Audru - Lavassaare - Bum-Bum

Selline armas laupäev, et emotsioonid on sajaga laes. Aitäh, mu kallid Ave ja Aet, et te meid kodust pihta panite! Armastan! Te olete mulle väga-väga kallid ja hoolivad sõbrakesed, et viite meid linnast maale tuulutama ja hoolite. Aitäh! Nii me täna Audru parki suvealguse peole sattusimegi, kus esinesid rahvatantsijad ja tantsuks mängis VÄLIHARF. Sealt kulges meie teekond Lavassaare jaanitulele, kus esinesid Väägvere külakapell ja Quvalda. Tore oli teid kõiki näha, kuulda ja kallistada. Edasi suundusime või õigupoolest tagasi suundusime Pärnusse ning jõudsime veel kenasti Bum-Bumi ajal, mil Ergo hakkas viimast setti tegema. Aitäh! Ja õnneks nägime ja kuulsime Ergot ka koos Heidy Tammega laval. Te olete armsad! Nii armas punkt õhtule. Suured tänud! Ja ka teid oli üliarmas näha, kallid Gaud, Anne, Ülle, Riina, Raili, Sveta jt...! 15. juuni 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaanid koos kõige kallimatega

Nagu lapsena võrkkiiges ... Eks jaanide ja jõulude aegu ollakse ikka kõige kallimate seltsis, nii ka meie täna. Istusime aias, nautisime seltskonda, sõime ja jõime ning kuulasime muusikat. Eks neid pidusid, üritusi ja sündmusi ole Pärnus järjest tulemas, jõuab veel ringi liikuda küll ja veel. Nii me otsustasime perega omakeskis aias jaanid vastu võtta. Meid oli tegelikult veidi rohkem, Geio ja Harli ikka ka, aga ma ei jäädvustanud. Lisaks sai täna korraks meres käidud ja olen ennast veidike ära põletanud, sest mulle hakkab päike jube ruttu peale, kuid albiinona ma pruuniks ei lähe. Ja 6 km ja 10000 sammu on täna ka liigutud, seega enam rajale ei kibele, oleme juba kodus tagasi. Enesetunne on mõnus, tunnen ennast hoitud ja armastatuna ning naudin igat hetke, sest tänaseks on minu ümber üksnes need inimesed, kes olema peavad. Naudin elu sajaga! Aitäh, Universum! 23. juuni 2023. Vana-Rääma

Jaanitulel Lavassaares

Jaanituled on alanud. Vähemalt ühte neist on peetud ning see toimus eile, 17. juunil Pärnumaal Lavassaares alevikus. Gaud on süüdi, et me Germoga sinna jõudsime. Peasüüdlane. Siin tuleb välja jälle see, et unistada tuleb suurelt. Teades, et sõber Ergo seal esineb ja salamisi unistades ka kohal olla, läks tänu kallile sõbrannale Gaudile meie unistus täide, kuigi see oli ekspromt minek ja Gaud tõmbaski meid otse rajalt maha :) Me olime kepikõndimas ja parasjagu Ehitajate teel jälle, kuid mitte uuest sillast kaugel, kui keerasime metsa ja jõudsime Ojja, nagu eelmises blogis mainisin. Ja mööda Vana-Rääma tänavat kepikõndides nägme kuidas sõbranna autoga hoovi keerab. Oh seda õnne! Oli see alev ju kunagi ka meie perele koduks ning just seal tutvusime ka kunagi 28 aastat tagasi Gaudiga, kui meie ühine sõber Marco, kes nüüd ammu juba Ameerikas elab, helistas Gaudile ning kirjendas mind ning soovis, et Gaud mind üles otsiks ja telefonile kutsuks. Otsiski, nagu siiani näha on :) Aga nüüd jaaniõhtust ka ikka. Teid kõiki oli üliarmas näha, Raili, Riina, Almi, Vova, Priit, Maarit, Ülle, Sass, Krista, Sveta, Aili, Kerli, Kadri, Lisett, Merike jt ... Hästi soe tunne jäi hinge, aitäh! Ja loomulikult nautisime sajaga Ergo esinemist, mis tõi piskutki jaaniõhtu meeleolu. Ainult, et Lavassaare sääsed tahtsid meid ära süüa. Ma pole aastaid nii palju sääski unes ka näinud :) Germo on nii õnnelik siin, särab nagu juudi jõulupuu. No ausõna. Esiteks saada kahel õhtul järjest osa ühe oma lemmiklaulja Ergo kontserdist, näha ja kallistada Gaudi ja ka teid, kallid sõbrad ja tuttavad seal Lavassaares, seda ei juhtu igapäevaselt. Ööuni jäi küll umbes 5,5 tunniseks, aga väsimust me ei tunne, pigem on tõesti emotsioonid laes. Aitäh mu kallid sõbrad, et te olemas olete! Aili ja Kerli, saadan teile fotod postkasti ka, ehk keegi oskab neid heledamaks tuunida, praegu on nad väga tumedad ja vaevu aimatavad. Kallistan 18. juuni 2023. Vana-Rääma