Loetud sai raamat nimega VALIVAD NAISED, mille alapealkirjaks on omakorda "Ajakirjandusest kirjandusse." Sellesse jutukogumikku on koondatud 9 naisautori jutukesed ja nende autorite ühisnimetajaks on vihje alapealkirjale. Kõik jutukesed on totaalselt erinevad, isegi erinevates žanrides kirjutatud, aga ometigi jookseb neist läbi sarnaseid jooni, üks on kindlasti naiselikkus. Naised ju! :) Osad autorid on mulle ka reaalselt tuttavad, osadega olen põgusalt suhelnud sotsiaalmeedias ning mõni nimi oli mulle täiesti võõras. Näiteks Kadi Heinsalut ja Lea Armet ma enne lugenud ei olnud, nüüd vist loeks. Aga koondada kokku ajakirjanikust kirjanikuks kasvanud naiste looming, see on armas. Ma isegi ei oska öelda, kas sõna kasvanud on sünnis kasutada, aga see tuli spontaanselt. Sama spontaanne on ka see teos. Ka kohati müstikasse kalduv või pigem siiski ulmesse ja seda ühe autori poolt. Hea fantaasia, peaks mainima, vedas lõpuni välja. Tõsi küll, ulmet ma üle paari teose aastas lugeda vast ei suudaks, no pole minu maailm. Ulme juures meeldibki mulle üksnes see asjade käik, kas autor veab teema lõpuni välja või mitte. Muu lihtsalt üldse ei köida. Reaalsus on ikka kordi põnevama ja loetavam ning loetavaid raamatuid ma lausa neelan. Olen seda ennegi maininud ja jään endale truuks. Eraldi ma jutukesi lahkama ei hakka, aga panin kõrvataha kelle raamatuid võiks endale veel soetada. Aitäh selle raamatu eest, hea Elme! Sind loen ma nagunii ja hetkel olengi suurel määral Sinu lainel, sest öökapil nii mõnigi raamat juba karjub :) Nüüd kopeerin raamatukaupluse lehelt ka raamatut tutvustava teksti ja see raamat läheb ka eriliste raamatute riiulissse, sest selles on armsa Elme kirjutatud pühendus. Aitäh! Jutukogumik, milles kirjutanud nais(aja)kirjanikud, kes erinevatel aegadel ja -põhjustel ajakirjandusest kirjandusse põiganud või sinna hoopis päriseks jäänud. Tuntud ja natuke vähem tuntud nimed: Aita Kivi, Hille Karm, Elme Väljaste, Kati Murutar, Kärt Hellerma, Lea Arme, Kerttu Soans, Evelin Kivimaa, Kadi Heinsalu. Jutustused, milles otsitakse, leitakse, pettutakse. Aga ei kaotata lootust. 12. veebruar 2025. Vana-Rääma
