Terviseblogi

Kuna ma olen peagi 1 aasta ja 4 kuud jaganud kuidas mul läheb peale maovähendusoperatsiooni siis pidevalt tuntakse huvi kuidas mul läheb, kas kaal veel langeb, kuidas tervsega lood on jne... Sestap jagan teiega, mu kallid sõbrad, terviseblogi. Ja olgu mainitud, et tänaseks olen ma 61 kg kergem. Ehk siis hommikul enne sööki kaalusin 78 kg, aga millegipärast ei tule mul hommikuti meelde kaalu pildistada, meenub alles siis kui riided juba seljas ja kõht täis söödud. Aga hea seegi, mingi mälestus. Vahepeal olin juba mures, arvates, et 1 aasta sai operatsioonist ja nüüd hakkab kaal tagasi tiksuma, no ikka päris mitu kilo tuli tagasi, suisa 5 kg, aga siis hakkas taas langema, kuigi ma pole rajale saanud juba üle nädala, aga ma liigutan ennast kodus, teen aktiivselt paigaljooksu, treenin stepperil ja rõngal. Ehk siis, lisaks tervislikule toitumisele PEAB ennast liigutama, ei ole ikka nii küll, et süües saame üksnes saledaks. Tänaseks ei ole ma ka enam diabeetik ega hüpertoonik, ei tarvita ühtegi ravimit, võtan üksnes bariaatiavitamiine ja mu tervis on korras. Muide, mõnikord kui mul on kõht rohkem tühi ja söögikord natuke lükkunud, kipun veidi suurema portsu tõstma, aga organism teab kui palju ta vajab ja pool portsust jääb nagunii söömata. Aga ma ei tarbi enam nisujahu üldse, ei söö saia ega leiba, pirukaid ka mitte, aga näiteks kohupiimakorbil saan pealmise kihi ära süüa. Tarbin palju vedelikku, vähemalt 2 liitrit päevas, nii kohvi, teed, piima, mahla kui ka vett ja puljongit. Vedelikku peab palju tarbima. Lisaks söön ma üliharva liha ja kartulat ja neid koos üldse mitte, sest raske hakkab. Aga igal hommikul tarbin ma lõhet või forelli, saiaasemel söön hommikuti viilu galetti (tatra-riisi) ja või asemel tarvitan avokaadot. Hommikusöögiks söön ka kaerahelbeputru (umbes 150 grammi), millele on keetmise ajal üksnes soola lisatud ning peale panen erinevaid marju, täna hommikul näiteks arooniaid ja pohli. Lisaks veel tass kohvi aga ma ei söö ega joo koos seega kohvi joon umbes tunnikese hiljem. Tüüpiline lõunasöök: 100 grammi tatart, peale pasteeti ja juustu, kõrval erinevad salatid. Umbes kella 16.30 ajal söön kas erinevai suppe või krevette, vahel kala. Ja ma siiski söön ka õhtul sest organism vajab, lausa küsib ning selleks on proteiinijogurt (150 grammi) ning kõrvale näiteks hapukurk, kurk, õun, pirn jne... vahepalaks söön ka puuvilju ning teen smuutit. Üldiselt tänaseks söön ma kõike, mida organism vastu võtab. Tervelt 1 aasta ei saanud ma kaerahelbeputru süüa, nüüd juba mitu kuud saan, aga vaid täisterakaerahelvestest teen putru. Organism tunneb ära mis on tervislik ja mis mitte. Juust on mu menüüs igapäevaselt, seda vajan väga. Kartul lööb seest täis ja väga raske on peale seda olla. Praetud toitu ma ei söö peaaegu üldse, võibolla korra kuus, hetkel ongi praetud maksa isu, see on ka hästi tevislik, eriti neile kellel raua puudus. Minul on kõik analüüsid täiesti korras ning selle 1,4 aasta jooksul pole ma vajanud ka B12 süsti. Kogu see kombo: tervislik toitumine, liikumine, kindlatel kellaaegadel toimtumine, tihe aga vähene toitumine, valkude, süsiveskute, kiudainete ja taomsete rasvade tarbimine on tervse edu pant. Meie oragism ei vaja kurguni täis laadimist ja mingeid ebatervislikke pastatooteid, neid ma üldse ei söö, pärast pole isegi hingamiseks ruumi. Vaadake mida te suhu pistate ja süüa võib vabalt ka õhtuti, peabki lausa, sest mittesüües saab organism shoki ja hakkab vastupidi tööle. Olen täheldanud ka seda, et noil päevil kui mul isu nigel on, suureneb kaalunumber, aga kui söön oma vajaliku koguse korralikult ära, langeb ka kaal. Ärge jumala eest näljutage, teete oam tervisele karuteene! Ehk siis -61 kg, enne operatsiooni kaalusin juba suisa 139 kg ja nüüd 78 kg. Varsti saab ehk taas õue, Germo terveneb jõudsalt aga veel köhib ja rögastab, seniks treenin kodus. Igapäevaselt liigutan ennast vähemalt 8000-10000 sammu võrra. Vähemalt. Ülejäänud on boonus. Nii, et kui sina soovid veel kaaluteemal vestelda siis muudkui küsi, olen meelsasti nõu ja jõuga toeks. Muide, enne laste sündi /20 aastasena/ kaalusin ma 68 kg, hetkel 78 kg, ega polegi suurt vahet enam. :) Olge terved! Eile käisime ka jalutamas, saunas ning õhtuks näites pedomeeter (koos koduse trenniga) üle 10000 sammu. 4. detsember 2023 Vana-Rääma

Veidike tervise teemadel

Täna käisin perearsti juures, nagu ikka käiakse ja mitte niisama vaid tervise pärast. Eks paar nädalat on mu vasak põlv, mis üle 3 kuu tagasi bussiõnnetuses kannatada sai, tundlik ning valutab. Nagu ma arvasin (ja mõnigi mu sõber samuti) teevad liiga põlve närvid ehk siis käib nende taastumine. Sain peale uued ravimid ning edasisest ravist, kui palju ja kui kaua ma neid tarbin, sellest ma ei räägi. Olen ühenduses perearstiga, keda ma usaldan 100%, sest tegu ongi endise neuroloogiga ja üleüldse targa arstiga. Ja sõbrakesed, te ei pea muretsema, et ma liigun. Liikumine on just vajalik, lihtsalt liigun natukene vähem või jagan kilomeetrid kahte päeva ossa, aga liikuma peab. Nii taastuvad närvid, lihased ja liigesed. Pigem on paigal istumine iseendale karuteene tegemine. Kõik on kontrolli all. Kõik mu analüüsid on ka korras ning nüüd olengi kõrgvererõhutõvest ehk hüpertooniast prii, juba kuu aega ei tarvita ravimeid. Põlv pidavat aga suisa aastajagu päevi taastuma, see on praegu selline periood, kus tunnen ennast natuke ebakindlalt ja see on loomulik. Õlaliigese murrust on tänaseks üle 7 kuu möödas, nüüd saan juba veidke aega ka paremal küljel magada. Ma olen kannatlik ja küll ma taastun. Jah, sügisene plaan - Jaansoni jooksule kepikõndima minna - jooksis küll liiva, kuid ma ei heitu, iga asi tuleb meie ellu just siis, kui on selleks õige aeg. Lisaks sain ka kiita, et mu liigne nahk ei ripu ning just liikumine aitab selle veninud naha taastada. Ilmselt ei vaja ma ka operatsiooni siis, kui kaal oma langemise ära langenud on. Lihtsalt hetkel ma pean veidikeseks ajaks kirjastamistööd kõrvale lükkama, sest ravimid ei lase adekvaatselt mõelda ja tegutseda. Tervis eelkõige, sest kui ikka tervis lonkab siis on see märk, et ennast tuleb esiplaanile seada. Ärge muretsege, mu kallikesed, küll m tõusen nagu fööniks tuhast ja tegutsen edasi, vastasel korral poleks see ju mina :) Aitäh, sõbrakesed! Muide, see lammas seal pildi üleval nurgas, teda ma e tunne ja mul pole õrna aimugi kuidas ta sinna sai :) 7. august 2023.Vana-Rääma. P-S. Kas teie jääte bussi ootama, kui 15 minutit on väljumiseni aega? Mina küll ei jää, liigun järgmisse peatusesse.

EESTI NAISE veebruari number on ilmunud

Veebruari numbris tuleb juttu maovähendusoperatsioonist, kus mina jagan oma kogemusi enne ja pärast seda ning dr. Ilmar Kaur räägib sellest raskest aga tänuväärsest tööst. Dr. Ilmar Kaur on kõige rohkem maovähendusoperatsioone Eestis teinud ning ka mina käisin tema käe all ja jäin väga rahule. Minu operatsioon toimus Kaalukliinikus Viimsis 15.08.2022. aastal ja novembriks, kui seda artiklit kirjutati, olin juba 28 kg kergem, hetkel olen veel kergem, aga sellest ma siin ei pajata ning kui ma taas liikuma saan (3 nädalat olen ortoosi kandnud ning 3 nädalat kannan veel) siis langeb kaal kindlasti veel. Hetkel kodurežiimil vegeteerides see seisab, veidi kõigub, mis on loomulik, sest ma ju pmst ei liigugi. Nüüd, seda fotot ajakirjas vaadates tekkis kohe mul reaktsioon"issand, kui suur ma olin fotot tehes!" Aga vähemalt on vahejäädvustused ka albumis alle, mine tea kus ja millal neid vaja läheb ;) Olen tänulik selle artikli eest, hea EESTI NAINE ja Kristina Traks! Erilised tänud dr. Ilmar Kaur ning Hedi Sults ning kogu Kaalukliiniku töökale ja supersõbralikule kollektiivile! P.S. Kirjuatn ka kaalulangemisest raamatut ning loodan seda juba aasta pärast esitleda, hoidke pöialt :) 27. jaanuar 2023.a. Vana-Rääma

Ajakirjade veebruari numbrid on ilmunud

 Niisiis! Mingi tunne sundis mind vastu ööd postkasti piiluma ja seal need olidki, ajakirjade "Müstilised lood" ning "Saatus & Saladused" veebruarikuu numbrid. Aitäh!

 "Müstilistesse lugudesse" kirjutasin Janno tervenemisloo, millest olen eelnevalt facebookis ka juttu teinud. Tervendajaks oli šamaan Kotkasulg. Aitäh, poisid, mul oli au teiega üks imeline pärastõuna veeta! See oli minu jaoks väga südamlik ja põnev. Just selliseid lugusid kirjutan ma meelsasti. Uute lugudeni ja oleme ikka terved!

 Lisaks kirjutasin "Müstilistesse lugudesse" ka artikli strippar Marcona tuntud Marco Tasasest., kes näeb (unes) ja tajub (ette). Lahkame ka tõika, et paraku on inimesed eelarvamustega ega suuda aksepteerida kaasinimest sellisena, nagu ta on. Aitäh, sõber Marco, selle ausa ja põneva dialoogi eest!

 Ajakirja "Saatus & Saladused" veebruarikuu numbris kirjutan Vangast. See pime selgeltnägija on mulle huvi pakkunud juba aastakümneid, artikli kirjutamise idee tuli mõnest paralleelsest võrdlusest Vangaga. Põimisin sinna ka oma tundeid, tajusid ja nägemusi. Lugege!

 Lisaks saatsin sama ajakirja rokkbändi KÕU liikme Margus Linnakivi luule, kes armastab põnevaid luulelugisid sepitseda. Aitäh!

 Kui ka sinul on mulle mõni müstiline, maagiline või eluline lugu pajatada, võta minuga julgelt ühendust juba täna!

 Juba kuu aja pärast saate lugeda lugusid šamaanirännakutelt Kotkasulega, olge valvsad!

 P. S. Ootan luuleveergu järgmise autori luuletusi. Selleks köida faili umbes 5 luuletust, kirjuta tutvustuseks mõned red endast ja lisa ka foto. Nii võid leida ennast juba ajakirja "Saatus & Saladused" märtsi numbrist! Tänud ette!

Nüüd ka mõned fotojäädvustused.

Janno tervenemine

nägija Marco

mõtisklus Vangast

Margus Linnamägi luule

30. jaanuar. 2020.a.
Vana-Rääma

Tänane tööpäev Pärnus

 Tänud emotsionaalsete tundide eest, head Evald ja Janno!

 Mainin vaid nii palju, et veebruari numbrist, ajakirjast "Müstilised lood" saate lugeda mis meil täna teoksil oli.
Ei, me kohe kindlasti ei propageeri alkoholi ega ka Nikolai Lehtla kohvikut, kuigi fotojäädvustused on just seal tehtud.

 Head selgeltnägijad, maagid, müstikud, meediumid, nõiad jne ... Kui teil on mulle mõni tervenemislugu rääkida, võtke minuga ühendust juba täna! Kirjutan loo ja hiljem köidan raamatuks! Aitäh! 

 Kohtumiseni veebruaris! 

 Mõni foto veel:

Evald vaata, isegi õnnestus! :)

üks korralik selfi peab ühes päevas olema! :)

nad on sõbrad igaveseks!

nad on sõbrad igaveseks!

no selfitama ju lausa peab :)

koos Janno ja Evaldiga

14. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma