Reede, 29. aprill 2022

VÄRSIRÕÕM - Anneli Metsaoja

Eelmisel nädalal jõudis minuni Anneli Metsaoja luuleraamat "Värsirõõm," mille autor mulle isiklikult saatis. Aitäh! Läheb mu pühendustega raamatute riiulisse. Ja loomulikult ootab Anneli taas tagasisidet, millega ma hetkel ka tegelen, kuigi loen viimasel paaril aastal teatud põhjustel vähe ja endiselt jäävad mu blogis postitused kõik ühe joruga, sest see lehekülg ei tunnista taandridu ega ... Aga see selleks. Selgus, et see on Metsaojal koguni juba 4. luuleraamat. Väga vapper! Minu on olemas tema "Mõttemosaiik," mida olen ka oma blogis arvustanud. Saad lugeda siit: https://margitpeterson.blogspot.com/search/label/Anneli%20Metsaoja. Antud luuleraamat on tunduvalt tugevam, igas mõttes. Anneli mainis, et mina soovitasin rohkem vabavärssi kirjutada. Võimalik, sest mäletan, et ta eelmises luuleraamatus tundusid riimid nagu otsitud olevat, mitte loomulikud. Lisaks juhivad tolle raamatud riimid ka luuletuste sõnumeid, seega jääb sõnum tagaplaanile. See luuleraamat üllatas mind tõsiselt, autori looming on tõesti palju paremaks läinud. Kohati on siin ka geniaalsed leide ja mõnusaid väljaütlemsi ehk otseütlemisi. Luule ju tulebki otse, autor paneb selle lihtsalt kirja. Osad lühiluuletused on fenomenaalsed ja geniaalsed. Luulenäiteid ma välja ei too, loe ise. Lisaks ei lase blogi mul luuletusi korrektselt lisada. Näiteks lugu üleolevast mehest Ja üleüldse on Metsojal palju põnevat sõnamängulisust siis ridades ja ka ridade vahel, mis on omaette anne, mida paljud tänapäeva kirjutajad ei valda. Õnneks on kogumik kirjutatud mitmes erinevas luuležanris, mis on minu jaoks väga tähtis, sest ma arvan, et inimene, kellel on sügavam huvi luule vastu, kirjutab erinevates žanrites luulet. Luuleampluaa on ju avar. Mina sain hingekosutust. Aitäh, hea Anneli, selle raamatu eest! 29. aprill. 2022.a. Vana-Rääma

Müstilised lood kõnelevad ...

Maikuu numbrisse "Müstilised lood" kirjutasin pika ja sisuka artikli Eesti nõiana või Valge nõiana tuntust kogunud Mari-Liis Paest. Oli meeldiv koostöö, aitäh! Lisaks kirjutasin samasse ajakirja ka lühijutu vereside(me)st. Põnevat lugemist! Kui ka sinul on mõni põnev müstiline lugu mulle rääkida siis võta julgelt ühendust. Oleme terved ja õnnelikud! 29. aprill 2022.a.

Kirjutasin väikse nupu ka Nelli Teatajasse

Kirjutasin Nelli Teatajasse väikese nupukese Raamatu ja Roosi Päevast. Olles ise korduvalt sellel päeval lugejatega kohtunud, teen meelsasti reklaami sellele põnevale traditsioonile, et ühiskond ei unustaks lugemist. Ise olen endiselt paberraamatu lugeja ja kirjutaja ka. Sellel aastal olime Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes lugejatega kohtumas koos Maarja Unduskiga. Oli armas. Loomulikult soetasin ma enda kollektsiooni uue raamatu ning selleks on Maarja Unduski poolt välja andtud elulooraamat tema emast Ellen Niidust. Juba mitmendat õhtut ei saa ma und, loen ja loen. Väga sisutihe ja põnev lugu. Aitäh! 29. aprill 2022.a.

Laupäev, 23. aprill 2022

Raamatu ja Roosi päev Pärnu Keskuse Apollos

Täna oli lugejail võimalus roosi eest soetada endale raamat ning seda võimalust ka kasutati. Pärnu Keskuse Apollos said lugejad kohtuda minu ja Maarja Unduskiga. Mina kasutasin kohe võimalust ja soetasin endale raamatu "Ellen Niit. Heleda mõtte laast," mille tema tütar Maarja Undusk paari kuu eest välja andis. Nüüd on üks raamat mu pühendustega raamatute riiulil juures ning ma juba jõudsin sirvida, õhtul ilmselt ei saa und. Ellen Niidule mõeldes maalivad ennast silme ette Krõll, Triinu ja Taavi ning viivad hetkeks tagasi lapsepõlve. Lugemine saab põnev olema. Ka esmakohtumine ja tutvumine Maarjaga oli armas. Tore, et "Raamatu ja Roosi päeva" traditsioon taas toimub. Aitäh taaskutsumast Apollo! Kallid Juliale. Need 2 tundi möödusid linnulennult. Ka armsat Tiinat oli tore kohata, tema meenutas Guatemala reisi muljeid ja tõi mulle tassi ( Frieda Kalho. kuulus Mehhiko kunstnik) ja kaardi, mille soovis Guatemalast posti panna, aga seal polegi postiteenust ja Mehhikos ta seda teha (teatud põhjustel) ei saanud. Oli armas vestlus, aitäh! Üks armas päeva on seljataga. Siirad tänud kõigile! 23. aprill. 2022.a. Vana-Rääma .
📖 Pärnu Keskuse Apollo: Kell 12:00 -14:00 Margit Peterson ja Maarja Undusk 📖 Solaris Keskuse Apollo: Kell 12:00 - 14:00 Lauri Räpp ja Ants Rootslane Kell 14:00 - 16:00 Paavo Kangur ja Enesearengu teejuht Tiit Trofimov 📖 Tartu Kaubamaja Apollo: Kell 12:00 -14:00 Paavo Matsin ja Heiki Vilep 📚🌹 Tule ja tähista 23. aprillil rahvusvahelist raamatu ja roosi päeva koos Apolloga! 📚🌹 Kingi raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil, Apollo müüjale roos ning saad vastu ühe sel päeval TASUTA pakutavatest raamatutest. Traditsiooniliselt jagavad sel päeval armastatud kirjanikud meie kauplustes hüva nõuandeid kirjanduse vallas.

Neljapäev, 14. aprill 2022

Täna ilmus Nelli Teataja

Minge vaadake postkasti, seal ta on, selle nädala Nelli Teataja. Sellel korral kirjutasin ühest ajaloo valusast katastroofist, mida minagi selgelt mäletan. Üks lapsepõlve valusamaid aegu - Tšornobõli tuumakatastroof. Head lugemist! Olge terved! 14. aprill 2022.a. Vana-Rääma

Reede, 8. aprill 2022

Uus Nelli Teataja on ilmunud!

Olen kogu aeg öelnud või tunnistanud, et kirjutamine on minu kirg. Lisaks on ta minu jaoks ka teraapiline. Olgu tegu millise kirjatükiga tahes. Iga tagasiside on kirjanikule või ajakirjanikule oluline. Väga mõnus on ka kui su sotsiaalmeedia postkasti potsatab kiri, kus keegi tahab rääkida oma lugu, sest on sinu juba ilmunud artiklit innustust saanud. Nii juhtuski taas minuga. Aitäh, hea Maie, et usaldasid oma loo minule kirjutamiseks! Aitäh avaldamast! Ostke täna ilmunud Nelli Teataja ja saate osa! 8. aprill. 2022.a. Vana-Rääma

Esmaspäev, 4. aprill 2022

Innovatsiooni ja loovuse nädal

Aprillikuu on rikas tähtpäevade poolest, millest üldsus ei teagi ning pole kuulnudki, et selliseid päevi tähistatakse. Aga tähistatakse ja juba aastakümneid. Loovuse ja innovatsiooni nädala raames toimub ohtralt põnevaid sündmusi. Nädal algab Leonardo da Vinci sünnikuupäeval 15. aprillil ja lõppeb innovatsiooni ja loovuse päevaga 21. aprillil. 15. aprillil tähistatakse ülemaailmset kunsti- ja kultuuripäeva. Kunstipäeva hakati tähistama 2012. aastal ju kulutulene levis see traditsioon üle kogu maailma. Miks just 15. aprill? Aga sellepärast, et sellel päeval on sündinud geeniusest maalikunstnik ja leiutaja Leonardo da Vinci. Eestis on viimastel aastatel tähistatud kunstipäeva internetipõhiselt, sest pandeemia reeglid pole lubanud seda traditsiooniliselt tähistada. Küll aga on taas tollel päeval avatd kunstitoad töötubadena, saab vaadata kunsti ning kuulata muusikat. Vastupidiselt kunstipäevale, ulatub kultuuripäeva tähistamise ajalugu juba ligi sajandi vanusesse aega. Kultuuripäeva tähistamine sai ettepaneku tegi juba 1931. aastal vene humanisti, kirjaniku, maalikunstniku, ajaloolase Nikolai Roerichi poolt. See päev on üleskutseks ilule ja teadmistele. Loomulikult pööratakse sellel päeval suurendatud tähelepanu kultuuriväärtuste hindamisele ja säilitamisele. Kultuuripäev algab rahulipu heiskamisega 16.aprillil tähistatakse ülemaailmset häälepäeva ja lapsorjuse vastast päeva. Loomulikult pööratakse sellel päeval tähelepanu häälele, rõhutakse tõigale kui vajalik ja tähtis on hääle tervis. Selle tähistamine sai alguse 1999. aastal Brasiilias. Eestis on selle päeva puhul lausa spetsialistide juhendamisel uuritud teatud kaameratega häälepaelte tööd. Näiteks 2019. aastal pööras rahvusvaheline häälepäev Tartus tähelepanu häälehäiretelel, kandes pealkirja „Häälepäev 2019. Funktsionaalsed häälehäired.“ Nagu nimigi ütleb, mälestatakse lapsorjhuse päeval alaealisi lapsi, sest isegi veel nüüd, 21. sajadil jagub maailmas lapsorje. Seda päeva tähistakse ka Pakistani poisi Iqbal Masihi mälestuseks. Tema pühendas oma viimased aastad laste õiguste eest võitlemiseks. Inimkaubandus ei ole kahjuks kusagile kadunud. 2012. aastast on Eesti karistuseadustiku alusel keelatud inimkaubandus, kupeldamine, prostitutsioonile kaasaaitamine ja alealise ärakasutamine. 17. aprillil tähistatakse ülemaailmset hemofiiliapäeva. Hemofiilipäevaks süüdatakse maailma kõrghoonetel punased tuled, ka Tallinna Teletornis. Seda rasket veritsustõbi põeb täna Eestis üle 200 inimese ning haigete huve esindab Eesti Hemofiiliaühing. Tegu on geneetilise veritsustõvega, verehüübimatusega, kus ilma ravita veritsust peatada pole võimalik. 18. aprillil on rahvusvaheline mälestiste ja mälestisalade päev ning ülemaailme raadioamatööride päev. Rahvusvahelisel mälestiste ja mälestisalade päeval viljeletakse süvitsi UNESCO pärandi teemadel. UNESCO põhikiri näeb ette progressi ja teadmiste levi toetamist. Eestis hakati raadiot kuulama 1920.del. 11. mail läks eetrisse esimene eestikeelne raadiosaade Haapsalust. 20. aprillil tähistatkse ÜRO hiina keele päeva. See sai alguse 2010. aastal, mil ÜRO tegi ettepaneku seada sisse kuuele ametlikule keelel pühendatud tähtpäevad. Hiina keelt, mille rajajaks oli Cangije, peetakse üheks raskemaks keeleks maailmas. 21. aprillil tähistame ülemaailmset innovatsiooni ja loovuse päeva. Seda päeva tähistati esmakordselt 2002. aastal. Ning 2004. aastal lisandus sellele veel samanimeline nädal. Selllel päeval üritatakse ühiste mõtete ja loova tegevusega maailma parimaks paigaks muuta. Muuda sinagi! 4. aprill. 2021.a. Vana-Rääma

Laupäev, 2. aprill 2022

Jaansoni rada 246. päev

Nonii, sattusin hoogu ja läbisin 4,6 km. Algul hakkas parem puus natuke haiget tegema, arvasin, et teen mingi kolmeka, aga siis tuli hoog sisse ja valu kadumiseks oli abi puusaringidest. Järgmisena hakkas vasaku talla alt sügelema ja torkima, kodus avastasin konnasilma. No tere tulemast! Aga ma tean kuidas kaduneljapäeval sellest lahti saab, on kogemus juba olemas. Mis seal ikka, enesetunne on ju hea, vaatamata mõnele seigale. Külm on, kole-kole külm on, kuigi koju jõudes olin üleni higine. Ja veepudeli unsutasin taas maha, no olen harjunud, et see on Germo kotis. Janu tekkis juba tegelikult 1 km järel. Suu kuivas ja jõe ääres on tuul ka väga nõeluv. Külm kevad. Aga ma seadsin endale eesmärgi igapäevaselt kepikõndimas käia, kasvõi paar kilomeetrit, sest selle pekikoorma alla on raske olla ja ei tahaks sardelli moodi välja näha riietes, mis on väikseks jäänud. Lisaks tervis, tervis ja tervis....Piin on olla ilma kepikõnnita. Lisaks ma laen ennast rajal, laen aktiivselt. Oleme terved!
2. aprill. 2022.a. Vana-Rääma

Reede, 1. aprill 2022

Jaansoni rada 245.päev

Ei pidanud homseni vastu, sest tunne rajale minna oli nii õige. Vaatasin blogispikrist järgi, jah, üle 3 kuu polnud kepikõndima jõudnud. Viimati käisin 24. detsembril 2021. aasta, päev peale Germo operatsiooni. Täna on tehtud suisa 11000 sammu, kuigi plaanis on vähemalt 8000-10000 sammu hakata päevas tegema. Kepikõndisin 4 km. Täna on kokku aktiivsemalt liigutud 7,3 km. Enesetunne on ülihea ja kopsumaht on ka üle aastakümnete ülihea, sest kuu lõpus saab juba elatud aasta suitsuvabalt ja koroona ei mõjunud minu kopsudele laastavalt. Põdesin ülikergelt, isegi maitse- ja haistmismeel jäid alles. Riskigrupist ja vaktsineerimata, nagu ma olen :) He! Homme saab 3 nädalat mu jalaga juhtunud intsidendist. Kuigi ta on veel valus ja paistes, ei sega see liikumist ja vanad suvetossud mahuvad jalga, küll ei saa paelu siduda, aga pole hullu. Seega miski ei takista enam liikumist. See 45 minutit supsti ära käia, see läheb ruttu, puhkepausideta. Kuigi täna otsustas kivi tossu sisse minna ja ma pidin korraks istuma. Ja veepudel ununes ka maha. Muidu on ta tavaliselt Germo seljakotis, aga käin ju kepikõndimas üksinda. Tegelikult oli rahvast rajal küll ja imelise taeva imetlejaid veelrohkem. Oeeh, mõnus on olla. Oleme ikka terved! 1. aprill. 2022.a. Vana-Rääma