Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale.
Minu sulest on ilmunud luuleraamatud:
1. "Õitsvate pärnade alleel"
2. "Avali aegadesse"
3. "Veerekese pääl"
4. "Külalood ehk vaaderpass"
5. "Ööde Tütar"
6. "Vana-Rääma uulitsal"
Novellikogud:
1. "Virtuaalmees"
Romaanid:
1. "Segavereline"
2. "Rist teel" (2015)
3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017)
Lasteraamat:
1. "PETU"
19. septembril tegi fotograaf Urmas Luik minust fotosessiooni ajalehe Pärnu Postimees tarvis, kõikide siin blogipostituses olevate fotode autor on just tema. Artikli kirjutas Tõnu Kann ja see ilmus 23. septembri numbris. Urmase lahkel loal jäädvustan fotod ka oma blogisse ja facebooki albumisse.
Olin pmst 2 päeva siit eemal. Lihtsalt vajasin natuke vaikust ja seenemetsas kondamist, ärge pange pahaks et ma teie kõnedele ei vastanud! Eilses Pärnu Postimehes ( 23. september)ilmus sisukas artikkel minust, läbi Tõnu Kanni ja Urmas Luige nägemise. Aitäh selle eest, poisid! Olen saanud väga palju positiivset tagasisidet ja loomulikult meeldis artikkel mulle endale ka.
Kui Tõnu Kann mulle 15. septembri hommikul äratust tegi, olin ma alguses kahtleval seisukohal, et kas seda artiklit vaja on. Aga kuna ma juba olen avaliku elu tegelane ja Tõnu on imeline ajakirjanik siis ma ei suutnudki ei öelda. Samuti meeldis mulle, et minust fotod jäädvustab Urmas Luik, sest oleme temaga korduvalt koostööd teinud ja kõik on alati kenasti laabunud. Ka sellel korral. Kahjuks on artikkel küll tasuline, aga ma ostsin endale ajalehe, või õigemini ostis selle mulle naabrinaine sest eile (laupäeva) hommikul tuhisesime kohe seenemetsa ja mul ei olnud lihtsalt aega, nii tihe päev oli. Lugesin ise artikli läbi alles täna varahommikul. Tõnu oskab väga hästi küsida ja ilmselt oskan ma ka vastata. Ausad küsimused-ausad vastused!
Eile sõitsid poisid Lätti. No läksid naabreriiki külastama ja viskasid meid Germoga Jõulumäe metsade vahel maha. Hea et viskasid, kuna korjasin tunni ajaga terve 10 liitrise ämbritäie seeni ja veel pool ämbrit puravikke ka. Puravikud praadisin või sees ära ja panin purki, aga teisi seeni (enamus igasugused riisikad) kupatan siiani, sest täna oli kena suvepäev ja aias askeldamisest just hea aeg, nii ma kupatatud seened külmkappi viskasingi. Homme ehk saan need purkidesse soolata. Seega eilne rada sai metsas läbitud. Ma käiks iga päev seenel kui saaks!
Täna hommikul läks kell 5.23 uni ja juba kell 6.20 olin rajal. Linn alles magas aga juba kell 6.45 läks valgeks. Läbisin 6 km. Üksinda kepikõndisin, kuna ei raatsinud Germot nii vara rajale ajada ja kui aus olla siis mulle meeldibki kõige rohkem üksinda seal kepikõndida ja omi mõtteid mõlgutada, nagu mainisin ka artiklis. No igatahes paar kalameest tuli vaid rajal vastu ja nemad ka naeratasid mulle, ise arvasin, et ju on ajalehte lugenud. Varahommikul rajal käimise pluss ongi see et sa ei jää kellelegi jalgu ja vastupidi. Uku kõrts oli ka sellel nädalavahetusel suletud ja ühtegi joodikut mul teepeal ees ei kakerdanud. Vabandust väljenduse eest, aga kui elad kurikuulse kõrtsu juures siis ei kõla isegi sõna alkohoolik kenasti. Ainus mida oli kohutavalt valus vaadata, et nr 14 buss sõitis Aleksandri pubi ees ühest klaastaarast üle ja tänav sai klaasikilde täis. Ilmselt purunesid ka bussi rehvid... Pudeleid vedeles üldse igal pool, komistasin lausa otsa, sest eile oli Pärnus motohooaja lõpetamine ju. Aga pole minu kommenteerida, kuigi kahju on vaadata, et inimesed ei märka oma pahna visata ka siis prügiksti kui prügikast on nende kõrval. Aga see selleks.
Pool päeva askeldasime aias, küpsetasime šašlõkki, poisid niitsid muru ja juurisid põõsaid. Päikeseline suvepäev oli ju. Olen isegi taas päikesepunane, kuigi peale Porto päikest on mulle isegi natuke pruunikas jume peale tulnud. Hakka või uskuma legendi et kui käid soojal maal ära ja võtad seal päikest, hakkab ka albiinonahkse inimese nahk pruuni tooni võtma. Küllap nii ongi, sestap jumekam olengi.
Reedel keetsin ka seeni, Terje tõi. Need on kenasti purki soolatud ja natuke on ka mu varasalves hoidiseid, mitte küll nii palju nagu eelmisel aastal, aga ikkagi. Moose peaks veel keetma, sest Germo avab usinasti purke ja armastab igal hommikul süüa kaks viivu moosisaia. Ei saa ju keelata. Las sööb. Ise ma mekin harva neid, vaid siis kui siu tuleb. Ja endiselt olen ma kõigesööja, dieetidega ennast ei piitsuta. Öhtusöögiga pingutasin üle, kuna vahepeal oli ülimagus ikluuini ja tõustes olin liiga näljane. Kartul ja kotlett maistsesid hästi. Seega- hakake liikuma ja kaal hakkab koos teiega!
Täna jõudsime üle mitme nädala rajale. No nädalakese viibisin ju Portos ja rajatasin mööda mägist linna iga päev ning jätsin sinna ka 3 kg, kuid Jaansoni rajalt oli tõesti väike paus. Aga täna lõuna ajal käisime koos Urmas Luigega rajal fotosessiooni tegemas ja ma mitte ei saanud õhtul minemata jätta, kuigi oleks ilmselt võinud, sest...hambad taas valutavad.
Läbisime Germoga 6,3 km, kuigi samm oli ülikerge ja võhma oli piisavalt, võinuks terve raja läbida. Kahjuks hakkas kolmandal kilomeetril lausvihma sadama, istusime ja ootasime, et ehk läheb üle, aga...Lõpuks koju jõudes olime üleni märjad, hea et telefon ja fotokas Germo seljakotis kuivaks jäid.
Rajal käib vilgas ehitus, remont, renoveerimine. Alles Wendre juurest pöörasime sinna ning ma jäädvustasin ka uue raja sündi veidi.
20. septembril algusega kell 17.00 on raamatukogus lugejatega kohtumas Heli Künnapas ja Margit Peterson. Kirjanikud müüvad ka oma raamatuid ning ikka soodsama hinnaga, kui kauplustes müügil on.Tulge kuulama ja kultuurisündmusest osa saama!
Muidu on enesetunne hea, aga hambad teevad valu, tohterdan siin neid, et homme Jõgevale, täpsemalt Siimustisse lugejatega kohtuma sõita. Ehk läheb paistetus alla ja valu taandub. Käisin ka täna kodurajoonis kikutohtri ukse taga aga isegi valuga ei võetud vastu, sain aja alles reedeks. Ehk elan üle.
Paar viimast päeva on olnud töised, kui nii öelda võib. Nimelt minust on üks artikkel ilmumas ja selle raames sai eile Postipoisis intekat andmas käidud ja täna fotosessiooni tegemas. Aga sellest saate lugeda alles laupäeval, siis lisan fotograafi lahkel loal ka siia fotosid. Hetkel jäädvustan rajapildid ka fotoaparaadiga, sest kalli Ema aparaat on alles minu käes, unustasin talle selle laupäeval tagastamata, kui ta meil külas käis.
6. septembril, kui mina just Portugali lendasin, sündis strippar Marco Tasesel taas üks lugu, mille sõnad on taas minult. Jah, ma tean, et on nende lugude suhtes vastakaid arvamusi, aga mind need arvamused ei huvita, teen jätkuvalt hea Marcoga koostööd ja juba sünnivad mõtteis järgmised laulusõnad. Usun, et meie koostöö kestab veel aastaid ja te peate (võite) välja kannatama et ma jagan lugude linke ka oma ajajoonel. Kui tõesti ei kannata siis võite vabalt mind sõbrast eemaldada (facebookis) ja ma ei solvu. Pigem ei mõista ma neid kes loo pärast, mis neile ei meeldi, mulle n.ö. vee peale tõmbavad. Aga see selleks. Teema lõpp.
Kurikuulus stripparMarco Tasane paiskas täna rahva ette oma uue loomingulise saavutuse muusika vallas - video „Verejanu 2017“.
„Filmisime seekord siis vereteemalise video... mõrvarliku, pervoliku ja ikka minule omase glamuuri ja huumoriprismase hõnguga,“ rääkis Marco Õhtulehele, kuidas video sündis. „Filmisime Valgas Tolli hostelis ja siin, Tartus, nii Ihastes kui ka minu korteris ja Annelinnas.“
Marco usub, et video keelatakse YouTube'is alla 18aastastele ära, sest see on liiga verine. „Kusjuures videos oli ehtne kupu-metoodika seljal ja seal oli tõesti EHTNE VERI,” sõnas Marco.
„Videos retsisin ja retsisime siis ohtralt noori poisse, sest kuidas sa neidusid ikka retsid haava ja veristad.“
Alles see oli, kui stripi- ja seksistaar laulis seksinäljast. Küsimusele, kas mehel asendus seksinälg verejanuga, vastas Marco: „Tuleb niii välja... Ikka pöörasemaks... Seksist kõrini, siis tahaks verd!“
Skandaalne Marco Tasane andis äsja välja uue muusikavideo enda laulule "Verejanu". Eesti kõige kuulsam meesstrippar ajab videos noori poisse taga.
Marco seletab video konseptsiooni järgmiselt.
"Veri on ju alati teemas. Vana verd ei taha, ikka värsket. Videos ei hakanud ma neidusid veristama, ikka poisse. Alguses oli seksinälg, nüüd on verenälg. Videos on näha ka ehtsat verd, kasutasime kupu metoodikat. Enamasti oli tegemist ikkagi kunstverega," kommenteeris Marco videot.
Marco sõnul tuleb asja võtta ikka huumoriga.
"Ma tavalisi ninnunännu asju väga teha ei taha, aga ka selles pealtnäha karmis videos on huumor sees," lisas Tasane.
KUULA: Uus hitt? Strippar Marcol on seksist kõrini ning ta tahab verd!
Strippar Marco uus video|FOTO: Kuvatõmmis
Strippar Marco ehk Marco Tasase muusikakarjäär ei rauge. Vastupidi - mees on valmis saanud uue looga «Verejanu», millele on valmis saanud ka video, mis on täis verd, nõiduslikkust ja nuge.
