16. septembril maakodus

Hommikul kell 8.15 maakoju jõudes ootas meid üliarmas üllatus, head haldjad olid pliidi ja alumise korruse ahju minema viinud, nagu poleks neid seal kunagi olnudki. Aitäh, mu kallid sõbrad! Head inimesed ei ole maapealt otsa saanud, vaid ulatavad abikäe. See on nii mõnus tunne, teeb hingele pai ja ma tõesti-tõesti tunnen, et meid lausa oodatakse maal. Ja oioi, kui palju aega oleks see minul endal võtnud, päris mitu tööpäeva maal, aga ma ei kujuta ette kuidas ma bussile oleksin tulnud, sest mul ei ole maal vett. Siiani oleme niiskete salvrätikutega hakkama saanud, kodus peseme. Olen südamest tänulik, aitäh! Meie Germoga müttasime siis täna 7 tundi. No vahepeal tegime kiire kohvipausi ja söögipausi ning müttasime edasi. Ajasin vahepeal Germot õue jalutama, aga ta ajas sõrad vastu ja ütles;"just käisin!" No käis korra jah. Ma ise ei jõudnudki õue, Germo taris ehitusprügi kotte kuuri alla ja ma alles bussile tulles (nagu alati) käisin korra kuuri all, vaatasin, kas Germo pani ukse kenasti kinni ja kas kuuri veel mahub. Mahub. Jõudsime täna alumise korruse elutoa seinalt kipsi maha lõhkuda, ülemise korruse suuremast toast ka ja mina kraapsin ülemise korruse soojamüürilt vana värvi maha, päris hästi tuli. Germo lõhkus nii aktiivselt sõrgkangiga kipsi ja jaksas ka, sest tal on jõudu rohkem kui minul ja ta tõesti naudib töö tegemist. Ma pean vaid ette näitama, õigupoolest ma ei näita, ta vaatab ise, jätab meelde ja hakkab tegutsema. Siis tarisime vannitoast ehitusprügi kottidesse, Germo viiski need kuuri. Ühe korra üritasin ise kotiga minna, siis tuli ja võttis käest, nagu kodus prügi viimisega, tema peab viima, mina ei ole käskinud. Loomulik intelligents :) Aga see kahtlane pesa seal ülemise korruse ventilastsiooniavas, seda ma puutuda ei julge, sest ma olen allegriline. Üks suts ja ... uhh! Vist on herliase pesa, aga elu ma seal ei näinud. Pigem oli üllatav avastus Germo poolt, kui ta sõrgkangiga kipsi eemaldas. Germo leidis liblika, kes ilmselt juba magas. Arvasime, et on surnud, aga ärkas üles ja ma lasin ta aknast välja. Ilmselt oli juba seinavahele talveunne tulnud? Ilus kirju Päevapaabisilm oli. Ja akna tegi ka Germo lahti, sest tal hakkas palav. Eks tööd tehes hakkabki. No ja nüüd on juba päev paigas, reedel lähme taas maale, noorperemees ütles, minul jääb vaid sõna kuulata. Uhh, teha on küll ja küll, ning ühte saemeest oleks korraks vaja, et maha saagida see vannitoa osa, mida kuidagi muudmoodi kätte ei saa, no ei saa. Lisaks veel ka uks, mis viib keldrisse. Selle uksehinged on roostetanud ja ma ei jaksa seda kuidagi sealt kätte saada. Aga muidu on elamine juba kordi valgem, sest seinad on pmst kõik maha võetud. Välisukse ja wc vaheline sein läheb ka reedel lammutamisele. Ahjaa, pliidi ja ahju asemele tuleb kunagi kaminahi/pliit. Tahan et see oleks ühes tükis ja pliidil ei pea olema praeahju, võtab vähem köögi ruumi enda alla. Vanad küttekolded olid lihtsalt oma elu ära elanud ja enne, kui ma jaksan uued ehitada, panen õhksoojustuspumba, aga küttekolded lasen nagunii teha, ilma nendeta pole kodusoojust. Ülemise korruse ahju jätan, lasen potsepal üle vaadata ja vajadusel korda teha. Aitab tänaseks, liiga palju lobisen juba, aga pilte ma siiski ei anna maailmale vaatamiseks üle paari. Olge terved! 16. september 2026. Vana-Rääma