Palvetage Germo eest, muu on kõik po...

    Oli imeline hommik, kallite inimeste seltsis, kuid...Tänan südamest naabrinaist Küllit, kes lõuna ajal, kui Germol kaks üliraskekujulist epilepsiahoogu tahtsid hinge seest viia, et tema juhtus meil külas olema. Nii me lõpuks ühel ajal kiirabisse helistasimegi. Muidugi mõista, saime mõlemad shoki, kuna hood ei tahtnud mööduda ja Germo hingamine hakkas lakkama...Kiirabi tuli ruttu, tehti süst, kontrolliti pulssi ja vererõhku,  ja läinud nad olidki. Väga inimlik ja aus brigaad. Sama ei saa ma ütelda 112-e kohta, sest neile  helistades pidin teise shoki saama, kuna pidin samal ajal hoidma telefoni ühes käes, teise käega Germot kinni (kuna kukkus jala pealt ja ma püüdsin ta "peaaegu" kinni) , kuid ta oli mul sinine ja hood kordusid järjest....Aga üksikasjadest ma ei räägi, vaid koputaks südametunnistusele, sest asi on käitumises, pehmelt üteldes...

  Vahepeal sõi ta kõhu kenasti täis ning puges uuesti teki alla. Arvasin, et ehk on kõik möödas, aga...
Teisel korral, kui kiirabi jõudis, oli möödas neli hoogu...Sõitsime haiglasse. Nagu pildilt näha, pandi ta tilgutite alla, tehti uuseti analüüsid, isegi kompuutris käisime ära, ajuuuringul, kus tal vallandus meeletu oksehoog, aga uuringu saime tehtud.

  Tänan südamest Pärnu EMO töökat ja abivalmis kollektiivi ning 113 taksofirmat, kus sai ka kaadrimakse võimalust kasutada.

  Oleme kodus, Germo võttis jope seljast ning vajus sügavasse unne, olen alates tänasest ööpäevaringselt valves ja vabandan kõigi ees, kellelga tuleval nädalal pidin kohtuma, kõik mu üritused ja asjad jäävad ära, vähemalt nädala jooksul ma kodust ei lahku, kui vaid arsti juurde teisipäeval, kui Germo selleks ajaks kosunud on...


28.02.2016.a.
Vana-Rääma