teisipäev, 30. juuni 2015

Jee! Puhkus!!!


  Nonii, täna oli viimane tööpäev!
Ma ei ole küll see inimene kes iga päev kindlast kellaajast kindla kellaajani tööl käib. Saan koos hoolealusega aega kombineerida. Pealegi oleme me ka sõbranned ja kohtume ka tööpäeva väliselt ning veedame kenasti aega. Aga....Töötan sotsiaaltöötajana juba neljandat aastat, aga see on mu esimene puhkus. Täiesti esimene, kui mitte võtta arvesse, et mõned korrad aastas, kui mu hoolealune 10 päevastel haiglaravidel käinud on. Aga selle aastal tundin, et tahan päris puhkust, kuu ajalist puhkust. Lihtsalt oli vaja, seda juba tervise huvides. Töö ei ole mul iseenesest raske ja see mulle meeldib, aga vaimselt on raske, pean seda endale tunnistama. Mai kuus lõi vahetult enne Luulelahingu finaalsaadet see pinge mis minusse kogunenud oli, mind rivist ikka väga välja. Jõudsin mäele tagasi ühe hea inimese abiga, kes avas kõik mu tšakrad, mis olid blokeeritud. Ime, et elasin veel. Eksole? Aga näe, täna ma hingan ja elan, elan täisväärtuslikku elu ja ei kaeba. 
  Muidugi kirjutan ma oma mured suurelt jaolt loomingusse ja mul hakkab parem. Seega pole ime, et tihti pagulaste teemat käsitlen. Lihtsalt valus on, kui riik toidab murjaneid ja eestlane elab kohutavas vaesuses. Mina näiteks saan oma töö eest tänaseks 4 korda aastas palka ja pean ära elama...
  Täna kandis AHF üllatuseks mulle raamatulaenutuste eest rahad üle. Siit tänusõnad kõigile kes aasta jooksul mu raamatuid raamatukogudest laenutanud on. Aitäh!
 Ma ju puhkuse rahasid ei saa ja see oli tõesti üllatus mulle. Mul ei ole mu töö eest ette nähtud ei haigekassat, ega puhkuseraha. Pigem maksan ise kinni selle kuutasu inimeslee kes mulle puhkust annab. 
  Täna ilmus ka Ohmygossipis intekas minust, mille Viinahaua Hillar Kohvile andsin. Kopeerin selle ka siia.

Puhkuse ajal näeme, raisk! :)



Kirjanik Margit Peterson kiidab Ohmygossip.ee'le Pärnus Rahva Raamatu kohvikus „Piano“ toimunud  Lea Dali Lion'i raamatuesitlust „Joonista valgus“ ning paljastab oma suveplaanid!

Margit Peterson, milline on olnud teie senine kõige põnevam või huvitavam suveseiklus?
Tere hea Ohmygossipi lugeja! Minu kõige põnevam suveseiklus oli 13. juuni. Kell 14.00 esitles lauljatar Lea Dali Lion oma raamatut „Joonista valgus“ Pärnus, Rahva Raamatu kohvikus „Piano“. Intiimses ja sensitiivses õhkonnas need mõned tunnid kadusid kätte. Lauljatar rääkis ka oma raske haiguse tagamaadest, millest ta tänaseks on tervenenud. Igal osalejal oli võimalik soetada endale lauljatari raamat koos pühendusega. Loomulikult tegin seda ka mina. Nii sai energiast pakatanuna edasi Pärnu „Grillfestile“ mindud. Õhtu suurim elamus oli loomulikult ansambel „Terminaator“, kuna olen termikaid fännanud algusest saati. Aga suvi alles ees ja seega suveseiklused alles algamas.

Millised plaanid on teil eelolevaks suveks?

Sellelt suvelt ootan ühte kirjandusseminari, millest on vara rääkida. Aga plaanid juba käivad ja tuleb vaid pöidlaid pihus hoida. Muidugi on selle suve tippsündmus minu jaoks mu armsa emme 80 juubel, mis jääb suve südamesse, nagu ka kodukandi laat Mihklis, mis toimub 18. juulil. Lähen sinna taas oma raamatuid müüma. Ootan väga ka oma romaani „RIST TEEL“ sündi. See peaks ilmavalgust nägema juuli algul. Ja loomulikult ootan väga puhkust. Puhkan terve juuli kuu. Plaane on palju, aga kõik ei ole avalikustamiseks.

Milline oleks teie arvates unistuste suvi?
Minu unistustesuvi oleks see, kui ma ükskord saaksin endale maakodu, Pärnumaale. See võiks olla vana talumaja, mis on perenaiseta jäänud. Hea meelega veedaksin nädalalõpud ja suved seal. Võiks asuda mererannas. Elasin lapsena Kablis, hing ihkab sinna tagasi. Kuigi minu koduvald on Koonga, möödus mu lapsepõlv suurelt jaolt Häädemeeste vallas ja mind lausa kisub sinna. Hiljuti käisin Häädemeeste vallas, Metsapoole koolis raamatuid esitlemas ja tundsin palju äratundmisrõõmu. Sealt koolist algas minu koolitee.
'
Ehk on teil anda ka üks hea suvise söögi ja joogi retsept?
Ma ise armastan väga erinevaid smuutisid. Igal juhul ei tohiks suvel raskvaste ja raskete roogadega üle pingutada. Igasugused mahlad ja toortoidud on tervuislikud. Vesi on kõige parem retsept palavate ilmade puhul, kus organism palju vedelikku kaotab. Smuutimaitselist suve, hea Ohmygossipi lugeja!

esmaspäev, 29. juuni 2015

Kolm on surmaseadus



. Naine rõõmustas, tegi söögi valmis, koristas ja läks uut suitsu tegema. Ta oli salasuitsetaja selles mõttes, et varjas seda pahet Steni eest. Sigrid kustutas just viimast suitsu ning jooksis telefonihelina peale tuppa.
  "Mida kuradit! See ei ole võimalik! Apppiii!" kukkus tal telefon näppude vahelt ja ta hakkas suurel häälel nutma.
"Emme, mis on? Emme-ee!!!" hüüdis Sigridi sõstrasilme võsuke Sille.
"Ei ole võimalik! Miks just siis, kui päike pilve tagant tõusma hakkab, järgneb sellele kohe paduvihm?" karjus naine pisaratega võidu. Sille läks rõdule, kõõlus selle äärel, sirutas käed taeva poole ja jäi nõutuks.
  "Emme, seda padust vihma ei saja juu..."oli nelja aastane laps hämmingus, sest päike säras endiselt.
"Ära nuta, muidu hakkabki päike nutma. Kasvataja rääkis mulle lasteaias, et, kui vihma sajab, siis päike nutab. Aga vaata, praegu päikene naerab,"ei mõistnud Sille mida emme sellega ütelda tahtis. Sigrid ei suutnud ikka rahuneda. Kolm kuud Soome riiki orjates, sai ta vaid võlgadest priiks, mille Sille isa kunagi oli kiirlaenude võtmisega tekitanud. Ise pani ta endale paela kaela ja kogu võlg langes pere turjale. Seda kõike tegi tegelikult ta naise ja lapse pärast, kuna ta armastas neid väga, seega ei tahtnud Soome, perest eemale tööle minna, kuid majandussurutis lausa sundis kusagilt abi otsima. Aga paraku pidi selle sammu hiljem Sigrid tegema, et mitte oma elamist kaotada. Ja nüüd, kus ta oli laeval paari kuu eest taaskohtunud oma koolipõlvearmastuse Steniga ja pulmaplaane pidama hakanud, nüüd võttis saatus temalt ka selle kalli inimese. Sten töötas aastaid rekkajuhina, kuid paar kilomeetrit kodust eemal oli ta äsja ahelkokkupõrkes elu kaotanud. Sigridile helistati esimesena.
  "Emme, kuule, ära nuta, onu Sten tuleb kohe koju, muidu ta näeb, et oled viripill," oli Sille mures. Sigrid isegi muigas läbi pisarate, sest Sille oli oma jutu poolest kohati nagu täiskasvanu, ta oli laps kes väga hästi matkis vanaema juttu. Sigrid ei julgenud lapsele seletada, et nüüd on ka Sten pilvepiiril. Olid neist ju Sillega saanud parimad sõbrad ja Sten suhtus tüdrukusse nagu oma lapsesse. Pool tundi enne õnnetust rääkisid nad kõik veel omavahel telefonitsi. Vaid poole tunni eest olid kõik veel õnnelikud.
  Sigrid tõusis põrandalt, hakkas oma telefonijuppe taga otsima, kuid vajus uuesti nutuselt põrandale. Koputati uksele. Sille jooksis kiirel sammul ja rõõmsal ilmel ust avama, kuna just Sten oli see kes tavaliselt koputas, teised andsid uksekella. See oli nende omavaheline kokkulepe. Ukse juurde jõudes hüüdis ta: "kallis, onu Sten!" kui nägi politseinikke ukse taga ja nüüd nuttis ka tema. Sille kartis politseinikke, kuna poisid olid lasteaias hirmutanud, et politseinikud püüavad väikeseid tüdrukuid ja annavad neile vitsa, kui nad nutavad ning viivad vangi.
  "Meil on teile kurb teatada..." hakkas üks korravalvuritest Sigridile uudist teatama, kui naine vahele röökis:"Minge minema! Kaduge mu silmist!" ja lõi ukse kinni. Imekombel jäetigi naine rahule. Sille arvas, et politseinikud püüavad ka nutvaid emasid, ta jooksis ruttu ust lukustama. Mõne hetke pärast nägid Sigrid ja Sille rõdupulkade vahel kuidas politseiauto lahkus.
  "Emme, me peame vanaema juurde maale minema, seal ei ole politseinikke. Ma ei taha, et nad meid vangi viivad. Muidu onu Sten ei leia meid üles ja me ei saagi enam temaga koos olla,"jutustas tüdruk targa näoga.
  "Tead, kallis tütreke...asi on selles,"üritas ema tütrele tõde rääkima hakata, et Sten ja nemad ei saagi enam kunagi koos olla, kuid naise jutu katkestas uksekella helin. Sille ei jooksnud ukse juurde, kuna see ei olnud koputus.
  "Tere õhtust! Tulime teile teatama..." olid taas mundrimehed ukse taga.
"Teate, ma ei taha midagi kuulda! Palun jätke meid rahule!" pröökas Sigrid ja tahtis taas ust nende silme all kinni lüüa, kui nägi mundrimeeste taga oma isa seismas.
  "Vanaisa! Kallis vanaisa! Teie, lollid politseid laske mu vanaisa lahti! Te ei tohi teda vangi viia! Vanaisa ei nuta kunagi!" hüsteeritses nelja aastane tüdruk. Vanaisa silmad olid siiski vett täis ja ta ei suutnud sõnagi lausuda. Ta oli shokis. Vanaema olla eelmisel päeval metsa seenele läinud ja telefoni ta kaasa ei võtnud. Ta väitis, et selles metsas on iga põõsas ja puu talle tuttav, ning ära eksimise ohtu ei ole. Seega vanaisa algul ei muretsenudki. Kui aga väljas hämardus, sattus vanaisa paanikasse, ta ajas pool küla jalgele, kuid vanaemat ei leitudki. Järgmisel hommikul leidsid tuukrid mõrvatud vanaema surnukeha jõest ja see pilt mis avanes, oli õõvastav. See oli esimene mõrv selles külas, mis pool aastat enne pagulaste tulemist elas vaikelu.
  "Jah, ega kaks kolmandata jää;" sai vanaisa viimaks esimesed sõnad suult, teadmata, et ka kolmanda hing on juba taevas.
Nüüd nad elavad kolmekesi, vanaisa, Sigrid ja Sille, teises Eesti otsas. Väidetavalt olla Sigridi korter pagulaste poolt hõivatud ning vanaisa maja läinud paari kuu pärast, peale seda, kui pere sellest külast põgenes, pagulaste laste sõjamängude tuleroaks.


29.06.2015.a.
Mai

Varjud

  Täna on kodune päev. Üleni. Poes korra käisin, aga enamus päevast olen veetnud arvuti taga, sorteerinud käsikirju, lisanud need failidesse. Tõsi küll, väike hambavalu suigutas vahepeal unne ja äratus ei olnud just kõige meeldivam, aga Paranoiatarit tuleb lihtsalt mööda vaadata. Järgmises elus sünnin tuulesuunaks ;) ja puhun suitsu rõdult kurjade Paranoiataride tuppa, otse.
  Kirjutasin üle pika aja ühe riimiluuletuse, mis jooksis otse paberile. Siin ta on. Head lugemist!
 
  VARJUD
Las laotub üle maade
päev, õhetavalt malbe
Las tõeluseks saab aade
me soovist, ehavalgel

Kui tüüne vaikus kannab
siis enesesse ahnelt
me kehad, õhturannal,
seal silitab meid kahte

Vaob valehäbi kiivalt,
kui päike pilve taha
Me pudeneme liivaks,
meist jäävad varjud maha

29.06.2015.a.
Mai

pühapäev, 28. juuni 2015

Luule, mis ei tule tuulest...

 

...

sajab juba mitmendat
päeva sajab kuigi
päikesekiired vahelduvad
vihmapiiskadega ei taha
sadu lõppeda

lirts lirts astun läbi poriloikude
nagu kunagi lapsepõlves
nagu tookord kui sa auto
peatasid ja mind nimeliselt
hüüdsid sadu silmis

aga mina jäin seisma
jäin seisma nagu aeg
mis meie vahele on jäänud
mitmekümne aastane aeg
jäin seisma saju käes

vahel ma tahaks ajaratta
tagurpidi liikuma panna
tunda sind veel ja veel
tunda su hingeõhku
mõrkjat ja valukikku ent
ometigi armsat tahan tunda
sind eneses nagu tookord
kui vihma karedad näpud
meid sajusse rapsisid

aga minu hinges on sadu
minu hinges on krooniline sadu
rahesadu mis vaheldub vihma
tippivate sammudega lirts ja lörts

kui sa järgmisel korral mind hüüad
näitan sulle keskmist näppu
kuigi neljas on rõngatu...



28.06.2015.a.
Mai

Hansapäevad, Luuleisanda külastus, Dineri hiigelburger, kohtumine strippar Marcoga ja lõpuks veeremine

Eilne hansapäev Pärnus oli otseses mõttes värvikirev. Eriti armas oli kokku joosta enne Tallinna väravate vahele jõudmist armsa laulja ja luuletaja Kersti Kobiga Viljandist, kes on tänaseks kokku viisistanud minu sõnadele lausa 4 laulu. Ja siis kusagilt ilmus Kait. Nii me kolmekesi hanasamelusse kulgesimegi. Ahjaa, kaunid linnadaamid Krista ja Liina mahutusid ka vahepeal pildi sisse.
  Leidsin lõpuks üles ka kadunud asjade hulgas oleva Heli Künnapase, kes Vabaerakonna telgis kenasti asjatas. Jalutasime siis taas Ranna rantšo kauneid loomakesi imetlema, aga vaat kus ime, Papa tegi head tegu Hea Tegu telgi juures. Nii ma nad siis Filigi pildi sisse ajasingi :)
  Veidike aega saime koos hängida ka sõbranne Terje Heinmetsaga, aga siis läks minul kiireks. Oli tulemas üks raamatu ostja ja peale seda viis teekond Luuleisanda (:)kivisildniku manu, kuhu oli juba ennast kohale vedanud poeet Raul Majas ja peagi jõudsid ka poetess Kädi Kallau ja poeet Einar Ojarand. Suvised sõjaplaanid peetud, liikusime Dinerisse, kus müüakse maailma parimaid burgereid. Mina küll ei söönud, aga suitsumaitselist hiigelliha proovisin, mis tõesti on hiigelkamakas seal vahel, mitte õhuke liist, nagu teistes burgerikohtades müüakse. Vahepeal jõudis Vihmaingel ennast üle Pärnu laotada, kuid ilmutis hajus, kui me seltskonnaga Dinerist välja astusime.
   Mõnus seltskond ja mõnus õhtu, mida sa hing veel ihaldada oskad! Koju mineku plaane eirates, maandusime Veerevasse Õlusse, kus juttu jätkus kauemaks. Ja siis ta tuli, strippar Marco, tuli viivuks ja kadus õhtuvalge piirjoonte taha. Aga meile jäid fotod. Marco, me kõik rõõmustasime sinuga kohtumise üle. Siiralt. Aitäh kommikarbi eest! See oli väga maitsev.
  Pildid kõnelevad enda eest!

27.juuni 2015 a. Hansapäevadel Pärnus

laupäev, 27. juuni 2015

Hansapäevadelt Veerema

  Pärnu on, teadagi, koht kuhu suviti koondub rahvas kokku, kuna toimub palju sündmusi. Püüan minagi ikka nendest osa saada. Talvel on ju meie linnas rahulik elu. Mulle meeldib. Traditsioonilised Hansapäevad võtavad üha suuremaid mõõtmeid, kuigi tõele näkku vaadates aastatega sealne kaup aina kallineb ja kallineb ning rahvas käib rohkem seal jalutamas, kui ostlemas.
   Paar tundi mööda Vallikääru aasa jalutades, peatusin just Ranna rantšo loomade juures. Seal oli ka kõige rohkem rahvast.
  Heategevusühing Hea Tegu pakkus rahvale õnneloosi, said nemadki jäädvustatud.
  Nagu pildilt näha, siis otse värava juures müüs endine Maarja- Magdaleena Gildi perenaine Herdis Elmend toortoitu, millega ta on aktiivselt tegelenud juba 4 aastat. Sain lõpuks armsale Herdisele üle anda ka oma luuleraamatu, mida ta 2013 aastal Hooandja kaudu toetas.
  Ja õhtuks hakkas isegi varvas külmetama. Üllatuseks avastasin, et Veerevas Õlus mängib sõber Meelis Sarv oma bändiga Pööloy Gläänz ja sain minagi sellest osa.
  Rõõm oli ka õhtu veeta koos armsate sõprade Kädi, Rauli ja Einariga. :)

Pildid kõnelevad enda eest!  26.juuni 2015.a.Pärnus.



neljapäev, 25. juuni 2015

Päeva silmad on juba väsinud...

  Alles möödus jaaniöö. Olin siis unetu ja muidugi ärkvel. Ikkagi aasta valgem öö pidavat olema. Taevas oli pilves ja sadas nagu oa varrest, seega ei mingit valgust, õues vähemalt mitte. Kahjuks. Mis seal ikka. Aga minu silmades on valgus. On selline valgus mida ma enne neis ei ole täheldanud. Olen lõpuks oma silmad avanud. Ma ei kaota lootust ja loodan, et suvi ei ole veel läbi, sest hinges on see alles alanud.
  Luuletus sündis küll kurva alatooniga, aga peitsin sellesse irooniat, mille sõber Thavet kohe ridade vahelt välja luges.
  Head lugemist ka teile!


  ...

ta kõndis päevast päeva
ühte ja sama teed
ta kõndis samal teel
aastakümneid
hambutu onkel

kõndis sihitult
läkiläki viltu peas
kuresaabas jalas
ühel maalil
ärklikorrusel
seina müürituna

ta kõnnib
ühte ja sama teed
teiselpool meid
aga ta on õnnelik

sest ta oli
viimane eestlane


25.06.2015.a.
Mai

kolmapäev, 24. juuni 2015

Jaanipühad Salamehega

  Peale jaanivitsutusi Mai koju jõudes ja koduste toimingutega ühele poole saades, mõtlesin, et lasen veidi leiba luusse. Paar tunnikest kosutavat und oleks meeleldi ära kulunud, aga kus sa saad, kui öökapil ootab ja igatseb sind Salamees :) Nii ma siis pooleks tunniks sõba silmale saingi. Arvustuse raamatu kohta kirjutan kunagi siis, kui raamat lõpuni loetud.
  Vahel on on sõpradest kirjanike ees lausa häbi, et ikka mõni nende raamatutest on ootejärjekorras. Mitte, et tegu oleks igava raamatutega, aga asi on minus. Ma olen ju see kes kipub raamatu ühe hingetõmbega alla neelama ja oh neid unetuid öid! Ja üldiselt olen ma suviti väike lugeja. Aga ega enam sada prossa vast mitte, kuna Westoffhauseni häärberisse eksin ma ka ju sellel suvel tihti. Endalegi üllatuseks, kuna reeglina suviti mu looming puhkab. Aga ju on siis midagi muud sellel suvel õhus. Elumuutuste aasta? Või on vanavanema sealt pilvepiirilt mulle rohkem inspiratsiooni andma hakanud? Mida iganes, aga siin ma olen ja blogin, kuna tunnen, et tahaks nii palju ütelda. Tahaks ütelda kõik korraga ära kõikide nende aastate eest mis on blogimata jäänud. Unistasin ju oma blogist kaua. Unistasin ka hakata päevikut pidama, nagu kunagi aastate eest, nagu kunagi aastakümnete eest, kui mul olid isegi külalistepäevikud kasutuses. Seega siin kaks ühes. Nii vähe ongi vaja järjekordse unistuse täitumiseks! Ja ikka tänud Heli Künnapasele. Kniks ;)
  Mõte jookseb minust ette. Siin blogides tahaks juba olla köögi laua taga ja püsida järjekindlalt Westoffhauseni häärberis, kuid küll ma veel jõuan. Nimelt, ma olen see kirjutaja kes oma mustandid ikka veel paberile kirjutab, kuna otse arvutisse pikkade teoste kirjutamine pole minu teema, lausa häirib. Mul peab olema silmapiiril valgus ja vaade kas tulele või õue. Luuletustega on teine lugu, osad neist sünnivad ühe hingetõmbega ja saan kohe arvutisse trükkida. Aga romaani kirjutamine on töö ja töö tegemiseks on mul vaja reaalmaailma, mitte virtuaalmaailma, kuigi mingil määral võib nendes paraleelmaailmas ühiseid jooni leida.

Aitäh!
24.juuni. 2015.a
Mai kodus.

Minu artikkel 19. juuni Nelli Teatajas! (Jaan tuleb koju. Parimate jaanipidude ajakava)

Sellel aastal hakatakse jaanilõkkeid süütama juba nädala keskel. Nii saab huviline ilmselt mitmel päeval jaanimelu osaliseks, sest jaanituld hakatakse pidama juba alates 19. juunist, kuni 24. juunini välja.
Õnneks on jaanituled meie maal veel au sees. Õnneks ei ole jaanipäev ka liikuv püha, nagu seda on meie naaberriigis, Soomes. Teatavasti toimus Soomes „Eestlaste jaanituli" juba 13. juunil, aga eestlane tahab koju mitte ainult jõuluks, vaid ka jaaniks. Tihti võtavad Soomes elavad eestlased ka endale selleks ajaks puhkuse, et kodukandi jaanitulesid väisata.
2015. aasta jaanituled pakuvad midagi igas maanurgas ning igale maitsele. Tänud kõigile, kes omakandi üritustest teada andsid!
Meretagune värk
Mändjala jaanituli peetakse 22.juunil kella 19 - 23.59. Täispika kontserdiga esinevad kolm parajalt paksu meest parimates aastates ehk KÕRSIKUD. Kontserdi annavad legendaarne Terminaator ja Jaagup Kreem. Pärast neid algab disko, mida alustab erikülalisena 90ndate legendaarne disko-kantri bänd REDNEX.
Pidu ohjab õhtujuht Sulo Särkinen, selgitatakse välja Saaremaa parim (rodeohärjal) ratsutaja, kõige kõvemad köievedajad ning rammumehed. Esmakordselt Mändjalas otse veepiiril hubased rannakohvikud, kus võimalik nautida head toitu ja jooki ning samaaegselt ka kontserti.
Valjala jaanituli algab 19juunil kell 20. Sportlikud mängud ja võistlused igale vanusele. Kohal toitlustaja. Lõkke süütame kell 21. Tantsuks Härra Kuu.
Suure Tõllu puhkekülas- 19.juunil kell 21. Üles astub legendaarne Väikeste Lõõtspillide Ühing.
22. juunil peetakse jaanituld Metskülas ja 24. juunil Kärlas.
Hiiumaal peetakse üheksa jaanituld. 21. juunil tehakse ots lahti Kõpus, päev hiljem süttivad lõkked Kõrgessaares, Käinas ja Pullus. 23. juunil käib pidu Kärdlas, Kassaris, Sõru sadamas ja Hellamaa rannas.
Militaarhuvilistele teadmiseks - selleaastane Võidupüha paraad toimub 23. juunil Kärdlas.
Läänemaa jaanikud
Esimene jaanilõke süüdatakse maalilisel Vormsi saarel Diby külas juba 19. juunil. Päev hiljem peetakse pidu Taeblas ja Virtsus.
21. juunil Läänemaal jaanituld ei tehta, aga päev hiljem on põhjust minna Lihula jaanikule, mõnusale peole Vatlas või hoopis Noarootsi jaanipäevale Österby sadamas.
Veel päev hiljem süttivad jaanilõkked maakonna linnas Haapsalus, Vanamõisas, Roostal ja Kullamaal.
Pettuma ei pea küllap üheski peos, sest igal pool on lahedaid esinejaid ning tegevust nii suurtele kui ka väikestele.
Harjumaa põnevad peod
Harjumaal kiireimad jaanipeo korraldajad elavad Anija vallas, kus pidu peetakse 21. juunil. Päev hiljem kõlavad laulud ja süttivad lõkked Jüris, Maidlas ja Patikal. Pealinna lähedane Patika meelitab ümberkaudsete külade elanikke Getter Jaani ja Koit Toome ülesastumistega. Jaanimänge juhendab Venno Loosaar.
23. juunil peetakse võimas jaanilaupäevapidu maha Eesti Vabaõhumuuseumis, Saue linnas ja Viimsis. Head peod on kõik, aga esimene on kõige vanaaegsem, teisel esineb ansambel Parvepoisid ja viimasel Singer Vinger & Audru Jõelaevanduse Punt.
Harjumaa eksootilisim jaanituli lõõmab aga Naissaarel. Reisilaev Monica väljub jaanitulele 23.juunil kell 13 Kalasadamast ning tagasi saab kas järgmisel päeval või siis öösel meretaksoga. Naissaarel mängib tantsuks ansambel Inglitolm. Harjumaa maakaitsepäev toimub 23. juunil Tabasalus, uudistamist jätkub pere kõigile vanustele.
Ida-Virumaa uhked jaanituled
Kõrsikud jõuavad Hiiumaalt Ida-Virusse 23. juuniks - otse kenasti Avinurme Tünnilaadale. Tegu on Eesti ühe suurema maalaadaga, kus põhirõhk on puitkäsitööl. Laada peaesinejaks on aga ansambel Apelsin ning südaööl lõõmab lisaks jaanitulele veel ka ilutulestik.Samal õhtul peetakse jaanipidu ja Sillamäe merepargis.
Lääne-Virumaal palju pidusid
Lääne-Viru esimene jaanituli peetakse 20. juunil Võsul. Päev hiljem puhutakse söed hõõgvele Barto puhkemaja juures.
22. juuni on piduderohke: jaanitulele kogunetakse Roela alevikus, Haljalas, Rakke vallas Lahus ja Porkunis.
Jaanilaupäeval toimuvad peod Kundas, Käsmus ja Kadrinas.
Võimsaim pidu toimub 24. juunil Rakveres, kuhu Jaan sel aastal saabub koos peotulega.
Jõgevamaa vinged jaanid
19. juunil algab jaanipidude hooaeg Vaiatu pargis koos Karl-Erik Taukariga. Päev hiljem on tants ja trall Põltsamaa ja Paduveres - esimesele peibutavad Karl Madis ja Terminaator, teisele Rock Hotell. Pidu peetakse ka Järva-Jaanis ja Sargvere mõisas, viimases esietendub uus suveteater etendusega „Täisring", mille naispeaosas on Pirjo Levandi.
21. juunil peetakse koostöös Kaitseliiduga Kalevipoja Koja jaanituld Saare vallas, 22. juunil peegeldub Peipsi pinnal Mustvee jaanituli ja mängib ansambel Vanaviisi.
Jaanilaupäeval, 23. juunil esineb Laiuse jaanitulel Jüri Homenja, vahva pidu peetakse maha ka Palamusel.
Järvamaa näitab vanu autosid
Järvamaa jaanipeod algavad 20. juunil Koigi külas ja Prandi allikate ääres. Siis on puhkepäev ning 22. juunil süüdatakse jaanilõke Türi linnas. Põhiline peopäev on aga ikkagi jaanilaupäev, mil pidu peetakse Imaveres ja Amblas, Oisus ja Kirnus.
Samal päeval toimub jaanitrall ka maakonnalinnas Paides. Pidu algab vanasõidukite suurejoonelise linnaparaadiga, jaanitulel Vallimäel jagub mänge väikestele ja suurtele ning tantsuks mängib ansambel „Lõõtspillipoisid".
Mulgi jaanid
20. juunil lõõmab lõke Holstres, päev hiljem Soomaal Kõpus. 22. juunil Saarepeedil ja Viiratsis. Pisike mõnus jaanipidu ootab külalisi 23. juunil Vaiblas, suurem ja häälekam aga peetakse jaanilaupäeval Viljandi järve ääres. Viimasel tõmbab Meie Mees õhtul kell 21 lood lahti ning on lubanud mitte enne südaööd lõbu lõpetada.
Võrumaa vahvad peod
20. juunil peetakse jaanipidu Mõnistes, sel ja järgmisel päeval on Vastseliinas XXI Maarahva Laat.
Jaanilaupäeval on Võrus tegevust päev otsa. Kaitseliit korraldab sportliku perepäeva, naiskodukaitse korraldab heategevusliku õnneloosi Tilsi lastekodu toetuseks. Pidu ise kestab hommikuni.
Põlvamaal eesti ja setu jaanid
Kagu-Eestis läheb pidu varakult lahti - 19. juunil tähistatakse Moostes võidupüha. Tantsumuusikat teevad Uno Kaupmees ja Lustkast.
21. juunil on jaanipidu Põlva linnas ja Himmastes, 22. juunil Tännassilmas ja Adistes.
Jaanilapäeval toimuvad peod Eeostes, Meremäel ja Värskas ning Käre jaanipidu on lausa 3. juulil - tegemist on setude ajaloolise jaanipäevaga.
Pärnumaa peod ühel päeval
Pärnumaal on pidust pidusse kulgemine veidi keeruline, sest hulk mõnusaid jaanitulesid toimub korraga - 23. juunil.
Pärnu jahtklubi janaiõhtul saan jalga keerutada ansambel Piccolo Folk saatel, Nooruse Maja suveaias ansambli Treffunks saatel, Raeküla Vanakooli jaaniõhtul mängib Boris Leppsoo.
Kurgjal peetakse maha rahvuslik jaaniõhtu ning Valgeranna jaaniõhtul on staariparaad: 2 Quick Start, Getter Jaani, Ivo Linna ja Anti Kammiste!
Raplamaa pidutseb kaks päeva
Raplamaal saab peomelusse sisse elada 22. juunil Kuimetsas, kus täiskasvanuid rõõmustab ansambel „Sada ja seened", lastele aga tuleb küll Vaprake.
Päev hiljem, jaanilaupäeval esineb Rapla jaanitulel ansambel Laine, Kohilas mängib tantsuks Spido, Märjamaal Vana Kallim ja Kumma kiigeplatsil Üks Miil Saaremaalt.
Tartumaal 18 pidu
19. juunil süttib jaanilõke Lääniste linnamäel, tantsuks mängib PS Troika. Päev hiljem, 20. juunil on peod Vara külas ja Nõo kultuurimaja juures.
21. juuni kulub hingetõmbeajaks, sest 22. juunil peetakse jaanipäeva koos Roch Hotelliga Ülenurmes, Laeva küla seltsimajas nauditakse teatritükki „Lakalaulik Artur Rinna". Lähte jaanitulel saab sel õhtul kuulata Birgit Varjuni rockbändi ja tantsida Karavani saatel. Pidu käib ka Kongutas, Kambjas, Puhjas, Valgutal ja Tähtvere vallas Rahinge järve ääres. Viimane on taas teatrietendusega, tantsuks mängib Nukker Kukeke. Elva jaanitulel kutsutakse üles suurele ühislaulmisele.
Kaunid lõkkeõhtud toimuvad ka 23. juunil: Tartus Raadi mõisapargis, Rõngus, Mehikoormas Latika platsil, Luunjas, Haaslaval ja Alatskivil. Viimasel laulab ka Anne Adams.
Valgamaa tõmbekoht on Pühajärve
Valgamaa mõnusad mõnusad jaanituled valgustavad südameid ja nii valgeid öid. 19. juunil on pidu Karjatnurmes, 20. juunil alustavad pidudega Kalme, Õru ja Taheva, päev hiljem on pidu Linna külas, Karulas ja maakonnalinnas Valgas.
Võimas rahvapidu Pühajärvel kestab lausa kaks päeva - 22. ja 23. juunil. Meeleolu loovad Elina Born ja Stig Rästa, Terminaator, Smilers, Ott Lepland, Karl-Erik Taukar, Tanel Padar ja The Sun, Suur Papa, Hellad Velled, Põhja-Tallinn ja veel rida häid esinejaid. Pühajärve jaanituli toob lavale ka välismaised staarid - Sigma (UK), Kate Ryan (Bel) ja Lost Frequencies (Bel).
Otepääe jaanituli 22. juunil võib jääda kolme kilomeetri kaugusel asuva Pühajärve peo soojendajaks. Samal päeval on peod ka Ala ja Jõgeveste külaplatsidel. Jaanilaupäeval peetakse pidu Nõunis, Taageperas ja Tõrvas, viimasel teeb tantsumuusikat Karl Madis.
Margit Peterson

teisipäev, 23. juuni 2015

Jaanid Viluveres.


  Tänane jaanipäevasõit kulges maale, Viluvere külla. Viluvere asub Pärnumaal, kusagil Kaisma ja Tootsi vahel. Õigemini see Oja talu, kus meie 7 liikmelise seltskonnaga jaane pidasime, asub seal, Viluvere laanes, võiks ütelda põlislaanes. 
  Viimastel aastatel satun harva maale, kuigi juured on maal ja seal ma tunnen ennast kordi paremini. 
Täna oli tunne nagu oleks sattunud lapsepõlveaega,
kui olin väikene ja paljajalu maal ringi paterdasin. 
  Peremees Viljo Lepp mängis meile meelsasti giidi oma talukompleksis ja nõustus ka ise mõne armsa loomaga poseerima. Talle ei ole võõrad ka karude ja rebastega kohtumised Oja talu õuel.
  Vihm, mis vaiksel sabinal Viluvere maad niisutas, ei häirinud meid üldse. Mehed muidugi kasutasid ka saunamõnusid. Mina isiklikult loobusin, kuna ei kannata sauna. Aga see lõhn mis saunamajas oli, see oli siiralt kodune ja hea. Nagu ka talumajade interjöör, aegadest ammustest, aga väga kodune. 
  Peremehe lahkel loal jagan ka pilte teiega. Need kõnelevad ise enda eest, sõnad on liigsed. 

23.06.2015.a. Jaanid Viluveres