Ja loetud sai Helju Petsi romaan "Ära unustra mind. Meelespead 2," mis on järg tema raamatule "Meelepead," mille lugesin läbi juba 2018. aastal nagu blogi kõneleb. Esimene raamat oli 500 leheküljeline, aga see siin suisa 631 leheküljeline. Oi, kuidas mulle meeldib nii mahukaid raamatuid lugeda, ei saa ruttu läbi. Aga ausalt öeldes sai liiga ruttu mahukuse kohta, vaid mõningad (4) ööd ja...no ega ma viimastel öödel olen alles kell 3 raamatu suutnud käest panna, sest tegu on liiga hea raamatuga, et mitte näpistada selle lugemiseks öö(magamise)ajast veidikene rohkem tunde. Nüüd ma ei teagi kas suudan veel mõnda raamatut lugeda, igal juhul peab tegu olema väga hea raamatuga, siis suudan. Sest see läheb mu lemmikraamatute kategooriasse, nagu läks ka "Meelespead," mis küll on mu romaanivõistluse raamatute riiulis. Ja romaani "Meelespead" võrdlesin Leelo Tungali "Seltsimees lapsega," sest neil on sarnaseid jooni ja ma isegi ei oska öelda kumb parem on. Sama hea on ka see raamat. Ma ei vasi kiitmast, lugege ise. Tutvustuse kopeerin raamatupoe lehelt, see kõneleb ise millega tegu on, ma ei hakka siis topelt kirjutama. Teate, kui te enne pole aru saanud, siis need inimesed, kes loevad, on õnnelikumad ja elavad reaalsuses rohkem enda elu kui need, kes raamatu lugemist mõttetuks peavad. Lugejad elavad teise elu üksnes raamatut lugedes, ei muudmoodi. See on juba vana statistika ja peab vett. Ma julgen tunnstada, et ma olen õnnelik inimene ja suurt õnnepagasit täidan just lugemisega. Täitke teie ka, olgu see pagas või triiki täis, aga mitte kunagi tühi! Aitäh ja suur kummardus autorile! Romaani "Meelespead" järg jätkub sealt, kus esimene osa lõppes. Ede läheb Hiiumaalt Tallinna õppima ja seal ootab teda ees hoopis teistsugune maailm, kui kodukülas. Eneseleidmine, mured, rõõmud ja armumised ootavad siiski ka teda ning romaan ulatub läbi peategelase elu kuni eelmise sajandi üheksakümnendate aastateni. 9. märts 2026. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar