik, aga nii ehedalt vast endast seda külge välja kirjutada ei oska.

 Kui te tahate midagi tõeliselt huvitavat, põnevat ja kaasahaaravat lugeda, lugege just seda romaani! See on üsna ahjusoe romaan ja poodides ka saadaval. Mina olen üliõnnelik, et just see raamat sillutas mulle lugemistee uude aastasse.

 Armastan!

01.01.2019.a.
Vana-Rääma

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

KAHE EEMALOLIJA VILLA

Autor: URVE TINNURI
 3 Google +0  0 Share0
Urve Tinnuri kolmas romaan „Kahe eemalolija villa” on otseseks järjeks 2016. aastal ilmunud romaanile „Kaks ööd mahajäetud majas”. Nagu eelmine, on ka uus raamat oma žanrilt kogupereromaan, mõeldud lugemiseks nii hilisteismelistele kui ka nende vanematele, romaani sündmused leiavad aset tänapäeval. 
Eelmise romaani põnevatest ja dramaatilistest sündmustest on möödunud neli aastat, vahepeal kaheksateistkümneaastaseks saanud Hede otsustab veeta nädala, mil ta vanemad Hispaanias puhkavad, ihuüksi samas suvilas, kus aastatetagused traagilised sündmused aset leidsid. Ta on kindel, et seekord midagi ei juhtu...
ISBN 9789949730728
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 144 lk
Mõõt 210x146x12 (mm)
Kirjastus CANOPUS
Lisamise aeg: 30.11.2018  
17.05 16.20 €
Kaupluses püsikliendile: 16.20 €
Kaupluses: 17.05 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 02.01