Jaansoni rada 571.päev

Täna on nii mõnusalt soe sügisilm. Vahepeal rajal kepikõndides kippus päike silmi pimestama, aga las pimestada, sest kaugel ei ole enam aeg, millal ta magama läheb. Naudime seda vähest päikest, mida meile veel antakse. Naudime ka enese liigutamist, mida saab meist igaüks teha. See annab ülihea enesetunde ja motiveerib ning inspireerib. Nagu näete, pole täna siin blogis fotosid meist. Ei tulegi enam, nii ma otsustasin ja nii jääb. Vaid fb sõbralisti omad näevad meid pildis, blogilugejad ei pea nägema. Sõprade jaoks oleme ka reaalselt olemas. Tulge külla. Raja pikkuseks tuli 6,9 km ja samme tuli kokku 11 300. Piisav. Nagu näha, jäid meile kusagil looduses tindikud ette, nüüd need on juba või ja sibulaga praetud ning ootavad söömist. Ülihead. Sellel aastal saab neid korjata eriti kaua ja ma ei mäleta, et ma oleks tindikuid oktoobri lõpus nii massiliselt näinud ja korjanud. Aga no on ikka maitsvad küll. Mis seal ikka. Pool päeva on möödas, kütsin isegi pliiti, sest puder tahtis valmis keetmist ja tindikud praadimist. Nüüd on elamine nii soe, 28,5 sooja on hetkel. Panin just välisukse kinni, oli söögitegemise ajal pärani, nagu suvel. Niiiiiii mõnus soe sügis on. Olge teie ka terved ja õnnelikud, kallid sõbrad! 28. oktoober 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 570. päev

10 km ja ligi 17 000 sammu oli tänase raja pikkuseks. Tegime üle pika aja Jaansoni rajale ringi ümber ja veidikene ka juurde. Nii mõnusalt soe ilm on. Küll veidi udune, aga õnneks sajuta ja suht maheda imepisikese tuuleiiliga. Nii sai mõlemad suuremad sillad ka ületatud. Papiniidu sillal oli isegi veel vaiksem, kuigi tuulise ilmaga ma sinna sattuda ei taha. Heh, rada annab nii palju energiat, muidugi annab seda ikka rajal enda liigutamine, aga samas ka küllus, mida lahked inimesed jagavad, mida loodus jagab. Nii me tulimegi koju küllust täis Germo seljakotiga, sest 1.Jõe tänava otsast kastist saime õunu ning raja äärest ka 5 tindikut, mis oli kõlblikud. Neid oli muidugi rohkem, aga vanemad, need, mis juba tindised on, ei kõlba süüa. Ma praadisin koos kana ja juurviljadega need pannil ära. Maitsevad ülihästi. Kuigi või ja sibulaga praadides on nad eriti head, viivad keele alla. Nüüd olen enrgiat tulvil, ei teagi mis ära teeks. Ühte asja hakkan ma nagunii tegema, täna võtan lugemiseks juba uue raamatu, järgmise. Mul hakkab juba paanika tekkima, sest öökapil on ootel üksnes vaid 9 raamatut :) Lugemistuhin on peal ja nii see virn väheneb. Tuleb juurde soetada. Aga olge mõnusad ja tegelege ka sellega, mis positiivset energiat juurde annab ning paneb unustama kõik negatiivse, mida on paratamatult meie ümber liiga palju, üks näide on juba hinnatõus, mis kuidagi peatuda ei taha. 26. oktoober 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 568.päev

Kui tuleb rajale minna, siis tuleb rajale minna. Mis sest, et päevad on juba lühemad ja ööd pikemad. Meie läksime valges, tagasi jõusime pimedas ning kokku läbisime 7,5 km ja 12 200 sammu ja pealegi. Kui eile oli tuulevaikne ilm, siis täna oli tuulisem. Palav ei hakanud. Liikusime Rääma linnaosas. Kui naabrimees jalgrattaga vastu tuli ja mul seeni tuvastada palus, mis on juba nii tavaline, juhtus teadagi mis ..... Tal oli korvis 3 kuldmamplit, mida ma süüa ei soovita, kuigi on ka neid inimesi, kes söövad. See on tinglikult söödav aga ikkagi mürgine, pärast võid veetseesse üle kolida :) No ja muidugi tuletas naabrimees sellega meelde, et metsas on veel seeni, nii me ei saanudki muud teha kui metsa minna. Aga kell oli juba 18.10 kui jõudsime, oli videvik, kuid saime söögiseeni ka. Paar pilvikut, tammerisikaid ja tõmmuriisikaid. Muide, mina puhastan seened alati metsas ära, ussitanuid ma koju ei too. Muidugi kodus veel leotan, puhastan ja pesen, aga ka puravikel võtan eoslehed juba metsas ära. Milleks neid koju tassida? Aga mis seal ikka, vahepeal vaatasin häälesaadet ja nüüd lõpetan blogimise. Olge terved! 20. oktoober 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">