MIKS NII? - Rebeka Kask, Lisandra Rits

Juba poolteist kuud tegelesin noorpoetesside Rebeka Kase ja Lisandra Ristu luuleraamatu arvustuse kirjutamisega. Ikka ja jälle ei olnud ma sellega rahul, aga täna sain selle lõpuks valmis. Ja kuna tegu on raamatu (sisu) arvustusega, lisan ma selle ka blogisse. Tüdrukutele soovin kõrget lendu luulemaastikul! Ja aitäh usaldamast! Siin see on: MIKS NII? Noorpoetessid Rebeka Kask ja Lisandra Rits andsid välja ühise luulekogumiku „Miks nii?“ mis koondab endasse nende parimad luulepalad, mille nad viimaste aastate jooksul endast välja kirjutanud on. Tegemist on kahe – ma ütleks -, et väljakujunenud poetessiga, kellega tutvusin mina just läbi nende loomingule, kui nad saavutasid märkimisväärseid tulemusi luuleetluskonkurssidelt „PRÕMM,“ mille žüriis ma juba aastaid tööd teen. Antud konkursil esitletakse oma ja ainult oma loomingut. Tõsi küll, Lisandra Rits on seal osalenud juba aastaid, aga sellel kevadel liitus temaga ka Rebeka ning selgus, et nemad on omavahel klassiõed ja plaanivad koos luuleraamatut välja anda, mis tänaseks ongi teoks saanud. Omaltpoolt soovin neile edu luulemaastikul, sest mõlema luule on küpselt poeetriline ja kõnekas. Poetess Rebeka luules esineb ohtralt erinevaid nüansse ja semantilisi külgi, mis vahepeal hajuvad nagu pilved uttu, aga ometi samas kerkivad pinnale ja loovad ühtse terviku, mis on kooskõlas luuleeetikaga. Tema viljeleb nii vabavärssi, proosaluulet kui ma räppluulet. Süli- ja vemmalvärssidel on oma rütm ja riim, aga Rebeka kasutab pigem räppluulet, sest lugedes sa lihtsalt hakkad räppima, riimid on olemas, aga lauseehitus ja erinevad semiootilised kujundid kulgevad oma rada ja venitavad laused pikemaks. Stroofid on hoopis teise iseloomu ja kõlaga kui näiteks süliriimis luule puhul. Ehk siis poetess Rebeka Kase poeesial on oma karakter, mis laseb vaadata tema varjulolevasse sisemaailma, mis kõneleb teises keeles, kui ta ise. Kohati veidike vasturääkivad nüansid imbuvad järgmistesse verbidesse ja loovad üha uusi kujundeid juurde. See teeb poetessi loome omanäoliseks. Kummalisel kombel on ühes luuletus koos nii optimistlikud kui ka pessimistlikud loomuomadused, mis näitab looja habrast hinge ja haavatavust. Poetess Lisandra Rits avab enda hingekambri salalaeka uksed ilmselt just läbi luule. Ma usun, et luule on aidanud kaasa tema kujunemisele ja vastupidi, sest ta värsside iseloom eristub tänapäeva proosaluulet viljelevate noorautorite omast. See on elutruum, optimistlikum, elujaatavam, valusalt aus ja oma sisepildi välja maalimine läbi luuleilma. Antud luuletused on suurel määral loodud nii valule kui ka armastusele, mis on omavahel kooskõlas. Olgu tegu armastusega oma vanemate või kallima vastu, poetess Lisandra Rits kõneleb sellest sügavast tundest üldisemas plaanis. Kogu tema looming, mis on valdavalt proosaline, ehk siis koosneb proosaluulest ja vabavärsist, on üks suur noorpoetessi kujunemise lugu, mille iga rida kannab endas neid tundeid, mida autor ei tarvitse suusõnaliselt välja öelda. Samas ma tooksin ka esile tema lühiluuletsued, mille ta on koondanud mõtete alla, ehk siis Mõte 1, Mõte 2 jne... Ehk siis poetess Lisandra Rits oskab ennast väljendada ka läbi riimiluule, mis on tal ka heal tasemel, sest riimiluules ei tohi jääda riim lauset juhtima. Seda tarkust poetess ilmselt teab. * * * Soovitan poeesia juurde jäädagi, sest, kes kord on poeesiasse armunud, see sellest enam lahti ei saa! Ja millised võrratud illustratsioonid! Tugev kooslus ja väga hea sümbolistika, mida igas luuleraamatus ei kohta. Tänutundega poetess, kirjanik ja kirjastaja Margit Peterson. 3. aprill 2026. Vana-Rääma

Väikesed plaanid

Täna käisime õues, mõtelge! :) No tegelikult olid mul eilseks ka väikesed plaanid, aga need läksid kahjuks vett vedama, sest mõnikord ei suju kõik asjad nii nagu sooviks. Minu viga, et ka 1 pannkoogi ära sõin. No Germo soovis, küpsetasin ja ... sain sellest sellised hullud valud, et ...aga tänaseks on kõik korras, kuigi magu on veel hell ja väga aktiivselt kepikõndida veel ei julge. Küll aga saime täna noorpoetessidega kokku. Tutvusime armsate Rebeka ja Lisandraga hiljuti ühel kirjadussündmusel, kus ma järjekordselt tööd tegemas käisin, žüriitööd. Aga ega ma rohkem ei räägigi, plaanid jäävad plaanideks, need ei ole avalikult jagamiseks, vähemalt mitte veel. Igal juhul oli armas teiega taaskohtuda ja jääme siis uute kohtumisteni. Muidu on kõik endine, käib usin kirjatöö ja toimetajaga jagame siin käsikirju teineteisele. Illustraatorid ka töötavad. Mine tea, ehk sünnib millagi mõni uus raamat ka. Jään kidakeelseks. Igal juhul panin eile veel 2 käsikirja lukku, sest üks neist sai toimetatud, on valmis trükki minema, aga veel ei lähe. Teine sai lihtsalt valmis, millalgi saadan toimetajale. Ja kohe-kohe on ka järgmise lasteraamatu käsikiri valmis. Illustraator teeb ka usinasti selle nimel tööd, sest ma plaanin selle veel kevadel välja anda. Aga kõigest alles siis kui asi seal maal on. Lisaks sain sellel aastal oma kolmanda lotovõidu. Aitäh! Nüüd praksuvad küttekoldeis puud ja enesetunne on ka kordi parem. Aitäh, tüdrukud, ma kohe varsti kaon ja teie vaid teate kuhu! 19. veebruar 2026. Vana-Rääma

Tänases Pärnu Postimehes

Tänane Pärnu Postimees kajastab möödunud nädalal toimunud Luuleprõmmu Pärnus keskraamatukogu suures saalis, kus ka mina olin taas žüriitööd tegemas. Jäädvustan selle kenasti oma blogisse, et oleks olemas. Prõmmimiseni! 13. veebruar 2026. Vana-Rääma

Luuleprõmm 2026

Panen žüriipildi peatsisse, sest ei oska paremiku vahel valida, kelle oma panna. Aga lisan blogisse kõik need pildid, mille ise täna pildistasin või lasin pildistada enda telefoniga. Kui lisan mõne hiljem juurde, kirjutan korrektselt ka autori. Žüriitööd tegid: Leonora Palju, Krista Visas, Heda Piiriste, Margit Peterson ja Meelis Sarv. Korraldas Jaak Känd. Täna toimus järjekordne Noorte Luuleprõmm Pärnu Keskraamatukogu suures saalis. Luulevõistlusel osales 59 õpilast Pärnu ja Pärnumaa koolidest. Olid esindatud: Pärnu Ühisgünaasium, Koidula gümnaasium, Sütevaka Humanitaargümnaasium, Vändra gümnaasium, Vanalinna põhikool, Rääma põhikool, Tori põhikool, Sindi gümnaasium, Mai kool, Lääneranna Lihula gümnaasium, Ülejõe põhikool, Jõõpre kool, Kuninga Tänava kool, Waldorfi kool, Raeküla põhikool ja Vabakool. Nooremas vanuserühmas ( 7-11 aastased) osales 29 õpilast. Need olid: Kretelisa Oviir (Vanalinna põhikool), Marta Nõmm (Sindi gümnaasium), Maribel Trink (Vanalinna põhikool), Kristel Tiitus (Sindi gümnaasium), Mari Nõmtak (Mai kool), Marabella Yanara Meos (Vanalinna põhikool), Heleene Leemets (Lääneranna, Lihula), Brennet Ojamets (Sindi gümnaasium), Mona Maruste (Vanalinna põhikool), Emma Viires (Ülejõe põhikool), Mariette Sõna (Sindi gümnaasium), Kirstiin Kirch (Vanalinna põhikool), Darja Kirss (Mai kool), Kertu Litau (Lääneranna, Lihula), Getter Viidebaum (Sindi gümnaasium), Alicia Isabella Sidron (Sindi gümnaasium), Eimi Grit Ailjama (Vanalinna põhikool), Desiree Marus (Vanalinna põhikool), Mariia Huziienko (Sindi gümnaasium), Rebeka Jürimäe (Vanalinna põhikool), Tuule Pajusalu (Vanalinna põhikool), Lisandra Saar (Sindi gümnaasium), Liisbeth Rand (Lääneranna, Lihula), Mariete Krimses (Sindi gümnaasium), Kirtel Lindt (Kuninga Tänava kool), Melori Saul (Rääma põhikool), Marielle Paimre (Mai kool), Katriin Sildre (Lääneranna, Lihula), Kirtel Pukk (Vanalinna põhikool). Ma jõudsin kirja panna vaid 1-3 koha saanud ja need, kellele andsin enda eripreemia. 3. Koha sai Mona Maruste, 2. koha sai Marielle Paimre ja 1. koha sai Heleene Leemets. Minu eripreemiad läksid: Maribel Tringile ja Getter Viidebaumile. 12-15 aastaste seas osalesid järgmised õpilased: Siim Ojala (Jõõpre kool), Kirke Tenel Ojala (Jõõpre kool), Markus Luhtoja (Jõõpre kool), Mari Uudam (Sütevaka Humanitaargümnaasium), Isabel Täht (Tori põhikool), Kati Eliise Kanistik (Waldorf kool), Paul Robin Algo (Raeküla põhikool), Elizabeth Saksing (Vanalinna põhikool), Loretta Olli (Sütevaka Humanitaargümnaasium), Natalie Pae (Kungiga tänava kool), Grethe-Maria Rästa (Tori põhikool), Regina Roomet (Kuniga tänava kool), Mia Malin Näär (Vanalinna põhikool), Ellen Sedrik (Sütevaka Humanitaargümnaasium), Iida Hokkonen (Vanalinna põhikool), Milana Hoholieva (Tori põhikool), Mattias Proos (Kuninga tänava kool), Airi Peterson (Jõõpre kool), Sesiree Mereväli (Vabakool). Minu eripreemia said: Isabel Täht ja Kirke Tenel Ojala. 3. koha sai Regina Roomeyt, 2. koha sai Iida Hokkonen ja 1. koha Isabel Täht. Ja nüüd siis viimane vanusegrupp ehk 16-19 aastased luuletajad. Osalesid: Mia Mirell Pillman (Ühisgümnaasium), Loviise Kätriin Garbel (Koidula gümnaasium), Johanna Prengel (Sütevaka Humanitaargümnaasium), Lisandra Rits (Ühisgümnaasium), Patrick Lepik (Vändra gümnaasium), Mia Johanna Rohula (Sütevaka Humanitaargümnaasium), Mirjam Reiväli (Vanalinna põhikool), Caro Burmeister (Mai kool), Eleanora Tamman (Tori põhikool), Rebeka Kask (Ühisgümnaasium) ja Liisbet Sepp (Sütevaka Humanitaargümnaasium). Minu eripreemiad said: Loviise Kätriin Gabrel ja Rebeka Kask. 3. koha sai Lisandra Rits, 2. koha sai Mia Johanna Rohula ja 1. koha võitis Patrick Lepik, kes läheb ka edasi, Pärnut esindama. Niisiis! Aitäh kõigile! Nii armas on teada ja näha, et üha rohkem Pärnumaa õpilasi osaleb luulevõistlusel ja tase läheb aina üles. Nii armas päev oli ja te kõik olete koolis 5 välja teeninud! Aitäh! 5. veebruar 2026. Vana-Rääma

https://parnu.postimees.ee/8414817/noortepromm-toi-kokku-maakonna-luulehuvilised-noored?fbclid=IwY2xjawP9eqdleHRuA2FlbQIxMQBicmlkETFwaGJ1cEFYS2VLNzM0UDhSc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHrn27rI1TqtUY1nOKgIKom4wu9iYv03OJ95zi9POuyV6i5nY6zNsYDyhCuzW_aem_WKPh7hi_YuxxfLnMEWb4wA