TIIU TALU TÜTREKENE - Marje Ernits

Jätkub Eesti autorite loomingu lugemine ja loetud sai järjekordne jutustus Marje Ernitsa sulest, mis kannab pealkirja "Tiiu talu tütrekene." See on 18. raamat, mille Ernitsa sulest läbi lugenud olen. Tema raamatud on hästi lihtsad ja haakuvad, lausa jooksevad otsast lõpuni. Kaks õhtut ja ... See on isegi veidi mahukam, 191 lk. Aga enamus on õhemad. Samas ega pikka ja lohisevat raamatut parem lugeda ei ole, tavaliselt on tellisepaksustes raamatutest teksti ülearu palju, pideva lugejana olen seda korduvalt kogenud. Toimetaja kapsaaeda viskaks kivi. No ei ole olemas sõna "tekkiks!" Aga muidu on lugu, mida Ernits jutustab väga eluline, nagu kõik ta lood. Selles raamatus on rohkem nõidust, maagiat jne...eks vanasti juba öeldigi, et nõiad on punapäised rohesilmad. Aga ega seda üks ühelt võtta ei saa, sest enamus punapäid ongi rohesilmsed. Orvuks jäänud peategelane on üks mõistlikumaid tegelasi selles loos, tark ja järjekindel naine, kes näed asju ette, tihtilugu just unes. Kõik see on niivõrd tuttav maailm, et minu jaoks imestusmomendid jäid ära, aga eks raamatute tutvustav tekst kõnele juba ise. Minu poolt soovitus lugemiseks on olemas. Ühel õhtul põleb väikese Tiiu kodutalu maani maha ning ta ema ja väikevend hukkuvad. Orvuks jäänud tüdruk kasvab üles võimuka tädi peres koos täditütre ja kaksikutest tädipoegadega. Tal pole justkui millestki puudu, pigem vastupidi, sest saatuse poolt on talle antud erilised võimed. Samas on ta ilma jäänud ema õpetussõnadest, mida Tiiu talu naised põlvest põlve oma tütardele edasi andsid. Lõpetanud talutöö kõrvalt Maaülikooli, jääb neiu endiselt seotuks kasuvanemate taluga, kuid iidse suguvõsa otsese järeltulijana otsustab ta kunagise kodutalu taastada. Romaan toob haaravalt lugejani väikese tüdruku naiseks kujunemise loo ning kirjeldab tänapäeva maaelu rõõmusid ja muresid ning keerulisi inimsuhteid. 1. aprill 2025. Vana-Rääma

JUMALAL EI OLE AEGA - Marje Ernits

Loetud sai valusalt psühholoogiline raamat, Marje Ernitsa sulest kirjutatud romaan "Jumalal ei ole aega." Selles loos on kõike, on sündi, surma, seksi, elu ... kus peategelasteks on kaks õde, kelle elusaatused on täiesti erinevad, edukal õel karmim kui nooremal ja vaesemal õel. Siit jookseb läbi ka aktuaalne teema - kuhu kaovad inimesed. Ja ka raamatu pealkirjale vihjav teema. Ernits kirjutaks nagu otse elust maha oma osad lood, need on niivõrd usutavad ja haaravad, et sa kasutad igat võimalust raamatu lugemiseks. See on 17. raamat Ernitsa sulest, mille olen läbi lugenud ja loen veel. Neile, kes ei armsata kriminaalsete sugemetaga raamatuid lugeda ma seda ei soovita, kuigi tegu ei ole krimkaga, aga teatud jooned jooksevad läbi. Raamat paneb mõtlema ja elu teises valguses nägema. Ausalt öeldes elu teeb meid kõiki stabiilsemaks, kui teeb. Eks nooremas eas oleme kõik kärsitumad, aga eluõppetunnid panevad maailma teise pilguga vaatama ning seda teab ka kirjanik Ernits hästi ning oskab meid juhendada läbi oma kogetu ja kirjutatu. Aitäh! Nüüd ka tutvustus. „Jumalal ei ole aega“ on kaasaegne lugu kahest väga erineva saatusega õest, kelle elu põimub olukordades, mida kumbki neist poleks osanud ette näha. Aet, õdedest vanem, on edukas ärinaine, tema nooremal õel Teal pole elus justkui mingeid ambitsioone. Aet on omandanud hea hariduse ning elab kiiret elu. Ta on oma neljakümne teiseks eluaastaks saavutanud pea kõik, mida soovis – jääb veel vaid lahutus tarbetuks muutunud mehest. Neli aastat noorem õde Tea pole aga suutnud selleks ajaks endale isegi peret luua, elukutse omandamisest rääkimata. Ometi on nad mõlemad pärit samast keskkonnast ja neis voolab ühiste vanemate veri. Ainus, mida neile pole võrdselt antud, on aeg. 25. märts 2025. Vana-Rääma

OODATUD LAPS - Marje Ernits

Katsu sa magama jääda, kui su teele astub Eesti Miss Marple ehk Ira Tever! Jah katsu sa magama jääda, kui su kätte juhtub krimka, mille lugemise tarvis sul lihtsalt ei ole aega magada :) Marje Ernits on Eesti Ahatha Christie või Barbara Cartland. No on.Ja Cartlandi puhul ma ei vihja krimkadele, tema ei olnud krimikirjanik. Muide, neid krimkasid on tal mitu: Marje Ernitsa populaarsete inspektor Ira Teveri lugude sarjas on varem ilmunud viis raamatut: „Tapjakaev“ (2018), „Jänesehaak“ (2017), „Kaks lasku (2016), „Mees puukastis“ (2015) ja „Tüdruk mäelt“ (2014). Nagu ma juba mainisin, et ma ei jäänud enne magama kui raamat loetud sai, nii ongi. Tegelikult on tegu võika looga, psühholoogilise, seega ma ei tea kas see kõigile lugemiseks üldse sobib. Mind küll sellised lood haaravad, panevad mõtlema ja tegelikult ka imestama. Jah, pealkiri vihjab oodatud lapsele, aga kes või mis selle asja taga tegelikult peitub, sellest saad ise lugeda. Uhh! Nagu heas krimkas ikka hakkad sa kahtlustama kõiki, nii ka siin. Ja mõnikord võib mõrvariks osutuda kõige süütumana näiv tegelane. Ma olen ise mitmeid kordi peas krimkat kirjutanud, aga no ei ole tulnud, sest halba krimkat oleks piinlik kirjutada ja head oskavad vähesed. Algupäraseid ja kriminaalsete sugemetega teoseid on Eestis mitu, aga hea krimkat ... tjah...Suur austus minu poolt kolleeg Marje Ernitsale ja tänud, et kirjutad! Ja nüüd ka raamatu tutvustus. Politseiuurija Ira Teveri kuues juhtum menuautor Marje Ernitsalt. Loo sündmustik areneb väikeses maakonnalinnas, kus inspektor Ira Tever juba aastaid töötab. Tal tuleb koos jaoskonna uue ülemaga lahendada oma kodutrepist alla tõugatud naise surmajuhtum. Vägivallatunnused laibal viitavad nii mõnelegi lähikondsele, kuid faktiliselt pole kedagi süüdistada. Ainsad tunnistajad, kes võiksid juhtumi kohta midagi täpsemalt teada, on lapsed: naise väike poeg ja kõrvalmajas elav teismeline tüdruk, kes laiba leidis. Naabrid pole aga midagi näinud ega kuulnud, vaikivad või siis esitavad juhtunust oma versioone, mis osutuvad ebatõesteks. Nii jääb Irale mulje, nagu oleks noor naine ise teinud kõik selleks, et märkamatuks jääda ning seda ka oma elu viimasel hetkel.

KIUSAMINE EESTI MOODI EHK ÜKS ELU VEEL- Marje Ernits

Loetud sai järjekordne Marje Ernitsa raamat, mis kannab liiga lohisevat pealkirja "Kiusamine Eesti moodi ehk üks elu veel." Esimesest poolest pealkirjast oleks piisanud. Ilmselgelt on selle raamatu kirjutamist inspireerinud A.H.Tammsaaare epopöa "Tõde ja õigus," mis kirjutati enamvähem sajandijagu päevi tagasi, nagu paljud toonased menukid. Annab tänapäevalgi palju endast märku nagu ka kirjanik Erinitsat on inspireerinud see nii, et ta lausa liiga palju rõhutab seda siin raamatus. Jah, tean, ma ise ka kipun teatud asju rõhutama, aga olen ülimalt tänulik, kui toimetaja sellest teada annab. Autor on ju tekstis nii sees, et ei tarvitse ise märgata teatud puudusi või lausa ülevoolavust. Tõsi ta on, et probleemid, mis olin sajandi eest, on ka nüüd. Olgugi, et maailm on muutuses (mis on tavaline), muutume meie ja muutub kõik."Suvitajad" (mängufilm) tulid silme ette. Ma olen siiani harjunud vaatama "Siin me oleme" filmi teiste näitlejatega, kuigi ega ka uuel filmil viga ei ole, see ongi kaasaegseks tehtud, sest (kordan!) maailm on muutumises. Muidu elu nagu elu ikka. Pedagoogist peateegane on natuke liiga sinisilmne. Olles kogu elu õpetajana töötanud, peaks ta ometi olema kursis sõnavaraga, mida teismeeas tegelased kasutavad ja mitte üksnes sõnavaraga. Julm on see elu, väga julm, sest tundub et üha rohkem sünnib siia maailma indiviide, kes ei oska hoolida ega armastada. Osad asjad on ikka meile sünniga kaasa antud, kuid tõsi ta on, et olustik ja pere, kus sa kasvad, mõjutab seda. Aga raamat on õpetlik ja mõtemapanev, nagu Ernitsa raamatud ikka. Ja kirjutatud on see lihtsas käekirjas, ei midagi arusaamtut. Ka teismelised võiks seda lugeda, ehk ometi ... Aga mis ma ikka, kopeerin ka raamatut tutvustava teksti ja kirjanik Ernitsat loen ka edaspidi veel, varsti juba, sest tema raamatuid on mul öökapil veel päris mitu. Head lugemist! Väikse maakooli õpetaja kolib pärast pensionile jäämist ühest Eesti servast teise, et vanaduspõlves oma lastele lähemal olla. Ta planeerib maalt ära kolimist hoolega ette ning loodab, et saab aleviku kortermajas inimeste keskel elades veel ühe elu, et väärikalt vananeda. Kuid oma suureks üllatuseks peab ta taluma hoopis midagi sellist, millega polnud arvestanud – kiusamist. Kohalike meelest pole selles midagi erilist, et naabrid tülitsevad ja ropendavad ning noored samamoodi käituvad, aga seda vaid seni, kuni juhtub midagi, mis kõiki vapustab. 16. märts 2025. Vana-Rääma

PEEP PATISONI ELUSÕLMED - Marje Ernits

Loetud sai Marje Ernitsa sulest ilmunud "Peep Patisoni elusõlmed." Kiidan pealkirja, sest märgilised on siin tõesti need elusõlmed ehk pidepunktid, mis alkohoolikust peategelast hinges hoiavad. Raamatu sisu on masendav, seega depressiivsetel inimestel ma seda lugeda ei soovita, ka alkohoolikutel mitte, sest siin ei ole midagi õpetlikku, pigem süvendab see kõik neid pahesid või haigusi. Tõesti-tõesti, peategelane Peep justkui elaks selle nimel, et saaks aeg-ajalt läbi astuda kohast, kus ta sündis, juba see on hirmus, kus ta vaeseke ilmavalgust nägema pidi ning pidev kodu ja kodutunde kaotamine süvendab alkoholismi veelgi. Hämmastav, kuidas üks eesrindlikust ema ei näe, et ta lapsest juba varakult alkohoolik kujuneb. Ema muidugi vahetab neid mehi ka nagu aluspesu, niikui kellegi voodisse saab, sellega kohe kooselu alustab ja üsna varsti on titt taga. Loll naine ja seda otseses mõttes. Sünnitada ilmale lapsi ükses meeste kinni hoidmiseks, see on nõmeduse tipp. Nagunii need mehed lasevad jalga või surevad maha, sest Peebu ema hoolib vaid oma tööst, ei muust. Kahju. Kurb. Aga ju on ka selliseid peresid olemas. Raamat ise on ju elulik, selliseid elusid ilmselt on olnud. Ja Ernitsa käekiri on usutav, haarav ja loetav. Loen minagi teda meelsasti veel ja veel. Raamatu tutvustus: „Peep Patisoni elusõlmed“ on lugu mehest, kes sündis ühe Lõuna-Eesti kolhoosi suurfarmi esilüpsja ja karjaku neljanda lapsena ning elas kogu oma lühikeseks jäänud elu samas kohas ning samade inimeste keskel. Peebust oleks võinud kasvada tubli inimene – teadlane, muusik või kes tahes, kuid seda ei juhtunud, sest temast sai alkohoolik. Ta ei olnud õnnetu ega tundnud millestki puudust, kuid kas sellest piisas, et olla lihtsalt inimene? 9. märts 2025. Vana-Rääma

LIBLIKAS ÕLAL - Marje Ernits

Loetud sai Marje Ernitsa novellikogu "Liblikas õlal." Pean tunnistama, et ma ei teadnudki, et kirjanik Ernits ka novelle kirjutab, aga samas ma üldse ei imesta, sest novell ongi natuke nagu lühem romaan või pigem jutustus. Tegelikult kirjutabki Ernits jutustusi, mitte romaane. Jälle see žanrimääratlus, aga need kõik ongi erinevad žanrid ja ise romaanikirjanikuna oskan vahet teha. Ma ikka püüan ka kunagi mõne jutustuse ehk valmis kirjutada. Novelle olen väga-väga palju kirjutanud ja nendest ka niiöelda meestesarja välja andnud. Aga see selleks, tulen nüüd tagasi Ernitsa novellikogu juurde. Neid jutukesi läbib ühine teema, aastaid kestnud koroonapandeemia, millest kaasaja kirjanik ei saa üle ega ümber, tean omast käest. Ehk siis ma nimetaksin seda teemat antud raamatus ühisnimetajaks. Aga Ernitsa käekiri mulle meeldib, ta jutustab nii tõetruult oma jutukesi, et jäädki uskuma, et kõik need lood on päriselust otse maha kirjutatud. Kahjuks ei ole mul ühtegi Marje Ernitsa pühendusega raamatut kodus, sest pole olnud au temaga kohtuda, kuigi mõne aasta eest oli tal Fb konto ja kirjateel suheldes sain teada, et ta ise oma raamatute müügiga üldse ei tegele. Olen läbi lugenud Ernitsa mahukast raamaukogust tänaseks 13 raamatut ning õnneks on mul öökapil neid veel ootamas. Vähemalt ühe Ernitsa aastas kavatsen läbi lugeda, kuigi alati loen rohkem, aga Eesti produktiivsemal naiskirjanikul on neid ka väga palju ilmunud, vist suisa üle 50. Väga tubli kirjanik ja andekas kunstni ka! Soovitan siiralt ka sinul tema loominguga tutvust teha! Ja nüüd raamatu tutvustus ka: Meie elu oli pikka aega ilus ja kerge kanda – see oli nagu liblikas õlal. Kuid miski siin elus ei püsi igavesti … Kogumik „Liblikas õlal“ koosneb tosinast novellist, mis kõik on omavahel seotud, sest jutustavad inimeste elust (ja surmast) koroonapandeemia ajal. Samas ei ole need kurvad ja masendavad lood, küll aga nihkes, nagu ikka, kui negatiivset tulemust hinnatakse positiivsest ülemaks. Raamatust leiab nii tõsiseid ja mõtlema panevaid (nt „Liblikas õlal“ ja „Esimene viimane suudlus“) kui ka humoorikaid ja ootamatu puändiga jutte („Kassi kodu“ ja „Nähtamatu armuke“). Kõiki novelle ühendab aga Marje Ernitsale omane ladus jutustamisstiil ja hea inimeste tundmine. 7. märts 2025. Vana-Rääma

JÕGI VOOLAB - Marje Ernits

Loetud sai Marje Ernitsa romaan "Jõgi voolab." Ütlen ausalt, iga raamat antud autoril läheb järjest paremaks. No ma ei saanud enam, eile õhtul tegin lugemisega algust ja läbi ta saigi. Kahju lausa. Tegu on väga hea raamatuga. Siia on põimitud minevik ja olevik. Ühiseks nimetajaks on meie pärinemine. Kuidas ja kus kohast stsenaarium hargnema hakkab ja mis suunas, seda saad ise lugeda. Üks teose peategelastest on 100 aastane memm ja teised on laulva revolutsiooni ajal sündinud, kes ennast laulva revolutsiooni lasteks nimetavadki. Sisse on ka põimitud covidi teema, sest raamat ilmus just pandeemia ajal, aastal 2021. Teema käsitleb ka seda, kuidas nõuka alguaastail koolitati lastekodudes või kolooniates tulevasi ideolooge, kes pidid juba sünnilt olema paadunud kommunistid, kellel ei tohtinud olla vanemaid, seepärast tehti meestele teatud vanuses vasektoomia ja naised steriliseeriti. Uhh! No aitab lugege ise. Mina olen täielikus hämmingus, üks mu viimase aja vapustavaid lugemisi on see raamat terviklikult. Loen kindlasti veel Marje Ernitsat. Mul on tema teostest eraldi riiul ja seal on 12 raamatut, aga tal on neid väga palju ilmunud ja ilmub järjest veel. Kõik tahan läbi lugeda! Ja nüüd ka tutvustus raamatukaupluse lehelt. Mõnda aega pärast ülikooli lõpetamist kolib Esta pealinnast alevisse. Ta müüb maha oma vanematekodu, sest sel pole ilma vanemateta enam mõtet ja üksinda ta seal elada ei taha: liiga palju mälestusi, mida aeg pole veel kustutada või kaunistada suutnud. Kohanemine uues paigas võtab aega, kuid eneselegi ootamatult sõbruneb ta Hullaga, 97-aastase keerulise elusaatusega naabrinaisega. Marje Ernitsa uue raamatu teemaks on pärinemine ja suhted eri põlvkondade vahel. Vanad ja noored ei erinekski nii väga, kui neid ei lahutaks üksteisest aeg, mis muudab nende füüsilist olekut. Olemuselt oleme kõik oma ajas nii otsijad kui ka leidjad, kuid selles ei pruugi tekkida järjepidevust. Katkemise põhjused võivad olla väga isiklikud, aga ka globaalsed, ent nõnda kui jõgi aina edasi voolab, kulgeb ka inimese elu ja alati leidub keegi, kes peab silmas tulevikku, aga oskab hinnata minevikku. 22. veebruar 2025. Vana-Rääma

ARMASTUS JA KURJUS - Marje Ernits

Ma ei mäleta kas Marje Erintsa raamatuid on kõige rohkem laenutatud, ostetud või on neid kõige rohkem ilmunud, aga igal juhul midagi nendest variantidest. Olen minagi tema loomingut korduvalt lugenud ja nüüd lugesin ka ära mitu antud autori raamatut mul koduraamatukogus olema on, neid on lausa 11, aga lugenud olen ma neid veel rohkem. Loen kindlasti veel, sest kirjanik Ernitsa raamatud on nii kaasahaaravad, et neid ei saa enne käest panna kui lõpp paistab. No maksimum 2 õhtut ja raamat on loetud. Ega need just telliskivi paksused ka ei ole, aga ... Mulle meeldivad kiiresti kulgevad lood, kus pole liialt nämmutamist ja teemast eemale kaldumist. Lisaks on Ernitsa raamatud kirjutatud lihtsas kirjas ja on väga loetavad kõigile. Need on lood elust enesest meie ümber. Nii on ka see raamat. Tegu on küll väga valusa raamatuga, mis kõneleb võikast perevägivallast, aga selline ongi elu meie ümber kahjuks. Uhh! Inimesed, ärge kannatage perevägivalla all, võtke ometi midagi ette! Aga tänud Marje Ernits selle raamatu eest! Nüüd kopeerin ka raamatut tutvustava teksti. Kui Sandra üle pika aja jälle koolivend Pauliga ülikooli ühiselamutoas kohtub, ununevad tüdruku peas kõik läbielatud mured ja õnnetused. Taas vallutab poiss ta hinge oma näilise hoolitsuse ja armastusega. Paul on Sandrat alati ihaldanud, kuid mitte armastanud. Paul ei oskagi armastada, sest mees on hingelt toores. Ajapikku jõuab see arusaam ka Sandrale ja ta teeb julge otsuse. 7. oktoober 2024. Vana-Rääma

JA SADA SURMA - Marje Ernits

Kirjanik Marje Ernitsa jutustus "Ja sada surma" on kindlasti raamat, mida ma loen kunagi veel, sest see on niivõrd hea. Üks parimaid, mida ma Ernitsa loomingust lugenud olen. Lugesin kokku, kodus on mul Ernitsa raamatuid 10, aga tal on neid ilmunud ilmselt üle 30, sest antud jutustus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubeliks ja see on autori 30. raamat. Tuttav tunne, sest minagi kirjutasin Eesti Vabariigi 100. juubeliks raamatu(d), just raamatud, sini-must-valge triloogia "Elu pärast elu." Antud raamat viib meid ajas tagasi, lausa sajandijagu päevi tagasi ja kaugemale ka veel. Tegevus toimub tolleaegses Eestis ja pisut ka Lätis, sest üks tegelastest on Lätist pärit, tema üks vanematest on eestlane ning tema kodu asus Eesti piiri äärses Läti kohakeses. Põhitegevus toimub siiski Tartus. Tartu on mulle ka üks armsamaid linnasid Eestis, Pärnu järel teisel kohal. Väga-väga põnev lugemine oli. Aitäh selle eest, Marje! Ümberjutustust ma tegema ei hakka, kopeerin raamatupoe lehelt raamatu tutvustuse, nagu mul ikka kombeks on. Oma kolmekümnenda romaani on Lõuna-Eesti kirjanik Marje Ernits pühendanud Eesti Vabariigi 100. juubelile ja valinud selle pealkirjaks Lydia Koidula tuntud luulerea. Loo tegevus toimub Eesti omariikluse algaastail vaheldumisi nii linnas kui selle lähistel maakohas. Pärast vana peremehe surma pärib Luige talu poeg Lembit, tema õde Erna kolib elama linna. Tartu Tütarlaste Koolis hea hariduse saanud Erna saab tööd kondiitrina, hiljem aga siirdub riigitööle. Kui ta kihlatu 1918. a Petrogradist naaseb, loodavad noored abielluda, kuid peigmeest tabab õnnetus ja ta ei jõuagi altari ette. Noor naine töötab püüdlikult ja raske haiguse kiuste jõuab elus iseseisvalt edasi. Vend Lembit on aga läbinisti talupidaja ning ta ei mõtlegi muust kui oma talust, maast ja kariloomadest, otsides võimalust oma unistuste teostamiseks. Eesti oma riigi loomine, Tartus sõlmitud rahuleping ja poja sünd innustavad teda talu majandamiseks mõndagi uut ette võtma, sealhulgas alustama tulutoova linakasvatamisega. Põnevaid uuendusi aitab tal ellu viia talu sulane, kes kaotas oma isatalu sõja päevil. Romaani tegelased on tublid Eesti inimesed, kes visa ja püüdliku tööga panid aluse noore riigi õitsengule ja kestmajäämisele. 18. jaanuar 2024. Vana-Rääma

HOIA MU KÄTT - Marje Ernits

 Me ei teagi mitmenda Marje Ernitsa raamatu ma nüüd läbi lugesin aga päris mitmenda juba. Loen selle autori loomingut meelsasti, see kõigub äärest äärde ja alati on tema teostes sees mõni vimka: tegutseb põneva karakteriga või rääsunud välimusega, kuid samas tark tegelaskuju. Alati ma üllatun. Ükski Ernitsa raamat ei sarnane teisega, kõik on eranditult erinevad, mida ei saa kõikide autorite loomingu kohta öelda.

  Aastates pedagoog Maila elu on kirev, lausa värvikirev. Kunstnikust ja kunstiõpetajast keskealine (ma arvan) daam peab üle elama kohutavaid seiklusi, näiteks jääb bussis magama ja sõidab justkui maailma lõppu, kohta, kuhu bussid liiguvad üliharva. Maila satub prügimäele ja sõbruneb prügimäe elanikega. Mida kõike ta seal üle elama peab? No lugege ise! Aga, lisaks kohutavatele üleelamistele, juhtub temaga ka midagi head. Kummaline, ka mina olen millegipärast mõelnud et prügimäe taga on meri, lausa ookean ...

 Kunstnik Maila satub Rootsi, kus temaga juhtub midagi, alles hullaris hakkab ta mäletama. Lisaks pakutakse talle tööd ka Hispaanias, kus ta elab ja töötab suisa 4 kuud.

 Elu viib teda korduvalt kokku oma endiste õpilastega, nagu korduvalt hoiab ta ka kellegi kätt, mis puhul iganes.

 Siin tahaks öelda ega õnne raha eest ei osta!

Soovitan lugeda!

Tutvustus:

Marje Ernits
Hoia mu kätt
200-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Tormikiri 2008

Maila sõidab koduteel jalgrattaga otsa autole, mida seal kuidagi olema ei peaks. Autos lebab raskesti haige Veeber – Maila endine õpilane. Õpetaja südametunnistus ei luba haiget noormeest metsa äärde jätta ja tarib koos naabrimehega poisi tallu.

«Teil tuleks leida endale uus töökoht... noh, kus teid ei tunta ja... ja te olete muidugi väga hea õpetaja, aga...» lausub koolidirektor kiretul häälel, »...aga pretsedent on loodud. Ma ei saa teid muidugi sundida lahkuma, kuid soovitan küll. Leidke kompromisslahendus... Tavaliselt vahetatakse töökohta õppeaasta lõpus, aga no kunstiõpetus – seda võib ju igaüks asendada!»

Võib-olla oleks nüüd aeg Rootsi kolida ja end ristitütrele pühendada, arvab Maila koduteed sammudes. Eliisa muidugi rõõmustab, kuid kas Jörgeniga seob neid lihtsalt sõprus või on sellest midagi enamat oodata, seda sõidabki Maila uurima.

27. veebruar. 2020.a.

Vana-Rääma

TELGI JA KOERAGA RÄNNUTEEL - Marje Ernits

  Enne suurt suve tuleb oma lugemisvajadus ära rahuldada, ehk siis saab natuke pausi ka peetud. Just lõpetasin Marje Ernitsa raamatu "Telgi ja koeraga rännuteel" lugemise. Ma ütleks, et see on pigem novell. Romaani nägu see raamat ei ole ja jutustus ka minu meelest mitte. Aga see selleks, tegu on täiesti loetava raamatuga.

 Esiteks viib autor meid rändama mööda imelist Eestimaad. Esimeseks peatuseks on tal Lemme rand, kus ta RMK alal telgib ja pargib ning jalutab mööda Treimani - Lemme - Kabli randasid. Oi kui tuttavad kohad! Aitäh, et viisid mind oma kunagisse kodukanti, see oli üks imeline reis!

 Siis sain ma sellest raamatust teada, et mul on nimekaim. Marje Ernits on ristinud GPS- i Margitiks. Nii vahva!

 Autor peatub taksikoer Iksiga veekodude ääres, veetes nii puhkust. Paraku osutub puhkus küll väsitavaks, sest igas kohas, kus ta peatub, lärmavad purjus inimeste seltskonnad. Ja eks Ernits elust enesest kirjutabki, sest ajad on muutunud, enam ei oska paraku inimesed arvestada teistega, ei austa endast vanemaid ning on liiga ülbed. Muidugi ei saa ma siin üldistada, aga selliseid tüütuid purjus seltskondi on suviti tõesti kõik metsaalused täis. Ma küll ise ei ole reisinud telgiga mööda Eestimaad, kuid paljud mu tuttavad ja sõbrad on, ning kurdavad ka ületarbinud noorte seltskondade üle.

 Igal juhul väga eluline ja haarav raamat. Ahjaa, Metsajärve ääres on ka peatus, ka Räpinas, Peipsi ääres ning Jõgeva kandis, Laiusel jne...

 Mulle see raamat väga meeldib! Aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

TELGI JA KOERAGA RÄNNUTEEL

Autor: MARJE ERNITS

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 6 Google +0  0 Share0

Kooliõpetajast naispensionär, kaasas kulunud telk ja ihukaitsjaks taksikoer Iks, suundub päevinäinud autoga suvist Eestimaad avastama. Reis algab Pärnumaalt mererannast ja viib reisija lõpuks Võrtsjärve kaldale. Teel kohtab ta mitmest rahvusest ja eri vanuses suvitajaid, aga ka abivalmis kohalikke elanikke. Reis kujuneb värvikaks, juhtumusterohkeks, nii et aeg-ajalt tundub peategelasele, justkui viibiks ta teleseriaali võtetel. Seda tunnet võimendavad looduselamused ja tuntud paikade taasavastamise rõõm.

ISBN	9789949567287
Ilmumisaasta	2016
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	144 lk
Mõõt	210x140x10 (mm)
Kirjastus	EESTI RAAMAT
Lisamise aeg:	30.04.2016   13.93 3.94 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 3.94 € Kaupluses: 4.15 € Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 01.04 Saadavus Vaata asukohta

31. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

MEES AVIGNONIST - Marje Ernits

 Öösel kell 3.12 sain loetud Marje Ernitsa romaani "Mees Avignonist." Veidi üle kolme tunni lugemist ja läbi ta saigi. Kui ikka on tegu haarava ja ladusa raamatuga (ja mitte mahukaga), loed sa selle kohe läbi. Selline see raamat on.

 Ma ei teagi, kui palju Marje Ernitsa raamatuid ma läbi lugenud olen, aga olen. Ükskord loen kokku. Ernits kirjutab väga ladusalt ja tema raamatud on lihtsad ning elulised, ka kohati suisa aktuaalsed.

 Seda raamatut soovitan lugeda neil, kes otsivad internetiavarustest suhet. Väga palju on hoiatatud, et sotsiaalmeedias liigub ohtralt pettureid ja pahatahtlikke tegelasi, kuid ikka ja jälle leiavad nad endale ohvreid, kelle, kas rahast tühjaks tõmmata või midagi veel hullemat. Eriti hädas on nende tegelastega eakamad naised, kes on alles sotsiaalvõrgustikku endale konto teinud või teha lasknud. Nad ei tea netimaailmast suht midagi, see ongi üks suuri põhjuseid miks nad langevad kurjategijate ohvriks. Just sellest see raamat kirjutab, ühest pensionile jäänud naisest, kellele hakkab Facebookis üks mees mesimagusat juttu ajama.

 Jah, üldistada ei saa, mõni on leidnud just internetist endale sobiva kaaslase, mõni kõrtsust. Aga siiski tuleb ettevaatlik olla. Ma ei taha pikemalt peatuda raamatu süžeel, aga soovitan seda raamatut kindlasti lugeda. Väga hea ja haarav lugemine!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

MEES AVIGNONIST

Autor: MARJE ERNITS

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 11 Google +0  0 Share0

Kui Irene Kreek aasta enne pensionile jäämist pedagoogiametist koondatakse, võtab ta saabunud suvevaheaega kui puhkust ning pühendub oma teisele elukutsele, aiandusele. Elumuutusest tingitud probleemid ei anna endast kohe märku ning kui annavad, otsib Irene abi personaalarvutist. Ta liitub tütre mahitusel suhtlusportaaliga ja leiab endale uusi sõpru ning mõttekaaslasi.
Ühel päeval saab ta internetis surfates sõbrakutse mehelt, kes elab Avignonis. Algab kirjavahetus, mille käigus areneb sõprussuhtest välja midagi sootuks enamat, kui Irene oodata oskas. Et tekkinud tunnetes selgust saada, nõustub ta mehega kohtuma

ISBN	9789949567522
Ilmumisaasta	2016
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	160 lk
Mõõt	210x140x10 (mm)
Kirjastus	EESTI RAAMAT
Lisamise aeg:	02.06.2016   14.95 3.94 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 3.94 € Kaupluses: 4.15 € Kaup kätte: Kiirtellimusega: esmaspäev 01.04 Saadavus Vaata asukohta

30. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

KIIKUDA TUULES - Marje Ernits

 Järjekordne Marje Ernitsa raamat sai loetud. Sedakorda on selleks psühholoogiline romaan, mis kõneleb "kõrgustesse" pürgivast noorest naisest Railist, kes raha ja kuulsuse nimel unustab ära, et tal on olemas ema ja isa. Isa elab väljamaal ja ema teises Eesti otsas. Railile on tähtsam seks ja positsioon, ta häbeneb oma vanemaid ja ei külasta neid. Alles siis, kui on juba hilja, toimub naises muutus. Alles siis avanevad ta silmad...

 Tänapäeval on maailm valla, noorem genetarstsioon lahkub kodumaalt või kodulinnast/külast ja unustab et neil on vanemad, et nende lapsed vajavad ka nende vanemaid. Nii ootabki Raili ema Ada et tütre pere teda külastaks. Ise ta ei julge enam helistadagi, sest tütar on alati tõrges ning mainib, et tal on kiire.

 Ada surebki üksindusse ning tagatipuks külmub majja ära. Tüter ei tea midagi, tema sõitis äri eesmärgil isale väljamaale külla, ikka raha pärast. Isa sureb temaga ühes autos sõites, nii juhtubki, et Raili kaotab ema ja isa üheaegselt. Kas ei pane selline asi mõtlema?

 Tohutult hea raamat Marje Ernitsa sulest! Kahe õhtuga lugesin läbi, sest eile õhtul ma lihtsalt ei suutnud seda käest panna.

 Lugege! Ma niigi palju reetsin juba oma blogipostitusega.

Aitäh Marje, et oled nii hea ja elulise raamatu kirjutanud!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

KIIKUDA TUULES

Autor: MARJE ERNITS

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 1 Google +0  0 Share0

Enamik Eestis tegutsevatel naisfirmajuhtidel on pea samasugune elu nagu peategelasel Railil. Hommikul esmalt ise üles, seejärel lapsed sööta ja kooli saata, ainult et igaühel ei ole koduabilist käepärast võtta. Railil on, sest ta abikaasa on tuntub arhitekt, kes töötab suure osa aastast välismaal. Ja selleks lühikeseks perioodiks, mil ta koju jõuab, püüab Raili teha mehe heaks kõik endastoleneva unustades omaenda emaga suhtlemise. Teel Riiast Tallinna poole mõtleb ta korraks ema juurde sisse põigata, kuid ema enam polegi...
See ei ole kurva alatooniga, kuid mõtlemapanev lugu tänapäeva kiire naise elust ja väga tõene.

Marje Ernits tunnistati 2009. aasta enim loetud naisautoriks raamatukogulaenutuste põhjal.

ISBN	9789949450282
Ilmumisaasta	2010
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	159 lk
Mõõt	210x144x13 (mm)
Kirjastus	TORMIKIRI
Lisamise aeg:	15.06.2010   Toode pole saadaval

29. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

KUUKERIJAD - Marje Ernits

  Ohjh, sain lõpuks loetud Marje Ernitsa ulmejutustuse "Kuukerijad!"
Jah, see raamat pole mulle, mitte pole mulle! No ei lähe ega hakka vist peale minema ka mulle need ulmeraamatud. Samas paneb mind imestama inimese fantaasia, millel ei ole piire.

 Olen siisni kiitnud Marje Ernitsa raamatuid ja lugenud neid suurima hea meelega, aga see raamat ei kuulu mu lemmikute hulka. Ma ei tahagi pikalt peatuda. Ulmikud kindlasti fännavad seda raamatut.

 Lühidalt: Teo lubas oma sajandikaaslasele Idale tuua Kuu taevast alla ja ta lähebki seda lubadust reaalselt tõestama. Jaapanlasest meesterahvas sureb liftisahtis ning tema veri langeb Ida peale.....Lõpuks hävib Maa ning Maa sisse jäävad elama Ida, kaks jaapani last ja peagi sünnitab Ida kaksikud Raagi ja Eha. Nad hakkavad Maa seest välja ronima...Uhh,,ahastav, igas mõttes.

 Mittehea raamat!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

KUUKERIJAD

Autor: MARJE ERNITS

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 0 Google +0  0 Share0

Aastal 2835.toimuval vilistlaste ballil tõotab noor mees Teo äsja kohatud tütarlapse südame võitmiseks, et kingib talle Kuu. Algselt romantiliselt mõeldud lubadusest kujuneb välja hirmkallis suurprojekt tühjaks pumbatud Maa kaaslaselt hinnaliste varade kaevandamiseks ja Maale kantimiseks. Projekt, mida uurimise käigus Kuult elu avastanud Teol enam peatada ei õnnestu, toob kaasa katastroofi ja inimkonna hävingu Maal. Ainsatena elavad selle üle tema arheoloogist armastatu Ida, kes iidsetes templites väljakaevamisi sooritab, ning kaks tillukest jaapani tüdrukut. Ootamatult matriarhi seisusesse sattunud Ida otsustada jääb, kuidas tagada elu jätkumine maa–alustes tingimustes.

Marje Ernitsat (s.1948) on nimetatud eesti produktiivsemaks kirjanikuks ja nais-Kaugveriks. Lõuna-Eestis Kanepi vallas elav kunstnikuharidusega autor alustas kirjutamist alles vanemas keskeas, kuid on pälvinud tunnustust mitmel romaanivõistlusel.

ISBN	9789949914975
Ilmumisaasta	2012
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	186 lk
Mõõt	195x126x10 (mm)
Kirjastus	RANDVELT KIRJASTUS
Lisamise aeg:	30.04.2016  5.09 2.50 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 2.50 € Kaupluses: 2.63 € Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 15.01

14. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

RISUMÄE - Marje Ernits

 Ma ei tea mitmes Marje Ernitsa raamat see "Risumäe" on, mille ma läbi lugesin, sest loen antud autori raamatuid tihi ja need meeldivad mulle väga. Miks?

 Marje Ernitsa raamatud, nagu maalidki, on mulle kuidagi väga hingelähedased. Need on nii elulised ja kergesti loetavad, et jäädki uskuma, nagu oleks otse elust maha kirjutatud. Võibolla ongi, no kasvõi suurel määral. Ega mina ju ei tea, sest mul pole au autorit tunda. Olen tema tegevust jälginud facebookis, aga tundub, et tänaseks on autor kahjuks oma fb konto sulgenud, mis on ka mõistetav, sest fb-s viibimine röövib väga palju kvaliteetajast.

 Antud raamatus on ohvriks 49 aastane meesterahvas Apo, kelle eksnaine röövib ta nii paljaks, emigreerudes Soome. Isegi oma eksabikaasa käeproteesi teeb rahaks. Kohutav!

 Apo, kes on eluratta kodarate vahele jäänud, üritab, peale enesetapukatset, uuesti ennast jalule saada, kuid siis aetakse ta korterist välja. Mees ööbib äsja lahkunud tädi aidas. Ühel päeval kolib Risumäe barakki ja üritab hakata meeste varjupaika looma, kuid ka see jookseb liiva. Mis saab edasi? Loe! Mina lugesin ja elasin Apole väga kaasa. Alati ei ole naised ohvrid, kuigi millegipärast seda nii arvatakse.

 Raamatus on ka helgemaid hetki, nii ootasingi mina, et lõpp oleks helgem, sest siit jookseb ka läbi armastuselugu - esimese armastuse lugu...

 Kindlasti loen veel Ernitsa raamatuid.
Aitäh, Marje Ernits, et selle siskuka ja elulise raamatu kirjutasid!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

RISUMÄE

Autor: MARJE ERNITS

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 1 Google +0  0 Share0

Apo Hõrak tunneb, et ta ei ole enam kellelegi vajalik mees, naine ja tütar läksid ära Soome uuele ringile, ka kodu on maha müüdud, kuid mees tahaks veel elada ja tööd teha. Ta elatub juhutöödest ja taara korjamisest. Ühel päeval läheb mees vallavalitsusse järjekordselt tööd otsima ja oma häda kurtma.

Temast saab Risumäe baraki peremees ning Apo sõna on seaduseks teiste ajutist varjupaika otsivate meeste seas, kes pages kurja naise eest, kes vajas külma talve eest lihtsalt varju. Apo tuleb vallas välja ideega ehitada Risumäele päevakeskus elu hammasrataste vahele jäänud inimestele. Möödub mõni aeg enne kui projekt saab vajalikud kinnitused ning eurorahad liikuma, sel ajal aga juhtub Risumäel nii mõndagi...

ISBN	9789949450299
Ilmumisaasta	2010
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	174 lk
Mõõt	210x145x14 (mm)
Kirjastus	TORMIKIRI
Lisamise aeg:	30.08.2010  Toode pole saadaval

9. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

ARMASTUSE JÄLJED - Marje Ernits

 Kui ma eelmise raamatu lugemisest sain, pehmelt öeldes, shoki, siis Marje Ernitsa romaan "Armastuse jäljed" mõjus nagu palsam hingele.

  Olgugi, et raamat on olemuselt kurb ja Sireli mees on alkohoolik, on see raamat täis siiraid tundeid ja armastust. Eelkõige armastust koerlooma vastu. Samas paneb see mõtlema ja kaaluma ka omi vigu.
 Raamat on kirjutatud lihtsas keeles, on väga haarav ja põnev.

 45 aastane naine, kes kaotab töökoha, jääb aastateks koduseks, sest kõrgharitud naine ei lepi lihtsa tööga. Ühel päeval saab ta naabervalda uue töökoha ja kõik hakkab sujuma tõusvas joones, ent ometigi tegutseb raamatus nii mõnigi õõva tekitav tegelane ja toimuvad ka kurvad sündmused. Aga lõpp hea ja kõik hea.

 Marje Ernitsa raamatuid olen lugenud mitmeid ja mitmed on ootamas ka veel öökapil. Loen neid suurima hea meelega, sest nendel on hing sees.

 Aitäh, Marje, et selle raamatu kirjutasid!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

ARMASTUSE JÄLJED

Autor: MARJE ERNITS

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 0 Google +0  0 Share0

Romaan käsitleb inimsuhteid: Ei saa öelda, et Sireli mees oleks tundetu joodik, kuid alkoholi ja õlut ta armastab. Ühel päeval tuleb mees koju koos 5-kuuse kaukaasia lambakoera kutsikaga. Sirelile pole kunagi loomad meeldinud, kuid teist vestluskaaslast tal pole ja ta hakkab koeraga rääkima, kusjuures koer nagu mõistaks oma perenaise tundeid ja mõtteid. Nende vahel tekib sügav kiindumus.

ISBN	9789949450015
Ilmumisaasta	2009
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	125 lk
Kirjastus	TORMIKIRI
Lisamise aeg:	16.02.2009  Toode pole saadaval

3. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

MEELEHEITE SÜNDROOM- Marje Ernits

 Panin just öökapilt raamaturiiulisse Marje Ernitsa romaani "Meeleheite sündroom." Olen ennegi Marje Ernitsa raamtuid lugenud ja loen kindlasti ka edaspidi, sest need pakuvad kogu raamatu vältel põnevust, kordagi ei teki hetke nagu tunduks, et sisu veniks. Kogu aeg midagi toimub ja autor oskab väga viliunult põnevust üles kruvida.

 Noor naine Karina, kes on heal järjel, satub ühtäkki oma eluga ummikusse. Olukord mille tunnistajaks ta on, seguneb Karina eluga nii, et ta ei suuda ega oska enam sellest sasipuntrast välja tulla.

 Naine asub kirjutama tõsielu ainetel raamatut, minnes ise prototüübi ellu, või elujärgsesse ellu, kui nii öelda saab, sest ta ise (ja paljud viiekordse maja naabrid) on prototüübi surma tunnistajaks.

 Romaan, mille ta valmis kirjutab ei ilmu kahjuks, sest selgub, et sarnase süžeega raamat on juba ilmunud. Mis saab edasi? Loe või lausa osta see raamat endale, sest praegu müüakse seda ülisoodsalt.

 Kas midagi häirib ka selle raamatu juures? Läbi sisu mitte miski ei häiri, kuid lõpp oli natuke üllatav, mitte meeldivalt üllatav, aga ootasin midagi muud. Lõppes liiga ruttu. Aga minul, kui lugejal on alati võimalus fantaseerida ja seda ma ka teen.

 Aitäh, Marje Ernits, et kirjutasid selle põneva raamatu!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

MEELEHEITE SÜNDROOM

Autor: MARJE ERNITS

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 1 Google +0  0 Share0

Karina Gork on noor eesti naine – haritud, ambitsioonikas, ettevõtlik ja arvestav, harrastab tervislikke eluviise, on avatud suhtumisega ja salliv. Ta on kasvanud maal ja targaks saanud linnas. Oma kolmekümnenda sünnipäeva eel tekib tal võimalus teoks teha ammune unistus ning ta asub agaralt ja vahendeid valimata tegutsema. Tema elus pole kohta nurjumistele ja meeleheitele, ometi seisab ta ühel päeval oma viienda korruse korteri rõdul ning on valmis sooritama hüpet, mis viiks ta vabasurma.

ISBN	9789949567126
Ilmumisaasta	2015
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	160 lk
Mõõt	210x140x12 (mm)
Kirjastus	EESTI RAAMAT
Lisamise aeg:	30.04.2016		14.97 3.94 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 3.94 € Kaupluses: 4.15 € Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 13.06 Saadavus kauplustes Tallinna Pärnu maantee Rahva Raamat Mustika Keskuse Rahva Raamat Sulge Vaata asukohta

12. juuni. 2018.a.
Vana-Rääma

"Leidmata"-Marje Ernits

  Just lõpetasin Marje Ernitsa romaani "Leidmata" lugemise.
Pean tunnistama, et see on esimene selle autori romaan mille ma läbi lugesin.

 Hiljuti lõpetasin Reelika Lootuse romaani "Ära võetud" lugemise ja need kaks raamatut on natuke teineteisega sarnased. Naljakas, et need enamvähem ühel ajal mu lugemisvaramusse sattusid.

  Mõlemad raamatud kõnelevad inimestest, kes on jäänud teadmata kadunuks ja kes aastate möödudes vegeteeriva inimvarena välja ilmuvad.

  Lugesin suure huviga "Leidmatat." See on tõeliselt pealuv ja põnev raamat. Kohutavalt meeldivad mulle sellised vana kõnekäänud või lausumised, meenutavad mulle mu kadunud vanavanaema. Ilmselt sellepärast on see raamat minu jaoks ka väga eriline. Samas on ta ka  pinget pakkuv. Kahe lugemisega sain loetud ja hetkel hakkab kell 4 öösel saama, aga pidin blogima tulema.

  Raamat on eluline ja valus, nagu elu ise. Peategelane kaob lausa 7 aastaks, siis suudab ta imekombel põgeneda ühe eramaja keldrist, kus on teda 7 aastat vangis hoitud. Selle tagajärjel kaotab ta ka perekonna, abikaasa ja kaksikutest lapsed. Pikemalt ma reeta ei taha, muidu lugejal ei jää midagi lugeda. See on ka üks põhjus miks ma ei armasta lugeda neid raamatublogisid kus kogu raamatu süžee välja reedetakse.

  Nii palju ütlen, et ma ise oodanuks positiivsemat lõppu, palju positiivsemat, isegi romantilist. Sellepärast pisut pettusin raamatu lõpus. Ja ühest kadumajäänust oleks piisanud, teised on juba ulmelised...

Jah, lõpp jäi valusalt kriipima, aga autori sõnavara ja selle kasutus, see mulle väga sobib.

Aitäh!

26. veebruar. 2017.a.
Vana-Rääma

Rahva Raamatu lehelt:

8.24 4.50 €

• LISA EEMALDA 
  
• 
  
  

  RAAMAT

  LEIDMATA

  Autor: MARJE ERNITS

  **********HINDA JA ARVUSTA (0)

   0 Google +0  0 Share0

  
  

  40ndates aastates pereema elu muutub saatuslikult päeval, mil ta satub orjapõlve psüühiliselt väärastunud ema ja poja maja keldrisse. Pere ja politsei pingutustele vaatamata ei suudeta teda seitsme aasta jooksul leida. Ühel päeval õnnestub tal eneselegi ootamatult põgeneda. Sellest päevast seisab ta hoopis rängemate küsimuste ees: kas ja kuidas on võimalik taastada kaotsiläinud aastaid? Kas iseennast üles leida on enam üldse võimalik?
  
  Autorist: Marje Ernitsat (s.1948) on nimetatud eesti produktiivsemaks kirjanikuks ja nais-Kaugveriks. Lõuna-Eestis Kanepi vallas elav kunstnikuharidusega autor alustas kirjutamist alles vanemas keskeas, kuid on pälvinud tunnustust mitmel romaanivõistlusel.

  ISBN	9789949914937
  ILMUMISAASTA	2011
  KEEL	eestikeelne
  FORMAAT	Pehmekaaneline
  LEHEKÜLGI	194 lk
  MÕÕT	195x125x10 (mm)
  KIRJASTUS	RANDVELT KIRJASTUS