3. september maakodus

Täna viibisime maakodus kõigest veidi alla 3 tunni, aga jõudsime enamvähem koristatud. Vaid vannituba jäi veel koristada. Ma lihtsalt jäin haigeks ja me sõitsime koju. Nii harva, kui mina külmetushaigusi üldse põen. Aga tegelikult juba teisipäeval andis kõrv tunda. Mõtlesin, et kuidagi imelik, miks mu kõrv pisteliselt valutab. Aga kunagi, enne nina karbikute ja vaheseina oppi haigestusin ma alati keskkõrvapõletikku, ju andis nõrk koht märku. Täna hommikul bussis jäin haigeks. Päriselt. Meeletu padukas saatis meid bussile ja umbes pool tundi peale sõitu tundsin, et midagi on imelikku. Nii ei jaksanud ma trepilt ballooni ja pliiti ära tarida, mille tegelikult tahtis üks naabrimeestest endale, aga seisavad seal juba kuu aega ja on silmale valusad. Tuleb minema tarida. Aga õnneks oli teine naabrimees kenasti lauakoorma, mille me sõbrannega esmaspäeval tekitasime, aknast välja visanud ning osa neist ootab veel trantsportimist. Nii jäigi meil Germoga täna põrandate kraamimine teha. No veidi üle ühe prügikoti rullist läks minema. Ja, - uksuge või mitte!- ma käisin täna keldris. Esimest korda. Seal on suisa 4 ruumi, aga need kõik on ka meeletut sodi ja prahti täis. Ei tea millal ma selle ükskord puhtaks saan. Ja keller vajab aknaid. Ruumi on tegelikult päris palju, ehita või saun keldrisse, aga ma ei salli sauna lõhna ka mitte. Hetkel mul ei ole keldrile luuki, lõhkusin selle ukseümbruse ära, sest see oli nii sodi, et lihtsalt kukkus kokku. Uks on veel ees, sest seda on raske kätte saada, minu jõud peale ei hakka. Aga ju ma ükskord kuidagi ikka saan. Tegelikult enne uue kipsi ja karkassi panemist oleks vaja ka need raudtorud, mis veel seinast välja turritavad ja ka radiaatorite konksud ära lõigata. Naabrimees lubas, kui talle radikad andsin, aga ju on tal ka palju tööd ja ma sundida ei saa. Juba sellel kuul peaks uued aknad tulema, selleks ajaks tahaks ikka asjaga ühele poole saada. No ja vannituba on ka veel õudsas olukorras, ütlen ausalt - minu jõud peale ei hakka. Aga ülemine korrus on nagu üks suur tuba, sest ma lõhkusin kõik vaheseinad ega plaani neid uusi ka ehitada. Sinna tulevad piirded, nagu rõdu piirded. Nii jagub õhku ja valgust rohkem ning seda vajame me kõik. Ja vannitoa, millest ehitan dušširuumi, teen veidikene suuremaks, näpistan Germo pisikesest toast ruumi juurde. Aga ega magamistuba ei peagi väga lahmakas olema, peaasi, et on valgust, õhku ja koht, kuhu voodi panna. Aken ka muidugi. Germo pisikeses toas on üks aken. Niisiis. Aga järgmisel korral järgmised asjatoimetused. Ilmselt alles kolmapäeval sõidame taas maakoju, 9. septembril, seniks kosun ja katsun haigusega sõbralikke sidemeid hoida. Olge teie ka terved ja hoitud! Ja nüüd juba podiseb pliidil õuna-pirni moos. 3. september 2026. Vana-Rääma