5 - 6. juuli Lemmes

Umbestäpselt 12 km jäi täna seljataha. Jah, sõitsime viimase bussiga Lemmest Pärnusse tagasi. Terve päev oli vihmavaba ja nüüd välgutab ja sajab vihma, maal ei sadanud. Täna ärksime kell 7.21, sõime hommikuputru, jõime kohvi, siis läksin kallile kooliõele vastu ja võtsime suuna metsa - seenemetsa! Jaa, tõsi ta on, et kukekad pistavad juba nina mulla seest välja ja need pisikesed on veel eriti nunnud. No ja metsaalused on metsmaasikaid tulvil. Neid käisime ka veel õhtul korjamas. Mustikad juba ka valmivad, aga veel on vähe, suhu korjasime, magusad olid. Ja metsvaarikad alles moodustavad õisikutest valgeid marju, nende valmimisega läheb veel aega. Nagu ka põldmarjade valmimisega. Aga koos maasikatega korjasin ma ka paar pihutäit muulukaid, mida pole ammu aastaid saanud. Mõnus. Saatsime millalgi Aili tema pesitsemispaika tagasi, tegime kerge lõunauinaku, kusjuures mina magasin mingi 45 minutit ja Germo poolteist tundi suisa. Siis vaatasin, et merre ikkagi minna ei kannata ja võtsime suuna maasikale. Kui õhtul kella kuueks olid kõik toimetused tehtud, tegin otsuse, et sõidame linna tagasi. Ja viimane buss väljus Lemme peatusest kell 20.17. Eile tutvusin ka naabrinaise Laura tütretüte Helenaga, kes muidu elab Soomes, aga ta oli koos tütre ja elukaaslasega ka suvilas suvitamas. Ahjaa, eile õhtul vaatasime mängufilmi "Naerata ometi." Selline mõnus nostalgialaks. Minul ei pea üldse telekat olema, aga Germo ilma selleta ei saa. Kuid õnneks lepib ta ka videote vaatamisega. Muide, Laigeste (guugle annab Majaka küla nime) on ka suht asustatud koht, alles täna avastasime tänu Ailile selle kauni kaldakülakese. Eks avastamist ole küll ja veel. Annaks kõigevägevam suve, oleme niikui niuhti maal tagasi. Praegu on seal jube torm ja raju, kõrvus lausa kohiseb, meri on liivase osa enda alla matnud ja kive on ka vähe näha. Naabrid käisid vahepeal mõneks tunniks sellest meremöllust Lätis puhkamas. Raju tuul on meil seal kaldapealselt tõesti, samas metsa minnes selline leitsaku moodi tunne. Ja merre ei kisu just sellepärast, et kohutav raju on, siis ei tahaks veest enam väljagi tulla. Aga siin me oleme ja varsti jälle seal, ülevarsti vee peal! :) 6. juuli 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 859. päev

Ja üks väike, 8 km pikkune teekond taas läbitud! 2 piiska vihma tuli ka selgest taevast. Aga muidu on nii mõnus suveilm, isegi palav ei ole, sest kerge tuulehoog jahutab. Tuleb juhust kasutada, kuniks ilmad lubavad. Lubab ju siin 4 päeva järjest sadu. Ehk ikka ilmaennustajad eksivad. Minu aeg on käes ja ma naudin kuuma suve sajaga! Ja just kuuma ilmaga kisub rajale. Tegelikult küll iga ilmaga, aga no ma tõesti naudin, sest kogu selle aasta esimene pool on üks suur ja külm tuulte pesa siin olnud. Liikusime Voorimehe lõppu ja sealt taas lennujaama suunas, sest seal lihtsalt on niivõrd mõnus kergliiklustee ja vähe liiklejaid, isegi autosid sõidab vähe. Sealt põikasime korra Härma Rimisse ja taas tagantkaudu tagasi. Milleks otse, kui ringiga saab? Hea on see, et kogu Pärnu linn on kergliiklusteid täis, aja oma jalad tagusmendi alt välja ja mine liigu. Oma laiskus, kui ei viitsi, siis ära ka kurda. Mina viitsiks rohkem, kui aega oleks. Maale on hädasti vaja minna, ma ikka loodan järgmisel nädalal kasvõi üheks päevaks minna, kuigi tuleb aktiivne nädal ja üks ootab siin kannatamatult Grillfesti. Niisiis! Ongi kell juba kohe 20.00 peal, mõne tunni pärast lähen taas lugema ja hommikul taas ämma juurde. Nii see eluke veereb, ikka positiivselt ja rõõmsalt, sest ma lihtsalt ei lase negatiivset energiat endale ligi, ja ka mitte negatiivseid inimesi. Viimased 4-5 aastat on mu elu kõige positiivsem periood olnud, aeg, mil saan elada endale ja oma lähedastele. Fookus ongi mu kalli pere peal ja sees. Kõik muu on teisejärguline. Et ka sina seaksid ennast ja oma lähedasi esikohale! Ole terve! Lisan siia ka eilsed moosi pildid, sest alles esimest korda sellel aastal tegin hoidiseid, ajalugu :) 4. juuni 2026. Vana-Rääma