SÜDAMETAMMIDE TAGA - Kristiina Ehin

No küll oli lustakas lugemine! Jah, loetud sai Kristiina Ehini proosaraamat "Südametammide taga." Ma ütleks pigem et tegu on autobiograafilise jutustusega, aga see selleks, no oli mõnus lugemine küll. Kristiina lõbus loomus kumab siit läbi. Kuigi ta mainib korduvalt, et nad Silveriga ei ole pedandid, kumab siit see pedantsus siiski läbi. Just Kristiina puhul. Aga ausalt öeldes ei ole mina ka inimene, kes kogu aeg lapi ja harjaga ringi käib. Ma lihtsalt ei ole depressiivne, sest depressiivsed inimesed pidavat igapäevaselt koristama ja mõni kardab lausa baktereid. Kerge Segasummasuvila on palju kodusem ja mõnusam. Ju siis on minus ka seda bullerby last veidi. Mõnusalt on kirjanik Ehin kirjutanud elavaks lahkunud Tartu Vaimud. Just suure tähega - Tartu Vaimud, sest nende elu on kujundanud suurel määral Tartu vaimu ja vastupidi. Minu arvamust mööda sobivad Tartu Vaimu nimetust kandma kultuuritegelased, kes on üliharitud ja on meie kultuuri rikastanud, näiteks muusikud, kunstikud, kirjanikud, ajaloolased jt ... Kindlasti mitte stripparid ega baarmanid. Kristiina on need tegelased tänapäeva kaasa toonud ja seikleb nendega mööda Tartu ajaoolisi paiku, eriti mööda Jakobi mäge, kus tema ja Silveri kodu asub. Ka Kassitoomelt ja Toomemäelt leiame tihti ennast. Oi kui mõnus. Oleks nagu ise taas Tartus seiklemas ja sealsed kooliajad meenuvad. Ja üleüldse on kirjanik Ehinil väga rikkalik käekiri, vaimukas, hariv ja haarav. Iga sõna on läbi mõeldud enne kui välja öeldud. Ta loob läbi jutustuse nii ehedad karakterid, et mulle jäi tunne nagu ma tunneks Kristiinat ja Silverit lapsest saati, kogu elu. Lisaks on tema pihtimused nii ausad, otsekohesed ja targad, et panevad autorit teises valguses nägema. Et temas peitub veel rohkem sügavust ja tarkust, kui ta oma loomes välja toob. Ega üleni ennast lugejale ei ava ikka küll. Nii ongi õige. Lugege ise seda raamatut, ma tõsiselt soovitan. Jah, te saate naerda, mõtiskleda ja veidike piiluda kunstihingega inimeste maailma, koju ja hingekoju. Aitäh, armas Kristiina selle raamatu ja pühenduse eest! Kui enne ei näe, siis järgmisel suvel olen taas Treimanis kohal! Ja nüüd kopeerin raamatu tagakaanelt erinevata inimeste emotsioone selle raamatu kohta. Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui lihtne tundub olla mees. „Et looming puudutaks hinge, pead julgema ja oskama olla aus. Kristiina on siin romaanis väga-väga aus.“ Jaan Tätte. „See romaan on eluloolise ja kultuuriloolise sujuv sulam. Ballaad Tartule. Hõrk ja sõnatundlk. Argine ja püha.“ Sirje Kiin, kirjandusteadlane. „Autori ülevõlli elupeol löövad teiste seas tantsu kirjanikud Contra, Lydia Koidula, Ludwig Sander ja Justin Petrone, aga sealt ei puudu ka Maardu Märt, peakangelase Silver Sepa rikas rivaal. See maagils-psühholoogilse realismi valdkonda kuuluv romaan pani mind juubeldama ja vahetevahel ka pidurdamatult naerma.“ Sirel Heinloo, kirjandusteadlane. "Lugedes haarasid mind ülevus, elevus ja sisemine lahke naer. See raamat on haaravas ilukirjanduslikus vormis armastamise ja elusolemise õpik, mis võiks meid kõiki inspireerida." Mare Pork, psühholoogiaprofessor. 10. august 2026.

15. ( ja 16.) juulil Lemmes ja Kristiina Ehini ja Silver Sepa plaadi "Laena mulle tiivad" esitluskontserdil Lepaõuel Treimanis

Kolmapäeva ehk 15. juuli hommik kulges vaikses rütmis. Vaid RMK-lt käisime vett toomas ning pesu pesin ära. Kuna merevesi oli jätkuvalt minu jaoks külm siis kahjuks vette ma ei saanud. Asetasin lamamistooli suvila ette ja unustasin ennast taas Herta Laipaigaga musta opaali radadele seiklema. Oli vaja ennast ju õhtuseks Kristiina Ehini ja Silver Sepa plaadi "Laena mulle tiivad" esituskontserdile Lepaõuele Treimanis värskena hoida, et peale seda need 5 km jalgsi Lemme tagasi tulla. Eelnevatel päevadel liikusime lausa ligi 20 km maha, sestap hoidsime oma jalgu ja kolmapäevane rada tuligi üksnes 7,5 km pikkune. Aga kontsert oli seda kõike väärt ja rohkemgi veel. Minu suur lugupidamine ja tänusõnad teile selle võrratu elamuse eest! Ja ma soetasin ka armsa Kristiina romaani "Südametammide taga," kuid plaati mitte, sest olen ka see, kellel pole seda kahjuks kusagil kuulata. Ehk kunagi. Ja suure lugejana ma ju neelan raamatuid, sestap tahtsin just seda. Huvitav oleks teada kuidas Kristiina proosat kirjutab, sest poetessina on ta väga hea. Nüüd kohevarsti saan teada. Mõnus! No Lepaõue oli rahvast ikka nii tulvil ja kohati tundus (lisaks mujalt tulnud rahvale) et pool Pärnut on ennast kohale ajanud. Ka liinibuss peatus otse Treimani kultuurimaja ees ja enamus bussi läks tühjaks. Seal kutuurimaja või rahvamaja taga, umbes 500 meetri kauigusel asubki Silver Sepa kodutalu, mille hoovis kontsert toimus. Kohal oli ka palju teisi muusikuid, näiteks "Jaagu mälestuseks" liitus flöödil Krista Citra Joonas. Jaagu mälestuseks, armastuse pühitsuseks! Lisaks veel Silveri koolivend Andre Maaker, Ara Yaralyan, Martin Petermann, ja paljud teised. Muide, mul on nii helgelt ja selgelt meeles mu kunagi õpetaja, Silveri vanaisa Valter Soomre. Ta oli üks mu esimesi õpetajaid, kui ma seitsmekümnendate lõpus Metsapoolel kooliteed alustasin. Ta tabas mu loomuse ja arvas, et minust võiks muusik, kirjanik või kunstnik saada. Meest sõnast - härga sarvest! Aitäh, hea Valter ja tervitused sulle sinna, kus sa juba aastakümneid oled, kuid helge mälestus sinust ei kao! Tagasitulek Lemme oli omaette elamus, sest päike hakkas loojuma. Lahkusime Leapaõuelt kell 21.17 ja Lemme (suvilasse) jõudsime täpselt tunni aja pärast ehk siis 22.17. Päikese loojumist imetlesime Orajõe parklast, mis oli rahvast tulvil ja kõigil üks ja ainus soov - näha neid imeilusaid loojanguid Häädemeeste vallas! Aga suvila taga oli taevas ikka peale loojumist ka eriline. Jäädvustasin. Eile videoid ei piilunud enam, Germo läks üsna varsti magama ja mina panin musta opaali tagakaane kinni umbes poole ühe paiku. Jõudsin ka selle lugemisega ühele poole. Oli armas elamus. Aitäh! Hommikul äraksime vara, pakkisime ennast kokku ja tulime linna, sest siin ootasid juba kohutsused. Ja päev kalli ämma seltsis läks ka kenasti. Aitäh, Universum! Olge kõik terved, hoitud ja armastatud! 16. juuli 2026. Vana-Rääma