Loomulikult ei jäänud ma eile enne magama kui raamat loetud sai. Pole siis ime, kui Kristel täna hommikul mulle äratust tegi miski kella 8.30 ajal, kui ta värskete kartulitega Lõpelt jõudis. Aitäh! Aga ma olen maininud, et luulet ma lausa neelan, lisaks sellele, et ma seda ka kirjutan. Vahel tuleb luule nagu tulvaveena, vahel tekib ka pikemaid pause, sest ma ei tee luuletusi, need saadetakse mulle. Nii ma võtsin ka taas osa vanast nostalgiast luulekonkursist, mida kaua aastaid Ingvar Luhaäär korraldab. Ma pakun, et ligi 40 korda olen pääsenud laureaatide hulka ja kõik raamatud on mul ka kodus olemas. Ühel päeval loendan need ära. Need konkursid toimuvad nüüd vaid korra aastas, kevadeti ja see on selle kevade paremik, kus minu luuletusi on sees lausa 3. Aitäh! Seekord on tõesti väga palju kummalisi varjunimesid, nagu ka Luhaäär mainib, aga on ka mõni tuttav ja juba välja kujunenud luuletaja omi luuletsi saatnud, nagu ka mina. Marge Viirg, sinult on ka päris mitu luuletust ära trükitud. Aga nüüd kopeerin ka teksti raamatukogu lehelt ning lisan fotod enda luuletustega. Kena lugemist! 9. juuli. 2022.a. Vana -Rääma. Eesti Luuleklubide Liidu igakevadise luulevõistluse paremikku tutvustav vihik annab kujuka pildi sellest, kus on liikunud luuletavate eestlaste mõtted ja meeled sel kevadel. Kui eelmisel aastal oli peamiseks teemaks koroona, siis nüüd ootuspäraselt Vene-Ukraina sõda, kuid see ei tähenda, et poleks jagunud ruumi ka luuletajate päris isiklikele tundeelamustele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar