Kuvatud on postitused sildiga Eesti Luuleliit. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Eesti Luuleliit. Kuva kõik postitused

reede, 10. juuli 2026

LUULEKEVAD 2026 - Eesti Luuleliit

Eile õhtul sai loetud järjekordne luulekogumik sarjast "Luulekevad 2026." Nagu ikka, vanast nostalgiast, olen ka mina sellel konkursil osalenud ja juba aastakümneid, eelmisest sajandist ja tulnud ka laureaadiks. Aga ilmselt sellel korral osalesin viimast korda, sest reegelid on muudetud ja mulle need ei sobi. Nagu kogumik kõnelb, on tegemist luulevõistluse parimate luuletuste kogumikuga, siis on see raamat vasturääkiv, sest sellel aastal esmakordselt ei saa osaleda konkursil need, kes on juba laureaadiks tulnud. Ma leian, siis peaks üldreegelid muutma, et ka luulet saata saavad vaid need, kes pole laureaadiks tulnud. Praeguse seisuga trükitakse ka nende luuletused kogumikus ära, kes on parimad, aga nad ei saa osaleda laureaadi valmistel. Nojah ... Mitte, et ma mingit laureaadikohta igatseksin, kaugel sellest, ma olen ammu välja kujunendud poetess, annan ise oma raamatid välja, aga asi on põhimõttes, vasturääkivuses ja reeglite eiramises. Sellistes asjades olen mina ise väga täpne, ei salli valesid otsiseid, jään lõpuni ausaks. Veel eriti luuleteemal, mis on suur osa minu hingest, sest olen luuletanud peaaegu sama kaua, kui ennast mäletan ja nii mõnelgi võistlusel häid kohti ja finalistide hulka tulnud. Tean, mis on luule ja ei lase ka seda solkida. Aga, ausalt öeldes, selle kogumiku tase on väga nõrk. Iga aastaga jääb nõrgemaks, mis on ka üks põhjustest, miks ma osaleda ei taha. Väga paju on plagiaati või vanainimeste luulet, kus jääb lausa hirm, et peale neid ridu ongi kõik ... Luule on toimetamata, esineb kirjavigu ja osad üllitised koosnevadki üksnes kujundidest, mis tervikut ei loo, need read jäävad luulest kaugete valgusaastae kaugusele. Jah, ma võin kõlada karmilt, aga ma kordan - jään alati luule teemal ausaks. Avaldada raamatus nn luulet, mis kuidagi luule alla ei kvalifitseeru, no jah ... Ma teen igal aastal väga paljudes luulega seonduvates žüriides tööd ja nii nõrka taset ma ei mäletagi. Ausalt öeldes tunnen isegi piinlikkust. Väga vabandan, aga ütlesin välja kõik, mida arvan antud kogumikust, mille hind ja sisu ei ole kaugeltki tasakaalus. Aga ega midagi, tänulikuks jään ma ikka Ingvar Luhaäärele, sest ma tõesti ei tea, kes veel selle valiku taga on. Tänu temale tulin ma oma luulega sahtlist välja juba eelmisel sajandil. Ja aastakümnete pikku on mu riiulid neid luulevõistluse vihikud täis, kus on minu luulet ka avaldatud. Selle kogumikuga sai lihtsalt üks etapp minu elust ühele poole, aga luule elab minus edasi, see ei kustu kunagi, kui sa oled luuletaja, ja just luuletajaks ma ennast pean, lapsest saati, kuigi lapsena häbenesin seda "sõna." Ja nüüd kopeerin ka raamatukaupluse lehelt tektsi raamatu kohta. Luulevõistlusel Luulekevad 26 osalenute parimad luuletused. 10. juuli 2026. Vana-Rääma

neljapäev, 9. juuli 2026

Jaansoni rada 875. päev

Ei tunne mind ära või? :D Kusjuures eile ma käisin ennast Bellissimas lille löömas, aga kilomeetreid tuli vaid 4,8 ja ma ei viitsinud blogida. Täna tuli 6 km ja kohe kirjutan blogi valmis. Täna muidugi liikusin juba kell 8.30 kesklinna, et endale naeratus tagasi saada. Jätkuvalt kiidu- ja tänusõnad doktor Krista Toomesoole, kes selle ebamugava protseduuri meeldivaks muudab, seda juba oma päikeselise loomusega. Ja nüüd ma saangi laia naeratust taas naeratada, nii vähe on õnneks vaja! Apollosse oli ka asja, sest sain kätte luulekogumiku "Luulekevad 2026," kus on ka minu 5 luuletust avaldatud. Aga kunagise laureaandina minu selle kogumiku luuletused luulevõistlusel ei osale. Selline kentsakas otsus on tehtud. Ma ei tea kas see on õiglane või mitte, aga ma leian, et kentsakas on küll. Kui tegu on luulevõistluse kogumikuga, milleks siis üldse nende luulet avaldatakse, kui luulevõistlusel osaleda ei saa? Ja, ma vanast harjumusest osalen, aga nüüd juba kipun kahtlema, kas ma seda enam teen. See "formaat" ei ole minu arust aus. Aga sellel korral siis on mu luuletsed seal avaldatud ja fännid saavad vähemalt neid lugeda. Juba üks eile õhtul kirjutas mulle üks võõras inimene pika kirja, et talle ka see süsteem ei meeldi ja et ta osaleks laureaatide valimistel üksnes siis, kui saaks ka endiste laureaatide poolt hääletada, tahab mind parimaks hääletada. Minu jaoks polegi oluline, kas olen parim või halvem, mulle lihtsalt tekitab see uus taktika segadust. Ja tundub, et ka paljudele teistele, kes on otsustanud enam mitte sellel üritusel osaleda. Aga tänusõnad võlgnen ikkagi korraldajatele ja lähen eluga endiselt edasi ning kirjastan ka oma raamatuid edasi. Mõnus, mekin siin poolt viilu ühte imehead saia, kuigi ma saia ei söö, no ei saa süüa, aga pisike viil mahub ikka. Armas Ene ise küpsetas ja kinkis. Aitäh nii maitsva saia eest, oled super küpsetusmeister! Ja ongi päev õhtus. Aitäh! 9. juuli 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

esmaspäev, 18. mai 2026

Jaansoni rada 847. päev

Jõudsime kuivana koju. Aga 6 km on jälle ennast liigutatud, tegin rajalt tulles tule pliidi alla ja panin pudru keema. Ehk lõpuks müristab ka ilma nii soojaks, et võib murul istuda. Lootust on. Nüüd on tuba soe ja puder valmis ning pesumasin pesi minu eest pesu ka ära. Mõnusalt soe on, päevatoimingud on ka tehtud, varsti lähen raamatuga voodisse. Tänane teekond kulges kesklinna ja ülejõe piirkonnas. Aga üldiselt on selline vaikne päev olnud, sammuke suvesoojale lähemale. Täna sain ka teada, et mu 5 luuletust avaldatakse "LUULEKEVAD 2026" paremikus, mis ilmub enne jaane. Tõsi küll, ma kunagise laureaadina luulevõistlusel ei osale, ehk siis minu loomingut, mis seal raamatus avaldatakse, ei saa valida 3 parema hulka, nüüd on selline kord, et laureaadid enam ei saa osaleda parima autori( luule) valimistel, aga nende loomet avaldatakse ikka. Vaat siis! Aga mis seal ikka, eks ma vanast nostalgiast osalen. Aastakümned seda juba tehtud ja miks mitte jätkata. Muide, alates aastast 1999 ehk siis juba eelmisest sajandist. Las ta jääb. Sellised lood siis. Aga tegelge teie ka sellega, mis hingele pai teeb ja te tunnete ja näete, kui ilus paik on maailm elamiseks! Olge terved! 18. mai 2026. Vana-Rääma

pühapäev, 22. juuni 2025

LUULEKEVAD 2025 - Eesti Luuleliit

Ilmunud on järjekordne kogumik luulevõistluse paremikust, mille koostajaks on Eesti Luuleliit. Sain selle kogumiku omanikuks juba eile, tellides raamatu Apollo kauplusesse. Eeltellides. Just eeltellides, sest eelmise aasta kogumikust ma jäingi ilma, aga Luuleliidu president Ingvar Luhaäär lubas, et ma siiski saan selle. Selles kogumiku on avaldatud minu 3 luuletust;"Tõusud ja mõõnad,"Tollel õhtul magasid sa... " ja "Vihmapiisaks kui lahustun." Ja nüüd lugesin kokku ka, 39 ühiskogumikus on avaldatud mu luulet ning 39 raamatut on mul ka ilmunud, see teeb kokku 78! Midagi on siin elus ikka saavutatud ka :) Ma ütleks, et tase on sellel korral üldse selles kogumikus tugevam ja on ka palju uusi autoreid, kelle nime püüan meelde jätta. Ise aastakümneid nostalgiast sellel konkursil osaledes on põnev jälgida toimuvat. Luuleliidu president Ingvar Luhaäär ootabb mind ka suvisele kokkusaamisele, aga minu osalemine on lahtine. Kui keegi teist läheb ja tal on ruumi autos, andke palun mulle ka teada, tuleksin ka. Igal juhul tänuväärne konkurss, mis ärgitab autoreid sahtlist välja ronima, eks minagi kunagi nii ronisin, nähes ühes ajalehes reklaami. Tõsi ta on, et minu luuleloomet avaldati ka kaua aastaid enne seda kohalikus lehes, kus oli tollal vastav lehekülg - LUULEVEERG. Mäletan, et seda pani kokku toonane kohaliku lehe ajakirjanik Andris Tammela. Ja eks aastate pikku olen luulesse nii sisse imbunud, oslenud erinevates laagrites, üritustel, võistlustel, luuležüriides ja luuletamine on üks minu elu suure algustähega osasid. Aitäh! 22. juuni 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

teisipäev, 4. juuli 2023

LUULEKEVAD 2023 - Eesti Luuleliit

Igal aastal või igal kevadel ootab Eesti Luuleliit luulevõistlusel osalema kõiki, kes seda teha soovivad, nii algajaid kui ka väljakujunenud luuletajaid. Tihti on minu käest küsitud miks ma seal veel osalen, aga mina vastan miks ma ei võiks osaleda. Osalen juba nostalgiast, sest minu luuleloomingut on tänaseks avaldatud kokku 37 erinevas luuleraamatus, lisaks on mul endal ilmunud 14 luuleraamtut. Ja ma vaatan, et ma pole ainus väljakujunenud luuletaja, kes seal osleb, nostalgitsejaid on veel, mis on ju tore. Ostan korra aastas selle raamatu ja olen rõõmus edasi, sest mul on kõik need raamatud kodus ka olemas. Hind lugejat ja kollektsionääri ei morjenda ning, värske kirjastajana ma tean, mis hinda maksab raamatu sünd tänapäeval. Igal juhul suured tänud Ingvar luhaäär (jt..), et te jaksate seda veel korraldada. See on tänuväärne ettevõtmine. Lugesn eile õhtul raamatu läbi, leidus nõrgemaid ja leidus tugevamaid luuletusi, nagu igas kogumikus. Aitäh! Ja kopeerin ka raamatupoe lehelt teksti:Igal kevadel korraldab Eesti Luuleklubide Liit üldrahvaliku luulevõistluse, millel võivad osaleda nii noored kui vanad luulehuvilised, nii need, kes on äsja kirjutanud oma esimesed luuletused kui ka need, kes on pika elu jooksul palju kirjutanud. „Luulekevad 2023“ pakub parimat osa sellekevadisele võistlusele kokku tulnud luulest. 4. juuli 2023. Vana-Rääma

laupäev, 9. juuli 2022

LUULEKEVAD 2022 - Eesti Luuleklubide Liit

Loomulikult ei jäänud ma eile enne magama kui raamat loetud sai. Pole siis ime, kui Kristel täna hommikul mulle äratust tegi miski kella 8.30 ajal, kui ta värskete kartulitega Lõpelt jõudis. Aitäh! Aga ma olen maininud, et luulet ma lausa neelan, lisaks sellele, et ma seda ka kirjutan. Vahel tuleb luule nagu tulvaveena, vahel tekib ka pikemaid pause, sest ma ei tee luuletusi, need saadetakse mulle. Nii ma võtsin ka taas osa vanast nostalgiast luulekonkursist, mida kaua aastaid Ingvar Luhaäär korraldab. Ma pakun, et ligi 40 korda olen pääsenud laureaatide hulka ja kõik raamatud on mul ka kodus olemas. Ühel päeval loendan need ära. Need konkursid toimuvad nüüd vaid korra aastas, kevadeti ja see on selle kevade paremik, kus minu luuletusi on sees lausa 3. Aitäh! Seekord on tõesti väga palju kummalisi varjunimesid, nagu ka Luhaäär mainib, aga on ka mõni tuttav ja juba välja kujunenud luuletaja omi luuletsi saatnud, nagu ka mina. Marge Viirg, sinult on ka päris mitu luuletust ära trükitud. Aga nüüd kopeerin ka teksti raamatukogu lehelt ning lisan fotod enda luuletustega. Kena lugemist! 9. juuli. 2022.a. Vana -Rääma. Eesti Luuleklubide Liidu igakevadise luulevõistluse paremikku tutvustav vihik annab kujuka pildi sellest, kus on liikunud luuletavate eestlaste mõtted ja meeled sel kevadel. Kui eelmisel aastal oli peamiseks teemaks koroona, siis nüüd ootuspäraselt Vene-Ukraina sõda, kuid see ei tähenda, et poleks jagunud ruumi ka luuletajate päris isiklikele tundeelamustele.

laupäev, 12. juuni 2021

LUULEKEVAD 2021 - Eesti Luuleliit

Ilmunud on järjekordne Luulelidu kogumik. Siia on koondatud kevadise luulevõistluse paremik. Paljud on küsinud miks ma osalen sellel. Aga selle pärast et see on saanud mulle juba traditsiooniks, olen osalenud juba eelmisest sajandist, seega 22 aastat on mu loomingut trükitud Luuleliidu vihikutes, mis tänaseks on nn kaustikuteks kasvanud ja, nagu näha, on ka kaanekujundust sellel aastal muudetud. Minu riiulis on üle 40 (selle sarja) raamatu, kus on mu loomingut avaldatud. Lisaks siis mu enda 27 raamatule. Nostalgia. Kunagi, üheksakümnendatel avaladas Pärnu Postimees mu loomingut tihti. Oma raamatu trükkimist lükkasin ikka aastakümneid edasi. Aga jah, eelmise sajandi lõpus tulin avalikkuse ette, võttis ikka kaua aega. Nüüd on hea üha täienevat riiulit vaadata. Ja ma olen ülitänulik teile, mu kallid lugejad, positiivsest tagasisidest saaksin juba paksu raamatu kokku. Kirjanikule on oluline kui ta raamatuid ostetakse, laenutatakse ja loetakse. Mina kurta ei saa. Sellel aastal pole möödunud ühtegi nädalat kui mul poleks kodust raamatuid ostmas käidud. Armastan teid! :) Lisan siia raamatu tutvustuse, mille kopeerisin Rahva Raamatu lehelt. Oma luuletust lisada endiselt ei saa, blogi süsteem on rikkis, jääb üks pikk tähtede rodu. Aga siin ta on: Luuleklubide liidu iga-aastase luulevõistluse paremik annab ülevaate sellest, mida tunnevad ja mõtlevad luuletavad inimesed üle Eestimaa, kooliõpilastest pensionärideni. On nii romantlist õhkamist kui ajakaja. 12. juuni. 2021.a. Vana-Rääma