Traditsioon jätkub ning eile (15.07.2023) toimus juba 7. korda Rääma linnaosas Rääma Rahva Oma Päev, kus mina isiklikult osalesin juba 5. korda. Esimesel aastal läks info minust mööda, teisel aastal avastasin Jaansoni rajal kepikõndides teeviidad antud kogukonnapäeva kohta ja 3. aastal otsustasingi osaleda. Nüüd juba täitsa ootan seda päeva, sündmust, mis leiab aset suve südames ja Rääma linnaosas. Sellel aastal oli meie hoovis juba rohkem osalejaid. Kui eelmisel aastal liitus minuga Maarja oma kiluvõileibadega, siis sellel aastal liitus ka Daisy Ameerika kirbukaga ja Vallo oma raamatute ning ungari veiniga (jne...). Päev kujunes päris põnevaks, kohale oli tulnud rahvast ka Tallinnast ja mujaltki. Nii kohtasin ma näiteks vast üle 10 aasta Ivarit, kellega tutvusime Tallinnas Võtikverre raamatukülla bussi oodates. Võtikverre kutsus mind toona Imbi Paju, kellele olen siiani väga tänulik, aitäh! Seal sai veel mitu tutvust alguse, ka tutvus Soome-Rootsi kirjaniku Emma Jusliniga, Lilli-Krõõt Repnau ning paljude teistega. Olid ajad! Sain sinna Eesti Kirjanike Liidu bussiga ning hea Jan Kaus aitas mul Tallinna tagasi naastes bussipileti automaatpiletimüügiaparaadist osta, millega mul puudus enne kokkupuude, üleüldse ma kardan tehnikat, igasugust. Oli üks tore päev. Nii toredad on ka meie kogukonnapäevad, kuhu olen kutsunud teisigi osalema. Igal juhul Vallo jäi ka rahule ning lubas järgmisel aastal ka kohal olla. Nii armas oli saada igasugust infot, ka minu raamatute kohta ja nendega seonduvalt. Isegi ühe põneva ettepaneku sain. Paljudega vestlesin raamatute ja kirjutamise ning kirjanikuks olemise teemadel. Nagu ka armsa Pärnu juurtega kirjaniku, ajakirjaniku ja filmirežissööri Kadri Kõusaarega, kes on ka räämakas ning veedeb suviti aega vanematekodus. Sportlik Kadri ja ta poeg tulid ratastel. Oli armas kohtuda. Jäin päevaga väga rahule ning nii mõnigi raamat sai kodust läbimüüdud. Aitäh! Jah, kalli õega sai fotojäädvustus tehtud ning Kadriga ka, aga päeva lõpus avastasin, et teistet polnudki aega pilti teha. Ei olnud aega lõunat süüa ega isegi kohvi teha, niivõrd palju rahvast külastas meie hoovi! Ja siis tuli veel ka armas Margot oma perega. Margot oli kunagi mu naabritüdruk, hoidsin teda ning aastakümneid hiljem hoidis ta minu poisse, kui nad väikesed olid. Meie tutvus on umbes 40 aasta pikkune. Alati on armas teid näha, aitäh! Nüüd jään järgmist suve ootama, suvesüdames on taas järgmine meie kogukonnapäev tulemas. Nautigem suve! 16. juuli 2023.
