NEITSI MAARJA NELI PÄEVA

Kunagi lapsena, ehk seal kaheksakümnendate keskpaigas sai läbi loetud see sama raamat, Leelo Tungla "Neitsi Maarja neli päeva." Mäletan, et ma lugesin seda suisa mitu korda, sest meeldis väga. Aga siis oli tegu vanema versiooniga, ka raamatu kaaned olid teistsugused. Antud versioon on trükitud 2008. aastal. Lihtsalt Uuskasutuskeskuses oli see vaid 2 euroga saadaval, ma pidin soetama ja uuesti läbi lugema. Aga raamat on nii ajastutruu, nagu räägiks nüüdisajast, kuigi selles on ka palju vihjeid nõuka aja kohta ning peategelases tundsin ma veidike Leelo Tungla "Seltsimees lapse" tegelaskuju, ehk siis autor paneb ikka ennast raamatu prototüübi rolli, isegi siis, kui väidab mittepanevat ja ei tee seda meelega. Loomust ei muuda. Väike Leelo tegutseb jälle! :) Väga armas lugemine oli ja ma loen ka meelsasti lasteraamatuid ning noorsooraamatuid, just noorsooramat see ongi, noortekirjandus. Praegugi võiksite oma murdeeas lastele või lastelastele seda lugeda soovitada. Rohkem ma ei reedagi, sest kopeerin siia raamatut tutvustava teksti ja see kõneleb juba ise. Aitäh, armas Leelo, et kirjutad! Maarja on sõnakas ja nutikas neiu, kel just läbi saanud esimene keskkooliklass. See aasta ei ole olnud kerge, maalt linnakooli asudes tuleb seljatada hulk takistusi ja muresid. Ettevõtlikkus ja kohati sarkastiline huumorimeel aitavad Maarjal siiski hästi toime tulla ning nüüd on olemas nii sõbrannad kui ka austajad, kes omavahel neiu tähelepanu pärast võistlema kipuvad. Käes on suvi ja Maarja asutab end sõbrannadega bussireisile Riiga, aga ootamatult leiab end hoopis seiklusrohkelt rännakult läbi suvise Eesti. "Neitsi Maarja neli päeva" on hoogne ja värvikas kajastus 1980. aastate algupoole noorte ja täiskasvanute maailmast, kus ei räägita olustiku taagast, vaid suhetest ja muljetest, saatjaks soe suveilm ja rohkelt huumorit. 6. mai 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 797. päev

Ma võtsin sellel aastal eesmärgiks käia rajal (kepi)kõndimas kuu jooksul vähemalt 10 päeval ja lugeda läbi kuu jooksul vähemalt 5 raamatut. Hetkel on jaanuaris loetud juba 14 raamatut ja täna olime 10. päeva rajal. Liikusime veidi üle 6 km. No õudne, termomeeter näitab -11 aga minu meelest on kordi külmem. Ahjaa, sellel aastal kirjutasin valmis ka ühe raamatu ning täna võitsin selle aasta 2. lotovõidu. Selline statistika siis, rohkem enda tarvis. Aga eelmisel aastal ma võitsin lausa 21. korral. Summadest ma ei räägi. Lihtsalt jäädvustan teatud asjad oma blogisse. See on minu võimalus ja see on ka kõikide teiste võimalus. Mõni võib küsida mida see annab. Raha ananb ju :) Ja ilma rahata ei ela meist keegi, paraku. Nüüd praksuvad ahju ja pliidiall puud, tuba soojeneb. Mõnus. Ahjuküttega elamine on ikka nii mõnus, saab soojaks kütta ja vajadusel ka elektriradika panna, kui ikka väga külmaks läheb. Õhk on ka parem. Aga mis seal ikka, rada läbitud, elamine soojeneb ja ehk õnnestub õhtul ka kirjutada, mõned päevad olen oma käsikirjadest eemal olnud. Lugemist õnneks jagub. Loen siin vahelduva eduga Varbla õpilaste loomingut ja üks romaan on veel pooleli ja muidugi veel üks hiigelmagustoit ka, et siis Laur Lopmeri suur ja mahukas luuleraamat. Küll jõuab. Olge siis teie ka liikuvad ja ikka terved ning rõõmsad! Ahjaa, ma olen nii õnnelik, et minu kallis õde Sirje Kumar saab president Alar Kariselt Valgeristi V klassi teenetemärgi. Palju-palju õnne! Palju-palju õnne ka teisele ägedale pärnakale Elmar Tringile! Te mõlemad olete seda väärt! Ja muidugi palju-palju õnne ka minu armsale kolleegist tuttavale Leelo Tungalile! Sa oled üks armas inimene ja hea kirjanik. Imestan, et seda juba enne antud ei ole. 31. jaanuar 2026. Vana-Rääma.

NEITSI MAARJA NELI PÄEVA - Leelo Tungal

Öösel panin öökapilt riiulisse Leelo Tungla esimese proosaraamatu "Neitsi Maarja neli päeva," mida olin kunagi lapsena ka lugenud, sest esmatrükk ilmus 1980. aastal. Aga praegu lugedes tundus kõik teistmoodi, nagu paljude raamatutega, kui neid korduvalt loed, eriti veel kui sama raamatu lugemisel on aastakümneid vahet. Mulle väga meeldib Leelo käekiri ja väljendusstiil. Kohati kohtusin ma siin Seltsimees Lapsega, sest sellenimeline raamat ehib samuti mu raamaturiiulist. Ühesõnaga tundsin väikse Leelo ära. Silme eest jooksid läbi samanimeline raamat ja film. Film on hea, aga mulle meeldivad alati raamatud rohkem ja lugejana ei valmista mulle probleemi ka lasteraamatute lugemine, kui tegu on põneva ja haarava raamatuga, milline see raamat kahtlemata on. Lugesin ja nautisin, tundsin ka äratundmisrõõmu. Aitäh, armas Leelo, et sa nii põnevaid ja seiklusrikkaid raamatuid kirjutad! Aitäh, armas Helena sulle raamatu eest! Nüüd kopeerin ka teksti raamatupoe lehelt, tutvustava teksti ning soovitan seda raamatut lugeda ka täiskasvanutel! Maarja on lõpetanud üheksanda klassi ja ees ootab suvine bussireis Riiga. Ent äkilise viperuse tõttu saab ontlikust Riia-reisist pöörane neljapäevane teekond mööda Eestit – seiklus, kus löövad kõrvaltegelastena kaasa paremad ja halvemad sõbrannad, rohkem ja vähem armunud koolivennad, üks veidi hull ja üks päris hull tädi, kujuteldavates sfäärides toimetavad luuletajad ning veel hulk omamoodi kujusid. Nelja suvise päeva sündmuste taustaks on mitmekülgne pilt noorte inimeste kõhklustest ja eneseotsingutest ning omaaegse koolielu raskustest ja rõõmudest. „Neitsi Maarja neli päeva“ ilmus esmakordselt 1980. aastal Leelo Tungla kõige esimese proosateosena. 20. oktoober 2023. Vana-Rääma

SELTSIMEES LAPS- Leelo Tungal

  No vot,  jah...ütlen ausalt-tühi tunne on...

  Panin just käest Leelo Tungali romaani "Seltsimees laps," mis koondab endasse triloogia kolm raamatut.

Juba aastaid tagasi tahtsin endale soetada (need) selle raamatu(d), just soetada, mitte laenata. Aga nagu tellimuse peale ilmus triloogia (kolm ühes) ja ma tegin sellel aastal endale naistepäevaks selle raamatu kingituseks. Naistepäevaks? Jah, ma ju olen nõukaaja laps ja tollel ajal oli naistepäev üks tähtsamaid päevi. See meenutab nii mõndagi, nagu ka Leelo raamat, mis viib tagasi lapsepõlve, mitte ainult autorit ennast aga ma usun, et ka neid. kes on viiekümnendatel, kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel sündinud.

 Kuigi ma olen Leelost lausa 24 aastat noorem, tunnen temaga nii palju ühist ning kohati tundub nagu autor oleks kirja pannud minu lapsepõlve mälestused. Väga, väga palju oli äratundmisrõõmu. Aitäh!

 Raamat kõneleb tegelikult traagilisest ajast, aga ometi on seda nauditav lugeda, kuna autor on selle kirja pannud positiivses võtmes, läbi huumoriprisma, läbi lapsesilmade, lapsemaailma.... Pole just hea tunne kui su ema küüditatakse ja sa pead teda aastaid koju ootama ning lõpuks ei tunne teda äragi. Jah, õnneks on raamatu lõpp positiivne, kuigi ma vahepeal kartsin, et ...ei tahagi öelda. Kohati ikka valgus lugedes pisar silma ka, mõnikord rõõmupisar ja mõnikord valupisar.

 Mu oma kallis Ema, kes on sündinud 1935. aastal, kaotas sõjas oma isa...ja umbes 10 aastat tagasi avastasin mina, et mu vanaisa on Tartus, Pauluse kalmistu ühishauas. Ta hukati sõja ajal...

  Lisaks sellele on mu kallis ämm Siberis elanud, ta küüditati, kui oli kõigest 4 aastane ning tagasi kodumaale naases 14 aastasena. Sestap olen läbi aegade kuulnud elust külmal maal- Siberis päris palju. Ämm muidugi mainis, et tema, kui lapse elul polnud iseenesest seal elul vigagi, aga kõige traagilisem oli sinna sõit võikates loomavagunites, kus ta noorem õde suri ja viidi Venemaa avarustes surnukuuri kuid edasisest ta ei teagi enam midagi...Väga valus aeg oli. Raamat pani meenutama kõike seda mida olin ennegi kuulnud ja lugenud.

 Mõnes mõttes oli pisikse armsa Leelo elu sellel ajal isegi ilus, tal oli isa, onud, tädid, sugulased, sai lubada paljutki millest mõni laps võis vaid unistada, aga sellises vanuses jääda ilma Emast- seda ei kujuta ettegi. Ja loomulikult tekitab see painajaid nii ilmsi kui unes.

 Lugesin seda raamatut ligi 2 nädalat, kuna ei tahtnud et läbi saab, elasin paralleelselt seltsimees lapse maailmas, seedisin kõike, lasin endast läbi, isegi unes nägin ja kui palju magamata öid see raamat minult röövis, aga on ka seda väärt.

 Vahepeal lugesin paar õhukest raamatut läbi, mitte sellepärast, et see romaan ei köitnud, vastupidi! väga köitis, liiga paljugi. Aga juhtusin vahepeal lugema ka Aino Perviku "Matlena teekonda" mis samuti viis ajas tagasi ja neil kahel raamatul on nii mõndagi ühist, vähemalt minu jaoks. Ja mõlemad kirjanikud on mu lemmikute nimekirjas olnud juba lapsest saati. Aitäh!

 Nüüd ma näen, et tegin õiesti, et raamatu ära ostsin, sest näitab et Rahva Raamatus enam seda müügil ei ole, aga ehk tuleb kordustrükk. Peab tulema, sest see on väga, väga hea raamat! See on kogupere raamat, kirjutatud hästi lihtsas keeles, ka lapsele loetavas keeles. Võrratu!

 Ja kui palju unustustehõlma jäänud väljendeid selles on!

Lugemise käigus tegin mõningaid märkmeid, aga suutsin selle paberi lootusetult ära kaotada, sestap ei tulegi meelde kõik millest veel blogida tahtsin, aga mul on alati võimalus siia juurde lisada.

Aitäh, armas Leelo, et kirjutasin selle võrratult hea ja hariva raamatu! Soovitan lugeda kõigil! Eriti võiks seda teha ka koolilapsed, saavad aimu elust nõuka ajal, oma vanemate-, vanavanemate- või ka vanavanavanemate elust.

 Ja nüüd tuleks ka film ära vaadata!

 Oleksin ma mees- võtaksin mütsi maha! :)

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

SELTSIMEES LAPS

Autor: LEELO TUNGAL

**********HINDA JA ARVUSTA (1)

 9 Google +0  0 Share0

Käesolev raamat sisaldab kõiki kolme "Seltsimees lapse" triloogia osa, kus jälgitakse lapse vaatenurgast elu 1950ndatel aastatel ning perekond ootab tagasi alusetult vangilaagrisse saadetud ema. Raamatu kujunduses on kasutatud kaadrit filmist, mis jõuab kinodesse märtsis 2018.

ISBN	9789949853076
ILMUMISAASTA	2018
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Kõvakaaneline
LEHEKÜLGI	512 lk
MÕÕT	222x148x35 (mm)
KIRJASTUS	TÄNAPÄEV
LISAMISE AEG:	02.03.2018 TOODE POLE SAADAVAL

31. märts. 2018.a.
Vana-Rääma