PÄRNU PRÕMM 2024 hooaja 1. eelvoor

Täna kell 18.00 toimus Pärnus, Port Artur 2 kolmanda korruse kohvikus PIANO Pärnu Prõmmi 2024 hooaja 1. eelvoor. Kuna Jaak Känd on Pärnu poolse PRÕMMI korraldaja, siis kokkuvõttest räägib tema ise. Meie Sveniga käisime ka sõna sekka ütlemas. Ma jäädvustasin ka mõningad fotod, nagu juba kombeks saanud on. Järgmine eelvoor toimub 18. märtsil, jälgige reklaami. Kokku toimub Pärnus 3 eelvooru. Tulge oma luulega võistlema! Nii nagu Sven, olen ka mina kunagi sellel sündmusel osalenud ja enne Jaaku korraldasin mina neid luulevõistlusi Pärnus, enne mind Kaupo Meiel jne ... Ühesõnaga ma kopeerin ka reeglid siia. Olete lahkelt oodatud! PÄRNU PRÕMM 2024 on Pärnus toimuv lavaluule ehk poetry slam’i õhtute sari, kus kolme minuti jooksul kannavad esinejad ette oma originaalloomingut, mida publikul on võimalik kohapeal punkte andes tunnustada. Kõigile võistlejaile kohvik Piano poolt üks tasuta jook. Kolmele paremale esinejale voorus auhinnad. NB! Täpsemaid PÄRNU PRÕMMU reegleid loe sündmuse arutelust! Oma esinemissoovist anna teada e-mailile muinasjututaatjaak@gmail.com või FB sõnumiga Jaak Känd nimele kuni 25. veebruarini. Esinejaid hindab PUBLIK + Tarkade Klubi... *** Hooajal 2024 toimub kolm eelvooru (26. veebruar, 18. märts, 15. aprill), kust iga kord pääseb finaali edasi kaks esinejat – publiku lemmikud. Tarkade Klubi võib lisada 3. finalisti. Kokku jõuab finaali (toimub mais) kuus kuni üheksa esinejat. PÄRNU PRÕMMU võitja läheb luuleprõmmu Eesti meistrivõistlustele Tartus, mille võitja esindab Eestit Euroopa Slämmil. 26. veebruar 2024. Vana-Rääma

Oktoobrikuu numbrid on ilmunud

Täna hommikul olid postkastis ajakirjade "Müstilised lood" ning "Saatus & Saladused" oktoobrikuu numbrid, mis peaks ka lähipäevil suurematesse toidupoodidesse ja r-kioskitesse jõudma. Sellesse ML-i kirjutasin lühijutu "Olude sunnil" ning artikli Antonina Kersna tervendamisest. Põnevat lugemist! Ajakirja SaSa kirjutasin lühijutu "Hääletaja ristteel" ning saatsin poeet Aavo Kubja luuleloomingut. Sisukat lugemist! Kui ka sina soovid et su luule ilmuks ajakirjas "Saatus & Saladused" siis anna mulle sellest teada juba täna. Aitäh! 29. september. 2021.a. Vana-Rääma

KRUSSILOOMAD - Aavo Kubja

Aavo Kubjal on ilmunud luuleraamat "Krussiloomad," mille omanikuks ma hiljuti sain, aitäh! Lisaks on see pühendusega raamat ning läheb mu eriliste raamatute riiulisse. Tõsi küll, neid riiuleid on palju ja juba on kohapuudus käes, aga ülivinge on vahetada teiste autoritega loomingut ning eks ole mu pühendustega raamatute kollektsioon juba üsna mahukas. /ükskord ma loen uuesti üle, vast mingi ligi 300 raamatut on kollektsioonis/. Mõnus õhuline raamat on "Krussiloomad." On antud õhku ja ruumi, ei mingit ühe luuletuse teise otsa surumist. Iga luuletus peaks algama uuelt lehelt. Siin algab. Mina ei suuda lugeda luuleraamatuid kus ühe luuletuse lõppedes algab teine. Kohutav! Aga Aavo raamatus on isegi vabu lehekülgi, mis panebki eelnevalt loetud luuletuse järel pikemalt mõtlema. Lisaks on raamatu tagaotsas jäetud vabad lehed ja sinna saab soovija ise sisukorra kirjutada. Vaid mõni üksik krussiloom kondab nendel lehtedel. Mitmekesine lugemine oli. Osad luuletused on parodiseeritud. Tuttav tunne, ka mina olen lauludele uusi sõnu peale mõelnud aga ma ei neid välja kirjutanud, mälus on kõik. No mine inimesi tea, hakatakse plagiaadis süüdistama või ... igaks juhuks olen hoidnud selles suhtes madalat profiili. "Krussiloomad" on mitmetahuline armastusluulekogumik. Raamatu esimene pool kõneleb armastusest lemmikloomade vastu. Teine pool naise ja mehe vahelisest armastusest. Sõnademängulisus Aavo luules annab asjale vürtsi juurde, ei võta, nagu mõne autori puhul. Raamatus leidub ka ingliskeelseid luuletusi. Osd luuletused hakkasid laulma, nagu ikka riimiluule puhul. Aga lõppkokkuvõttes kosutav lugemine, soovitan. 15. september. 2021.a. Vana-Rääma

Imeline päev Pärnu Vanalinna Põhikoolis

 Täna käisin eesti keele ja ühiskonna õpetuse nädala raames Pärnu Vanalinna Põhikooli aulas õpilastele rääkimas kirjutamisest ja kõigest emakeelega seonduvast. Oli üks armas päev, aitäh!

 Tänud teile, Marje Vaan ja Eve Hirvela! Tänud ka kõigile teistele! Lapsed kuulasid huviga ning olid hiirvaikselt, mina muudkui jutustasin ja jutustasin, aga lendas liiga kiiresti, pool jäi rääkimata :)

 Armas oli üle pikkade aastate kohtuda oma kunagise inglise keele õpetaja Evega, keda aastad üldse muutunud ei ole! Ja armas oli kohtuda ka oma kunagise kolleegi Marje Vaaniga, ei oska sina ka vananeda! :)

 Üleüldse on see koolimaja mulle armas, õppis ju seal ka kunagi mu noorem poeg. Hetkel töötab seal päris mitu tuttvata õpetajat, kaasa arvatud mu kunagine pingipoolik Liliana, oli vahva ka sinuga kokku joosta!

 Uute kohtumisteni ja siirad tänud ka tüdrukutele, kes te intekaid tegite!

Fotode eest tänud Marjele, aitäh!

min ja raamtud

mina ja nemad :)

õpilased ja õpetaja Eve Hirvela

tüdrukud teevad tööd ja ootavad autogramme :)

aitäh!

niisiis ...

10. märts. 2020.a.
Vana-Rääma

Ennast aidata saad eelkõige ise

foto: https://sobranna.postimees.ee/2684822/nimemaagia-vaata-mida-sinu-eesnimi-tahendab-a-e

Ennast aidata saad eelkõige ise

Iga aasta jaanuari keskpaigas, kui pakasene talv Eestimaale jõuab, muutub Elle-Nora hing ärevaks. Sellest hetkest hakkab tal kõik viltu vedama. Küll tabab teda mõni külmetushaigus, küll kaotab, lõhub või unustab ta mõne endale kalli eseme. Nagu oleks põrgu maapeale tulnud.

Jaanuari 20. päeval, mil kröömike lund oli maha sadanud, küütles see nii valuseredalt, et Elle-Nora ei suutnud silmigi avada, kui ta jalgsi teekonna 5 km kugusele külapoodi ette võttis.

Hirmud, mis olid 35 aastasesse naisesse pesa teinud, aiva süvenesid. Ta ei osanud nendega hakkama saada ega nendest vabaneda.

Lisaks häiris naist teadmine, et alati kui külapoe ette jõuab, peavad külamoorid maja ees mokalaata ning tuiutavad Elle- Norat kummalise pilguga. Muidu nii jutukad memmed jäävad vagusi naise lähemale jõudes. Justkui oleks keele alla neelanud. Aga vaikusel on õelad silmad.

Jah, Elle-Nora oli teadlik, et külamutid teda mustaks leseks kutsusid, aga teda see ei heidutanud. Olgugi, et ta oli matnud kaks abikaasat ja imikueas lapse, kes kopsupõletikku suri. Uut kooselu naine ei ihanud, sest lein oli ta nii ära muserdanud ning lesk oli veendunud, et ta ei suuda siin ilmas enam kedagi armastada. Liiati siis veel iseennast!

Taas oli käes 10. veebruar, päev, mil Elle-Nora 5 aastasena oma kallist emast Ellest ilma jäi. Elle kaotas elu libeda talvetee veeres roolijoodiku käe läbi. Peale mida hakkas Elle-Nora isa jooma ning laps jäi vanaema Nora kasvatada, mis oli ka õige. Aastate pärast jõudsid omakeste kõrvu pahad uudised, et isa Aldost oli saanud kerjusest kodutu, kes pealinna tänavatel vegeteeris. Ju oli see tema saatusekaarti sisse kirjutatud, sest Nora koduuksed olid väimehe jaoks alati avatud, viimane teadis seda, kuid ei võtnud pakkumist vastu ning memm ei suutnud aidata inimest, kes ennast aidata ei lase. Auk, millesse mees oli kukkunud, osutus liiga sügavaks ja omaks, et sealt välja ronida.

Täpselt 20 aastat hiljem, ka 10. veebruaril, lahkus ka Elle-Nora vanaema, naine, kes oli talle ema, isa, õpetaja ja vanaema eest olnud. Ainuke inimene, keda Elle-Nora usaldas.

Ajalugu kordus. Tollel kargel talvepäeva õhtul, kui vanaema suure moonakotiga külapoest kodu poole liikus, kukkus ta rattaseljast vaid pool kilomeetrit enne koju jõudmist. Otse läheneva auto ette. Lahkumine oli silmapilkne.

Elle-Nora ei saanud enam kusagil asu. Ta kulutas erinevate esoteerikute ja soolapuhujate uksi, maksis neile kopsakaid summasid, nagu mõni kröösus, kellel mammona üle seifi äärte voolab. Abi ei saanud ta kusagilt, sest ta ei lasknud ennast aidata. Ega ükski nõid ei saa aidata inimest, kui abivajaja seda teha ei lase, raiub oma ja on oma kinnisideedes ning hirmudes kinni.

Inimene saab ennast aidata eelkõige ise, mitte sildistada neid, kes tema hirmudes ja õnnetustes süüdi ei ole.

„Kui sa tahad oma saatust muuta ja karmavõlast vabaneda, muuda oma nimi ära. Nii sinu ema kui vanaema on õnnetult hukkunud ja nende eesnimedest on tuletatud sinu eesnimi, mis pole sulle head toonud. Sind võib sama kurb saatus oodata. Ei ole hea panna lapsele vanemate ega vanavanemate eesnime, see ei tõota alati head tähendada, kuigi inimesed teevad seda heauskselt.“ Soovitas üks tugevamaid nõidasid.

Elle-Nora tuhises vihaselt nõia kabineti uksest välja, lõi pauguga ukse kinni ja kadus nagu keravälk, jättes mammona taskusse kõlisema.

„Vahetagu ise oma tobe nimi ära, va soolapuhuja!“vandus naine tulist kurja. Ta oli kindel, et kõik valetavad, kõik tahavad talle ainult halba, aga ise ta ka midagi enda heaolu nimel, hirmudest ja vihast vabanemiseks, ette ei võtnud. Olgugi, et alateadvuses ta seda tegi, karjus ja pröökas nagu pöörane, aga üksi sellest ei piisa, kui endiselt näed kolli seal, kus seda ei ole. Tuleb õppida andeks andma ja hirmudest vabanema.

Taas oli käes 10. vaabruar, kui Elle-Nora asutas ennast külapoodi minema. Sama päeva hommikul lõpetas tema seinal, ema ja vanaema fotodel kohal asetsev Nazari kaitsva silma ja Fatima käekujutisega maagiline kell, mille vanaema Türgist toonud oli, tiksumise. See ennustas halba. Elle- Nora lõi kõigele käega ja vandus;“ pagan, justkui oleks ma mõni kröösus, hakka veel neid neetud patareisid ka ostma!“ Ta võttis vihaga seinalt kella ja virutas selle vastu maad, haaras ahnelt ratastega reisikohvri ja asus teele.

Nii nad seal seisavad, kalmuaias, kolme inimese daatumitega kolm hauaplaati, mille surmakuupäevaks on 10. veebruar.

4. jaanuar. 2020.a.

Vana-Rääma

MIDA PALJUD EI TEA (müstika ja maagia) - Gunnar Aarma

 Mõned raamatud kohe on sellised, et neid aastate pärast uuesti lugeda võttes lähevad need huvitavamaks. Üks neist on mu kunagise õpetaja Gunnar Aarma poolt kirja pandud raamat "Mida paljud ei tea. Müstika ja maagia."

 Lugesin seda raamatut umbes poolteist kuud. No see ei ole juturaamat. See sisaldab väga palju tarkust ja teadmisi. Oligi armas üks väike restart teha :) Osad raamatud lihtsalt on nagu piiblid mu öökapil (riiulis), neid ei väsi uuesti lugemast. Lisaks oli, on ja jääb Gunnar Aarma minu jaoks üheks targemaks eesti meheks.

 Gunnar Aarmal oli vabamüürlasena juba noorukina juurdepääs maailmakirjandusele, see on kindlasti üks suur pluss, mis temast nii targa mehe tegi. No erinevaid võõrkeeli valdas ta ka. Ja üleüldse on see raamat rohkem õpik, mis kätkeb endas erinevaid kultuure ja usundeid, see on just kõik see, mis mulle tohutult huvi pakub. Ja raamatut lugedes on Gunnar Aaarma minu jaoks täiesti elus, tekivad silme ette pildid tema loengutest ja rahulikust vestlusest.

 Toon välja mõned lõigud raamatust, mis mulle eriliselt korda läksid.

/Kudõ, poeesia Do, nagu see esineb haikus, koosneb 17-st silbist: viis, seitse ja jälle viis. On keelatud ennast väljendada emotsionaalselt. Siin esitatakse oivalist maailma, kus pole kurbust ega muret. See on absoluutne maailm, kus kõik on hea ja ilus. Kus kõik on imetlus- ja tänuväärne. Kus puudub täielikult sentimentaalsus. Kui keegi pole õnnelik, siis ta lihtsalt ei ole õppinud tundma "Ülimat seadust" ja tal puudub malbus ja usk. Ilma jaapani budismi süvenemata ei ole võimalik seesugust luulet mõista./

/ Päev, kevad, suvi, soojus ja valgus on head. Vastupidi - öö, sügis, talv, külm ja pimedus on halvad ja patused. Seda võiks isegi nimetada imetajate dihhotoomiliseks (kahenevaks) filosoofiliseks loogikaks. See väga laialt levinud psüühiline mõju ja mehhanism on tõenäolikult paljude inimkonna universaalseks peetavate instinktide, uskumuste ja printsiipide algallikas. Sääraselt on füüsiline universum määratlenud meie mõtlemise loogika./

/Püramiidis seisnud vesi toimib seedehäireid korrastavalt ja kiirendab haavade paranemist. Alumiiniumfoolium, mida on eenevalt hoitud püramiidis, kiirendab märgatavalt sellesse mähitud liha küpsemist. Pürmamiidis hoitud fooliumist valmistatud peakatet kandes saame lahti peavalust, samuti soodustab see lõõgastust./

/Šmanism on animistliku usundi vorm, mille rituaalis on tähtsal kohal vahetu ühendusseastumine vaimudega ja surnud hingedega, keda püütakse inimeste huvides mõjutada. Šamanism on omane Põhja- Euraasia, Põhja- Ameerika, Aafrika, Okeaania, Indoneesia ja muudele rahvustele. Klassikalisel kujul avaldub see Siberi algasukate usundis; seal oli šamanism levinud sotsiaalsete ümberkorraldusteni. Rituaali, mida kasutati peamiselt haigete ravimisel, kuid ka õnnetuste vältimisteks, jahiõnne tagamiseks, ennustamiseks ja muuks, sooritab nõiaülikonda rõivastunud šamaan, kes viib enda transiseisundisse nõiatrummi põrina saatel tantsides ja lauldes ning harilikult joovastvaid aineid kasutades (langeb lovesse.)Tema hinge arvatakse sellal kehast lahkununa viibivat taevas või allilmas, kus ta saab vaimudelt nõuandeid. Arvatakse, et šamanist oli omane ka soome-ugri rahvaste ürgsele usundile./

Ma võiksiki neid tsitaate või lõike kirjutama jääda, aga ei tee seda. Lugege parem seda raamatut!

 Ja Anneli, eriti sina, kes sa väidad et eestlaste hulgas ei ole šamaane! :)

Sõber Marco, püramiid ravib ka migreeni.

 Aga mis ma siin ikka, kopeerin siia ka raamatu tutvustuse:

... Tänapäeva Euroopa ja kogu planeedi kriisiolukorras pole pääsemine mitte ettevõtluses ja tehnokraatias, vaid inimese sisemises uuenemises. Mitte suured poliitilised aktsioonid ei hoia ära tsiviliseeritud inimkonda degenereerumast, vaid seda saab teha ainult inimeste püüd vaimsete väärtuste poole...

... siinjuures võime meelde tuletada ka viimaseid roomlasi, kes oma riigi ja kultuuri hukku ette nägid ja ennast kõiki nivelleerivatest linnadest tagasi tõmbasid ja maale kolisid. Seal elati kasinat ja loomulikku elu, olles seejuures rõõmsameelsed ja looduslähedased. Sääraselt püüti riigi lõplikku kokkuvarisemist edasi lükata...

... Teadlased on jõudnud meile palju avastada, aga seda ainult piiratud raamides. Ainult teadlaste eliit hakkab tänapäeval mõistma, kui vähe me teame tervikust.
Mida teavad paleontoloogid inimkonna muinasajast? Kas nad teavad, et meie planeedil eksisteerivad arenenud inimesed juba 21 miljonit aastat?
Mida teavad geoloogid kahest kontinendist, Lemuuriast ja Atlantisest, mis praegu lamavad Vaikses ja Atlandi ookeanis? Mida teavad muinasuurijad nendest tsivilisatsioonidest? Mida teavad arheoloogid India kultuurist umbes 50 tuhat aastat tagasi, Egiptusest 40 tuhat aastat tagasi, Peruu omast 15 tuhat aastat tagasi või Vana-Kreekast 12 tuhat aastat tagasi? Mida teavad õpetatud mehed mitmesugustest salastatud organisatsioonidest-vennaskondadest, mis tegutsesid paljudes maades?


30. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma

Poetry Slami Pärnu eelvoor

finalistid Jaak Känd, Leonora Palu ja Raul Majas

 Täna kell 16.00-19.00 toimus Pärnus Kultuuriklubis Tempel Poetry Slami Pärnu eelvoor ehk Prõmm.

  Juba mitmendat aastat veab seda sündmust Jaak Känd, kes on ka ise korduvalt sellel luulelugemisvõistlusel osalenud ja auhinnalisi kohti noppinud. Kunagi korraldasime seda Jaaguga koos, aga kuidagi sujuvalt jäi Jaak seda vedama, kui mina tegelesin aktiivselt Pärnu Kirjandusõhtute peakorraldamisega (7 hooaega). Tore, et see sündmus Pärnus ikka toimub ja väga tore, et selle vastu on endiselt huvi olemas. Tõsi küll, aastatega on osalejaid vähemaks jäänud, aga võimalik, et asi seisneb ka reklaamis, sest kahjuks millegipärast kohalikul lehel ei ole selle sündmuse nupu avaldamiseks ruumi, nagu täna Jaaguga kõneldes selgus. Väga kahju!

 Avasõnad ütles Mikk von Pärg ning õhtut juhtis Jaak Eamets.

 Aga siiski, suisa 8 osalejat astus võistlustulle. Lisaks luges (võistlusväliselt ) oma luulet (ise ta pajatas, et kirjutab laulusõnu) Templi boss Andres Tölp ise. Hästi luges. Aitäh!

 Lisan siia osalejate nimekirja:

osaleja         žürii punktid    koht

Karelus            3 (8,67)       7.koht
Daivi Jõerand   2 (6,67)       8. koht
Raul Majas      7 (14,67)     1. koht
Mikk Pärg       5 (9,33)       6. koht
Kalev Mäesalu 7 (13,0)       4. koht
Jaak Känd       9 (17,0)       3.koht
Leonora Palu   10 (19,33)   2. koht
Aavo Kubja     8 (11,67)    5. koht
Andres Tölp (ei võistelnud)

 Žüriisse ehk Tarkade klubisse kuulusid : Ivar Sild, Margit Peterson ja Andres Tölp.

karm žüriiliige läheb Tarkade klubisse tööd tegema :)

Tempel (mällu kogu eluks)

rahvas

Mikk von Pärg

boss Andres Tölp

sinine tennis ja kets on selle kevade värv (Pärnus vähemalt) :)

tänavune Tarkade klubi Pärnu eelvoorus

Žürii koosseisus Andres Tölp, mina, Ivar Sild

osalejad...

kinkisin raamatuid

nänni kahh

  Päris raske oli finalistide hulgas seda paremat valida, kõik 3 olid väga tugevad, aga otsus tuli langetada ning üksmeelselt otsustasime Raul Majase kasuks, kes viimase esinemisega "pani ära" ja kes võitis Pärnu eelvooru juba kolmandat korda.

Andres Tölp ja Mikk von Pärg

2 Jaaku-paarishärjad :)

korraldaja Jaak ja võitja Raul

finalistid

finalistid Jaak, Leonora ja Raul

 Võitja pääseb sügisel Tartus toimuvasse Eesti luuleprõmmu finaali. Eesti meister sõidab aasta lõpus Euroopa Poetry Slamile Itaalias. Hoiame Raulile pöialt! Ka Leonorale, kes 2. koha sai, kui tal on võimalik ka osaleda lõppvoorus. See alles selgub.

 Te kõik olite omamoodi lahedad, aitäh!

 Lisaks luulevõistlusele esines ja esitles oma luuleraamatuid poeet Ivar Sild Tallinnast, kelle sulest on ilmunud tänaseks juba 13 luuleraamatut.
  Ivari luule- ja muusikakava kannab pealkirja "KOHANEMATUS." Minu meelest ülisuper pealkiri, sest selle kava võibki mõnel määral just sellise pealkirjaga kokku võtta.
  Ivari esinemine oli omanäoline ja huvitav. Mainisin Ivarile, et ta luules on väga palju kujundeid, hakkan ühte kujundit lahti mõtestama, juba tulevad uued ja uued. Ivaril oli vastus varrukast võtta- tema luule ei olegi esitamiseks, see on lugemiseks. See on hea vastus, sest mina olen see inimene kes armastab alati ka silmadega lugeda, lisaks heale luuleesitluselel, milles ma ise üldse tugev ei ole, pole kunagi olnudki. Ma lihtsalt pole etleja ja minu kummardus neile, kes suudavad ja oskavad oma luulet usutlevalt ette kanda. Täielik respekt! Aitäh!

Ivar Sild KOHANEMATUS

meeleolu loob Ivar Sild

Ivar Silda küsitleb Jaak Känd

 Üliarmas olid teid kõiki näha üle saja aasta! Uute kohtumisteni! Armastan!

P.S. Kahjuks ei saanud ma kõiki osalejaid pildile, see oleks luulesse süvenemist seganud. Aga midagi siiski on olemas.

27. aprill. 2019.a.
Vana-Rääma