Jaansoni rada 246. päev

Nonii, sattusin hoogu ja läbisin 4,6 km. Algul hakkas parem puus natuke haiget tegema, arvasin, et teen mingi kolmeka, aga siis tuli hoog sisse ja valu kadumiseks oli abi puusaringidest. Järgmisena hakkas vasaku talla alt sügelema ja torkima, kodus avastasin konnasilma. No tere tulemast! Aga ma tean kuidas kaduneljapäeval sellest lahti saab, on kogemus juba olemas. Mis seal ikka, enesetunne on ju hea, vaatamata mõnele seigale. Külm on, kole-kole külm on, kuigi koju jõudes olin üleni higine. Ja veepudeli unsutasin taas maha, no olen harjunud, et see on Germo kotis. Janu tekkis juba tegelikult 1 km järel. Suu kuivas ja jõe ääres on tuul ka väga nõeluv. Külm kevad. Aga ma seadsin endale eesmärgi igapäevaselt kepikõndimas käia, kasvõi paar kilomeetrit, sest selle pekikoorma alla on raske olla ja ei tahaks sardelli moodi välja näha riietes, mis on väikseks jäänud. Lisaks tervis, tervis ja tervis....Piin on olla ilma kepikõnnita. Lisaks ma laen ennast rajal, laen aktiivselt. Oleme terved!

2. aprill. 2022.a. Vana-Rääma