Jaansoni rada 822. päev

Nagu ma hommikul hõi(s)kasin, jõudsid täna koju mu lasteraamatud "Käpapikk ja Pikakäpp matkamas." Tegu on siis tõesti mu 6. lasteraamatuga ja luban, et see ei jää viimaseks, Käpapika ja Pikakäpa seiklused jätkuvad veel mitmes raamatus. Raamat ise on pisikeses formaadis, pehmete kaantega, hea lapsel kaasas kanda. Ja meie just jõudsime raamatuid adressaadini viimast, kellele koju, kellele tööjuurde, kellele postkasti ja ports läks ka postimajast teele. Muide, järgmise portsu saan panna alles esmaspäeval, sest homme on Pärnu postimaja suletud. Veel on minu käest ka saada neid, kuid mitte palju. Kui soovid, aga veel maksta ei saa, broneeri, muidu jääd lihtsalt ilma. Aga rada tuli meil 5,2 km pikkune, tallatakso teekond siis, seekord ilma kõnnikeppideta, sest need oleks seganud. Aga täna on veidi soojem, 6 soojakraadi näitab Pärnus, kuigi ma juba hommikul kütsin ahju ära, sest elamises oli ainult 18 soojakraadi, prrr ... Varsti teen ka pliidi alla tule, saab elamise normaalseks. 25+ on minu jaoks normaalne, alla selle ma lihtsalt lõdisen. Sellised lood siis. Olge terved, olge rõõmsad ja tegelege ka ikka nende asjadega, mis teile sobivad, nii on maailma helgemad ja selgemad pildid nähtavamad! 2. aprill 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 436. päev

Niikui niuhti 13,1 km ja 21 500 sammu tehtud! Täna oli õnneks see päev, mil Germo oli minuga nõus pikemat rada läbima. Eks ma kogu aeg küsin tema käest ka, arvestan temaga. Olime niigi mõned päevad niiöelda koduarestis, sest Germol oli kaelaradikuliit, aga saime jagu ja ma määrisin ta kaela omatehtud kuldvuntsi tinktuuriga. Kõigepealt oli vaja mõned asjad korda ajada, siis kulgesime postimajja, ports raamatuid sai posti pandud ning edasi kulgesime Esplanaadi ja Supeluse tänavala, sest osad raamatud viisin sinna uutele omanikele. Oleks ma teadnud, et me nii pika maratoni ette võtame, oleksin ka sulle -Ester- raamatu kotti pannud, aga meil nii suuri plaane algul kahjuks ei olnud. Läksime mööda rannariba, sest praegu on kogu ranna äär läbitav. Kohast, kus läheb Mai randa tee, teine Raekülla, keerasin Mai Kultuurikeskuse poole ja olime tunnistajaiks kuidas endine kultuurihoone ajaloo prügikasti läheb. Premeerisime ennast Mai Selverist ostetud jäätisega ning kulgesime uuele sillale, (mille kohta varsti tuleb hakata Papiniidu sild ütlema, sest uus sild on millalgi sündimas) sealt mööda Jaansoni rada koju. Üllatuseks avastasime et jõe äärest oli meie lemmikputka kadunud. See on see, kui ei satu teatud kohta tihti ja eks see sillakoridori piirang ongi meid sundinud muid radu käima. Kalamehi oli jõgi tulvil, käisin salaja paparatsotamas :) Mi seal ikka, jälle ilus päev õhtus. Eile sai ka umbes 5 km liigutud ning 30 kotti puid kuuri taritud, üksinda, täitsa kahe käega, paras trenn ka paremale õlaliigesele. Ja selle kuuri tarimisega oli kiire, sest auto jõudis kell 16.15 ja kell algas Keskraamatukogus juba kohtumine Mudlumiga. Kest teeb - see jõuab! :) Ahjaa, uus raamat jõudis ka eile hommikul koju 7. veebruar 2024. Vana-Rääma