Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
kolmapäev, 23. september 2026
23. septembril maakodus
Ma ei tea kuhu see 7 tundi täna maal kadus aga kadus. Ja niikui sügis saabus, oli ka külm, pool päeva hoidsin välisust kinni, aga mingilt maalt ikka avasin, sest tolmu tuleb palju. Nagu nr 1 fotol näha, hakkab alumise korruse sein ka varsti looma ehk kipsist vabaks saama, aga need osad, mis veel seinas on, on kinni, raske on eemaldada. Kuid koridori sisemise ukse tagant tuli hiigelpirakas auk välja (foto nr 2), ju oli 1970. aastal vaja ehitusmaterjali koju viia. Täna me Germoga alumisel korrusel müttasimegi. Ma üritasin endise puupliidi (enam ju pole) kohalt seinast neid plaate ära võtta, no on kõvasti kinni. Ja no köök on üleni oranžiks värvitud, ka lagi, kõik koorub ja on kole. Täna eemaldasin selle oranži alumise korruse soojamüürilt, no veerandi sain vast eemaldatud. Lihtsalt see sõrgkangiga trampimine hakkas randmele ja siis võtsin niiöelda aja maha. Germo müttas väiksema sõrgkangiga, sest hetkel on meie kasutuses neid kaks. 7 kotti ehitussodi läks taas kuuri ja kaheksas jäi elamisse. See on suurem kott. Peagi võetakse alumise korruse sisekoridori uks ka koos piidaga maha, aga see välisukse esine sein jääb hetkel nii nagu on, seal ma laamedada ei saa, sest seal on voolumõõtja. Aga nagu ma eelmises blogipostituses mainisin, ootab ülemise korrse tulemüür ka eemaldamist, täna lihtsalt ei saanud, ranne oli liiga hell. Köögi seinad on kõik veel hullud, aga aega on ja kiiret ei ole nendega. Lihtsalt ma ei saa kontakti enam Kvaliteetaknaga, sest nad ei vasta emailile. Esamspäeval juba kirjutasin. Rahad on kõik makstud aga mida pole, on aknad. Augusti alguses sai tellitud ja aega pidi minema 4-6 nädalat kuid siiani on vaikus. See ootamine on vastik. Saaks ülemisele korrusele aknad ette, oleks ka juba teisem tunne. Silmale ka ilusam. Alumine korrus on nagunii tagaplaanil ehk me üritame algul ülemise korruse korda saada ja siis alles alumise, kuigi elektriku tuleku ajaks on vaja mõlemad enamvähem selliselt korda saada, et elektrik saaks oma tööd tehtud. Aga see on kevade teema, elektrikud on kallid ja ma pean alles mammonat tallele panema, siis ... Ja siis veel torud, torud ja torud. Vanad torud on vaja eemaldada ja endiselt ootan seda, kes radikad minema viis ning lubas peagi ka need turritavad torud eemaldada ning radikate konksud. Kahjuks on see seniks lubaduseks jäänud. Ei teagi milles asi. Ise ma ei jaksa ja loodan, et ta siiski täidab oma lubaduse. Keldrisse ka täna ei jõudnud. Vett seal ei tundu olevat, õnneks. Aga selle eest on sodi nagu terve elu jagu, ausõna. Tööd on kõvasti, töökäte puudus on. Hea meelega korraldaks talgud, aga no mul pole elektrit, et talgusuppi keeta jne... Kevadel ehk. Talvel tuleb nagunii asi pausile panna, sest külmaga eriti midagi seal teha ei kannata. Aga eks näis, täna algas alles sügis ja meie müttame edasi. Olge terved! 23. septeber 2026. Vana-Rääma
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)



Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar