Kallike sai aasta vanemaks

Mõnikord polegi sõnu vaja, kui su kõrval on kallis inimene. Kui me tutvusime, olime noored :D No oleme praegu ka, aga siis oli karma-aasta ehk 33! Teadagi millele või kellele antud vanus vihjab. Jätkuvat õnne, mu kallis Urmas! 53 on juba vanus! Armastan! 22. märts 2025. Vana-Rääma

ENNOSAARE AIN. ANNA DOROTHEA - Elisabeth Aspe

Ja loetud sai Pärnu kultuskirjaniku Elisabeth Aspe kahest jutukesest koosnev raamat "Ennosaare Ain. Anna Dorothea." Aspe lugudes on avaldatud raamatuna vähesed, vast 5 vaid, kuigi ta kirjutas neid lugusid rohkem. "Anna Dorothea" viib meid suisa 18. sajandisse, Põhjasõja aegsesse Eestisse, täpsemalt ikka Pärnusse, millest kõnelevad mõlemad antud raamatus olevad jutukesed. Ja see raamat, mille mina loetud sain, on trükitud aastal 1984. Esimene jutustus "Ennosaare Ain" viib meid sajandi tagusesse Pärnusse, no vast aastatesse 1908-1910. sest Elisabeth Aspe lahkus ise 1927. aastal. Muide, Vana-Pärnus, mitte kaugel Siimu sillast on ta mälestuspink, mida olen palju jäädvustanud ja kus ka mõne päeva eest taas käisin. Oma linna kirjanikud on minu eelkäijad ja minu jaoks suurkujud, kellele mõtlemine paneb juba tibutagi kandma. Nii ka Aspe puhul. Muide, ma ei julge väga kindlalt väita, loodan vaid, et ehk elab nende suguvõsa vaim ka meie majas, sest meie maja omanik on ka Aspe nimeline inimene, kes küll elab Rootsis, aga mine tea, ikkagi Pärnu ja... ma tahaks nii loota ja mitte üksnes ei tahaks, ma loodangi, et ... ;) Väga põnev lugemine oli Pärnu ajaloost, Sauga mõisa ümbrusest ja ka Pärnu linnast, kalmistust jne... Sauga mõisa varemete vahel oleme meiegi korduvalt käinud ja miski kutsub tagasi. Kahjuks on vaid lagunenud varemed nendest järgi. Kirjanik Elisabeth Aspe on pärit Vana-Pärnust ja ta on maetud Vana-Pärn kalmistule. Ja nüüd väike tutvustus ka raamatukaupluse lehelt: Kaks eesti kirjandusklassiku Elisabeth Aspe (1860-1927) ajaloolist jutustust, mida ühendab ühine tegevuspaik -- Pärnu ja selle lähim ümbrus. Kirjaniku peateos «Ennosaare Ain» loob pildi esimeste eesti haritlaste kujunemisteest teoorjuse ajal. «Anna Dorothea» tegevus toimub aga hoopis kauges minevikus, XVIIII sajandi esimesel poolel, mille kirjapanekuks on autor inspiratsiooni saanud ühest vanast maalist. 12. märts 2025. Vana-Rääma

2. Vana-Pärnu Perepäev

Täna toimus teist korda Vana-Pärnu Perepäev, mis leidis aset ikka Kesk tänaval, nagu eelmisel aastalgi. Aga täna oli ilmselt kogu linna rahvas kohale tulnud, ülipalju nautijaid ja ülipalju müüjaid. Ja eks hurmur Jüri Homenja - meie oma Pärnu poiss - meelitab ka rahvast kohale. Meidki. Võtan ikka hoogu, et ise ka müügilett püsti panna ja minna, aga kahel esimesel aastal olen üksnes nautimas käinud, mine tea. Vana-Pärnu kogukonna juht Olav Karulin pidas pika ja põhjaliku avakõne ning peale teda sai sõna Pärnu abilinnapea Ene Täht, kes hetkel ise on küll räämakas, kuid on kunagi elanud ka Vana-Pärnus. Toimusid huvitavad võistlused, näiteks Ossikükitamine, millele lõpuks 3 võitjat kuulutati. Lisaks kabanossi söömise võistöus, kus käsi kasutada ei tohi ning palju-palju muudkui. Eriti huvitavaks tegelaseks kujunes Soo tänaval elutsev 13 aastane Madu, kelle siidisele nahale minagi pai tegin. Jüri Homenja ja modell Aiki Niinemets hoidsid teda oma kaelas. Sellised kogukonnapäevad on teretulnud, liidavad inimesi ja toovad kõik keskpõrandale kokku, olgu Vana-Pärnus selleks Kesk tänav, mis enamvähem linnaosa keskel asub. Aitäh, Vana-Pärnu kogukond ja Olav, et te nii põnevat asja veate. Soovin teile vastupidamist ja tahtejõudu, et asi sujuks ja kõik soovid täituks! Aitäh selle positiivse päeva eest! 16. juuni 2024. Vana-Rääma