ÄIATAR - Rein Põder

 Rein Põdra raamatuid olen ennegi lugenud ja loen kindlasti veel, sest mulle tohutult meeldib selle kirjaniku käekiri! Just panin öökapilt riiulisse R.Põdra raamatu "Äiatar," mis on küll kirjas romaanina aga tegelikult koosneb raamat neljast novellist, pigem on tegu romaaniga novellides aga see selleks, täiesti loetav raamat on see niikuinii!

 Ma väga austan ja kummardan autoreid, kes oskavad ja jutustavad vanas keeles, kellel on väga rikas keelekasutus ja sõnavara. Reinul on, leidsin palju äratundmisrõõmu, keelekasutust, mida pruugivad või pruukisid vanad inimesed ja mis on tõsiselt kodusoe ja haarav, põnev ja mänguline. Muinasjutulinegi.

 Antud raamatus kõneleb iga novell erinevatest tegelastest, kes elasid umbes sajandijagu aega tagasi. Ohh, ma tahtnuks ka selles ajas elada! Päriselt!

 Raamatu esimese novelli NEITSI tegelaseks on üks neitsi, kes kaotab mälu ja eksib teelt. Ma oleks pidanud iga järgneva novelli lugedes seda kohe blogima, oleks emotsioon ehedam olnud. No igal juhul mina nautisin igat rida sellest raamatust ja juba kibelen järgmist Põdra teost lugema. Olgugi et elu sellel ajal oli väga karm, inimesed seisid silmitsi kohutavate katsumustega ning naisi kohutavalt vägistati.

 Mis või kes on Äiatar? Müstika ja mütoloogia huvilisena pole see "sõna" mulle üldsegi võõras aga olgu õeldud et tegu on eesti mütoloogiast pärit tegelasega, kurivaimuga või arbujaga, võtke kuidas teile sobib. Väga, väga põnev novell on see ARBUJA!

Kolmas novell on väga karm aga mänguline ja eluline. Eks tänapäevalgi tegutseb vanema ameti esindajaid. Aga igal ajastul omad komber ja reeglid, nii ka novellis HOOR. Oehh, karm värk!

 Viimane novell ÜKSIK paneb punkti sellele raamatule. Alles siis saab lugeja teada mis on ühist nendel novellidel, mis üheskoos novellromaani moodustavad.
 On väga karm aeg, sõda ketab, pommitamine käib. Noor naine, kes valdab mitut keelt, põgeneb maalt koos mõningate meestega, oober kutsus ta Baierisse elama, sest elu kodumaal oli juba võimatu. Baierisse jõuab peategelane Melly aga alles siis läheb õige põrgu lahti sest sõda jõuab ka sinna...Rohkem ma ei reeda, soovitan siiralt seda raamatut lugeda!

Rein Põder (7. juuli 1943 Mõniste vald – 23. oktoober 2018^[1]) oli eesti kirjanik ja kirjastustöötaja.
Ta õppis aastani 1953 Krabi koolis, lõpetas aastal 1957 Saru 7-klassilise kooli ja aastal 1961 Varstu Keskkooli. Aastal 1961 astus ta Tartu Riiklikku Ülikooli, mille bioloogia-geograafiateaduskonna lõpetas aastal 1969 geograaf-hüdroloogi kutsega. Üliõpilasena võttis ta osa kolmest rahvusvahelisest mereekspeditsioonist, ta on käinud ka hiljem kaugmatkadel.
Ta töötas aastatel 1969–1971 Eesti Looduskaitse Seltsis instruktorina.

Rein Põder. foto pärineb netiavarustest ja alumine tekst Vikipeediast

1970. aastad

• Lippmaa – isa ja poeg. (koos Linda Järvega). 1977. Horisont nr 8/1977. Lk 13-15

1980. aastad

• Kingitus. Jutud. 1981.
• Kahekesi maailmas. Lühiproosat. 1982.
• Kuldvits. Lühijutte. 1982.
• Hilised astrid. Romaan. 1984.
• Kivide aed. Etüüde, refleksioone, esseid, novelle. 1986.
• Kõige pikem suvi. Jutustused. 1986.
• Pardiajaja. Ballaadromaan. 1988.
• Põlev ratas. Kaksteist kuud. Novellid. 1988.
• Salaarmastus. Proosat 1985–1988. 1990.

1990. aastad

• Jahedad varjud. Romaan. 1992.
• Külmnäpp. Romaan. 1993.
• Imelik vang. Romaan. 1995.
• Armastuse hääl. Proosakogumik. 1996.
• Äiatar. Romaan. 1998.

2000–2008

• Hula. Romaan. 2000.
• Hiliskevad. Pihtimusromaan. 2002.
• Teadmatus. Romaan. kolm novelli. 2004.
• Mineviku saar. Novell. 2004.
• Beerserk. Novell. 2004.
• Lumelauad. Novell. 2004.
• Eike. Romaan. 2006.
• Merikarp. 2007.
• Juba olnud. Romaan. 2008.

2010–2015

• Unustatud. Teekonnaromaan. 2010.
• Kauge. Romaan. 2011.
• Laev. Romaan. 2012.
• Voor. Romaan. 2013.
• Kuningapuu. Seitse novelli. Näidend. 2014.
• Liesel. Ühe parunessi kadunud maailm. 2015
• Suur retk. Romaan Richard Maacki jälgedes. 2015.
• Tagasivaatepeeglis. Isiklikku. 2016
• Savimäe. Romaan ootamatust pärandist. 2017
• Kivitok. Ühe põgeneja lugu. Romaan. 2017.
• Maailm on imeline. Straboni mälestused. 2018.

Äiatar

Romaan

Rein Põder

1998

252 lk

Äiatar on minevikulise tagapõhjaga romaan, mille peategelasteks on neli naist - muinasaja neitsi, keskaegne nõid, XVII sajandi avalik naine ja viimases sõjas üksijäänu. 

29. september. 2019.a.

Vana-Rääma

JUBA OLNUD - Rein Põder

 Sain just loetud Rein Põdra romaani "Juba olnud." Eelnevalt olen selle autori sulest läbi lugenud raamatu "Kõige pikem suvi" ning võimalik, et midagi veel, aga kõik kohe ei meenu.

 Algus oli palutõtav, lugesin suure huviga. Peategelane sattus valele klassikokkutulekule, seal juhtus temaga midagi, ta sattus teise (või õigem oleks öelda esimesse) aega ning kogu raamatu süžee keeras nii teiseks, minu jaoks kohati lausa üliigavaks (need sõjaväeaastad, mida on meeletult pikalt lahatud), kaalusin üldse kas edasi lugeda, aga lugesin, ei jätnud jonni, sest lootsin, et mingi point peab asjal olema, mingigi selgus, seletus jne...Ühesõnaga minu jaoks võinuks pool selle raamatu esimesest osast olemata olla, see oli liialt kirjeldav, täielik paigalseis, vegeteerimine, mis pigem võttis, kui andis. Umbes mõne peatüki (peatükid on selles raamatus alapealkirjadega) lugesin huviga läbi ja siis hakkas ikka väga igav.

 No kohati meeldis mulle see kuidas autor viis meid Siberi sügavustesse - taigasse, tundrasse, kanjonite juurde jne...Usun, et raamat pakub ehk põnevust rohkem meestele, ehk isegi minust põlvkond või paar põlvkonda vanematele meestele. Jah, kohati on see raamat ka hariv, autor teab väga palju lavalaudade telgitagustest ja viib ka lugeja nendega kurssi, aga samas on kõike kuidagi liiga palju, nagu tahtnuks Põder kogu eluloo ühte raamatusse panna. Ja ma arvan, et see ongi rohkem selline ... memorandum.

 Õnneks teise osaga hakkas raamat haakuma, muutus loetavaks ja isegi põnevaks. Aga ma kartsin, et tuleb taas mõni vimka sisse, selline vimka, mis pole mulle vastuvõetav. Õnneks kulges kõik kenasti ning lõpp oli hea.

 Kas ma loeksin veel Põdra raamatuid? Jah, kindlasti loeksin, sest kõik raamatud on ju erinevad, need, mis sobivad minule lugemiseks, ei tarvitse sulle lugeda jne...Kindlasti loen, sest kirjutada kirjanik Rein Põder oskab.

Samas...kuna ma olen oma blogis alati aus, ütlen oma arvamuse otse välja, teen seda ka nüüd. Jah, vigu ikka raamatutes esineb, aga kui neid on liiga palju, olen nendest ka bloginud. Selles raamatus on neid liiga palju ja ma viskaksin siin kivid toimetaja kapsaaeda, lausa nii palju kive, et neist saaks kivihunniku. Ma ei räägi ainult grammatilistest vigadest, sisu toimetamisega oleks võinud rohkem vaeva näha.

 Üks näide:( lk 109)
Lõpuks olingi õhtusöögist jagu saanud, minust ei jäänud taldrikule mitte raasugi...
See lause häirib mind, sest seda saaks teistmoodi öelda. Jah, mõni ütleks, et meie keel on kord selline aga....Mind ikkagi häirib, nagu oleks pidanud mõni raas sööjast endast taldrikule jääma.

 Aga mis siin ikka, väike tutvustus ka Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

JUBA OLNUD

Autor: REIN PÕDER

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 0 Google +0  0 Share0

See on déja-vu nähtusele rajatud teise elu lugu. Romaani peategelane, üle keskea mees, sõidab nimeeksituse tõttu võõra klassi kokkutulekule ja satub ühtlasi vale aega - ja kõik ta edasised pingutused ennast ning oma aega tagasi saada lõpevad tulemusteta; veelgi enam - iga uus samm viib teda üha sügavamale minevikku, autoritaarse aja eluollu, sõjaväemaailma, hirmuaastatesse. Romaani esimene osa päädib Eesti ohvitseri õnnetu saatusega, küüditamisega Kesk-Siberisse juunis 1941.
Romaani teine osa algab ühe mägimatkaga aastakümneid hiljem sinnasamasse mägismaale, millest kujuneb tagasitee algus. Ühtaegu on see ka peategelase ja Eesti ohvitseri tütre tutvumise, armastuse ning abielu lugu kuni hetkeni, mil sündmustik sulgub seal, kust see algas.

ISBN	9789985656730
Ilmumisaasta	2008
Keel	eestikeelne
Formaat	Kõvakaaneline
Lehekülgi	463 lk
Mõõt	211x145x (mm)
Kirjastus	EESTI RAAMAT
Lisamise aeg:	30.04.2016   8.458.03 €Toodet on alles vähem kui 10 eksemplari! Lisa Lisa

29. märts. 2019.a.
Vana-Rääma