Jaansoni rada 890. päev

6,2 km kepikõndisime täna. Rahvas kogunes juba mitu tundi enne Muinastulede ööd randa, aga meie tulime enne ära, ei jäänud. Pigem eelistan väikest seltskonda väikse ja armsa kodulõkke ääres. Nii õigel ajal jõudsime koju, sest vahetult peale seda jõudis ka kallis Jaanika. Oli üks imearmas õhtu teiega, mu kallikesed: Germo, Urmas ja Jaanika. Ja täna keetsin ka Germole õunamoosi, valgetest klaaridest. Ausalt öeldes ei olnud üle kuu aja Pärnu randa saanud, aga kõik on omal kohal ja suvi kestab veel, ehkki siit minnes tundus nagu oleks rannas torm ja raju. Kaugel sellest, väga rahulik oli ja ma pakkisin ennast liiga sisse, koju jõudes oli tsärk üleni higine. Ja nüüd on mul üks Ingel kollektsioonis juures, kallis Jaanika Sloveeniast tõi. Ma pole ise neid ostnudki, mulle kogu aeg kingitakse Ingleid ja kollektsioon suureneb. Nii armas, sest ma olen neid eluaeg endale igatsenud ka. Unistada tulebki suurelt, nii lähevad unistused täide. Ja kimp mu lemmiklilli - kollaseid roose -, ehib nüüd ka mu kodu. Olen õnnelik. Olge teie ka õnnelikud, terved ja ikka positiivsed! 29. august 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 886. päev

2 ühes, täna jõudsime lõpuks nii seenemetsa, kui ka rajale. Uhh, hea tunne on! Üle 7 km tuli liikumist. Mõnus ilm oli ka ja nüüd on käes riisikate aeg, podisevad köögis potis, panen soolveega purki. Korjasime tammeriisikad, haavariisikaid, kaseriisikaid, kamperriisikaid, pihkaseid liimikuid, kukeseeni, pilvikuid, kasepuravikke, lambatatikuid ja miskit oli veel. Ühesõnaga käes on seeneaeg, oh sina helde aeg! :) Nii vähe ongi õnneks ja rõõmuks vaja. Tegin meelega vaba päeva, et metsa minna. Sellised lood siis. Homme ja ülehomme on siis ämmapäevad ja reedel vaatan, mis saama hakkab. Minge metsa! Liikuge ja olge terved! 25. august 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 878. päev

Tänane rada tuli 8,5 km pikkune. Uskumatu, aga sellel hooajal jõudsime Pärnus esimest korda metsa seenele. Kuna normaalseid seeni veel ei ole, on üksnes kukekaid, siis me väga ei pingutanud, ei läinud oma lemmikkohta, sest vihma otsustas ka veel sadama hakata. Mina küll suhkrust ei ole, aga üks mul siin on :) Kastejagu kukeseeni saime, või eks homme panen need omletisse. Pilvikute aeg on Pärnus läbi ja riisikaid veel ei ole. Muid seeni ka mitte, aga võibolla sellel aastal ongi nigel seeneaasta. Vähemalt saime ennast liigutada, see ongi kõige olulisem. Raamatud läksid ka teele. Ja nüüd ongi ilm hall, loodame, et see vihm, mis alla tuleb, teeb seentele pai. No olen hull korilane, olen-olen. Sügavkülma panin ka väikse kotitäie kirsse, enne eemaldasin kivid. Jube tüütu ja jube hapud. Rohkem ei pane ka ja kirsimoosi ka Germole ei tee, teen nagunii rohkem õunamoosi talle, tal ju õuna- ja rabarberimoos on lemmikud. Ja sügavkülmas on mul hetkel kirsse, metsmaasikaid ja aedmaasikaud. Kukekaid ja pilvikuid ka, aga need ma keetsin enne ära. Eile suitsutasime lõhet, päris hea tuli. Ma eriti liha ei söö. Kui siis, väga harva ja natuke. Nüüd ongi päev juba otsapidi õhtus. Lähen puhastan seened ära ning panen ka keema, lähevad teiste juurde sügavkülma. Olge siin ikka rõõmsad, hoitud ja terved! 20. juuli 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">