Rääma Rahva Oma Päev 2024.

Sellel aastal toimus Rääma Rahva Oma Päev juba 8. korda. Mina osalesin 6. korda, kui ma õigesti mäletan. Ilmselt mäletan. Kes veel ei tea, siis seda traditsioonilist päeva peetakse juulis Pärnus, Rääma linnaosas, hoovides ja ka Nooruse maja aias, kuhu koguneb rahvast igalt poolt, müüakse asju, toimuvad erinevad esinemised ja kohal on ka kohalik Tre raadio jne ... Kui sul on suurem huvi siis uuri. Mitmed aastad tagasi andsin ka mina osalemissoovist teada, aga mitte Nooruse maja aias vaid oma koduhoovis. Saingi võimaluse. Mitu aastat osalesin üksinda siin piirkonas, siis kaasasin naabrinaise ja nüüd juba teist aastat on minuga ka pundis Daisy, kes elab nüüd samuti Räämal ja Vallo, kes elab ka Räämal, on osalenud ka Nooruse maja aias, kuid ütles, et meie pundis on lõbusam. Tore teada. Olen kutsunud teisigi, kuid osad on kahjuks ainult lubadusi andnud, pean silmas oma maja inimesi suuremalt jaolt. Osaleda võivad ka inimesed mujalt, meil siin ruumi jagub. Mina kavatsen ka järgmisel aastal osa võtta, aga pange omale kirja, järgmisel aastal toimub Rääma Rahva Oma Päev juuli teisel laupäeval. Ilmaga meil ka vedas, hommikul tuli suur padukas ära, jooksin oma lauaga veidi ning terve päev oli selge ja lasi traditsioonilisel sündmusel korda minna. Rahvast käis meeletult. Tundub, et iga aastaga muutub see sündmus aina menukamaks, mille üle on mul siiralt hea meel. Sain ka hulgi raamatuid müüdud. Lisaks külastasid mind kunagised kooliõed, kes ei tahnud ära minna, hahaaaa.... nii lõbus oli meil. Ka kunagi üks esimesi kolleege lastepäevakodu päevilt, kus oli mu esimene töökoht, oli koos meiega. Aitäh, Virve, Aili, Reet, Ave, Annika jt! ... Hästi põnev ja armas oli ka teada, et kaks aastat Eestis elanud ukraninlanna on edukalt läbinud eestikeele eksami ning kõneleb meie emakeelt ning tema poeg õpib siin samas Ülejõe põhikoolis. Proua ostis endale minu raamatu ja ka teise - pojale, nii on veel parem eesti keelt selgemaks saada. Üks mu luuleraamat osteti ühele kuulsale muusikule, jään nüüd ootama, kas minu sõnadele sünnib uus laul ;)Äratundmisrõõmu oli palju, peaaegu kõikidega, kellega ennast kõnelema unustasin oli ühiseid tuttavaid. Paljud tundsid mu kallist kõige eakamat sugulast Arkadit ka ning olid tema eluga ja raamatu ilmumisega väga kursis. Natuke isegi valesti kursis, pidin mõnda asja selgiatama. Aga pahatihti ongi nii, et küla kõneleb huupi, keegi ei vaevu tõde selgitama, mina igatahes kriipsutasin maha ühe külajutu, sest ma ei salli valsklust, armastan tõde. Kaitsemeel on mul ilmselgelt tugevamini arenenud kui paljudel. Aga üldkokkuvõttes oli üks imeline päev. Peafoto, mille meist tegi Kristina Ruhno, võtsin Nooruse maja galeriist, kuhu autor selle andma pidigi. Juustufoto tegi Ave ja teised lasin ise teha. Ausalt, no vahepeal tuli söömine ära unustada, rahvast käis väga palju kohal. Aitäh kõigile! RROP toimus 6. juulil 2024. Kirja panin 7. juuli 2024.

Rääma Rahva Oma Päev 2023.

Traditsioon jätkub ning eile (15.07.2023) toimus juba 7. korda Rääma linnaosas Rääma Rahva Oma Päev, kus mina isiklikult osalesin juba 5. korda. Esimesel aastal läks info minust mööda, teisel aastal avastasin Jaansoni rajal kepikõndides teeviidad antud kogukonnapäeva kohta ja 3. aastal otsustasingi osaleda. Nüüd juba täitsa ootan seda päeva, sündmust, mis leiab aset suve südames ja Rääma linnaosas. Sellel aastal oli meie hoovis juba rohkem osalejaid. Kui eelmisel aastal liitus minuga Maarja oma kiluvõileibadega, siis sellel aastal liitus ka Daisy Ameerika kirbukaga ja Vallo oma raamatute ning ungari veiniga (jne...). Päev kujunes päris põnevaks, kohale oli tulnud rahvast ka Tallinnast ja mujaltki. Nii kohtasin ma näiteks vast üle 10 aasta Ivarit, kellega tutvusime Tallinnas Võtikverre raamatukülla bussi oodates. Võtikverre kutsus mind toona Imbi Paju, kellele olen siiani väga tänulik, aitäh! Seal sai veel mitu tutvust alguse, ka tutvus Soome-Rootsi kirjaniku Emma Jusliniga, Lilli-Krõõt Repnau ning paljude teistega. Olid ajad! Sain sinna Eesti Kirjanike Liidu bussiga ning hea Jan Kaus aitas mul Tallinna tagasi naastes bussipileti automaatpiletimüügiaparaadist osta, millega mul puudus enne kokkupuude, üleüldse ma kardan tehnikat, igasugust. Oli üks tore päev. Nii toredad on ka meie kogukonnapäevad, kuhu olen kutsunud teisigi osalema. Igal juhul Vallo jäi ka rahule ning lubas järgmisel aastal ka kohal olla. Nii armas oli saada igasugust infot, ka minu raamatute kohta ja nendega seonduvalt. Isegi ühe põneva ettepaneku sain. Paljudega vestlesin raamatute ja kirjutamise ning kirjanikuks olemise teemadel. Nagu ka armsa Pärnu juurtega kirjaniku, ajakirjaniku ja filmirežissööri Kadri Kõusaarega, kes on ka räämakas ning veedeb suviti aega vanematekodus. Sportlik Kadri ja ta poeg tulid ratastel. Oli armas kohtuda. Jäin päevaga väga rahule ning nii mõnigi raamat sai kodust läbimüüdud. Aitäh! Jah, kalli õega sai fotojäädvustus tehtud ning Kadriga ka, aga päeva lõpus avastasin, et teistet polnudki aega pilti teha. Ei olnud aega lõunat süüa ega isegi kohvi teha, niivõrd palju rahvast külastas meie hoovi! Ja siis tuli veel ka armas Margot oma perega. Margot oli kunagi mu naabritüdruk, hoidsin teda ning aastakümneid hiljem hoidis ta minu poisse, kui nad väikesed olid. Meie tutvus on umbes 40 aasta pikkune. Alati on armas teid näha, aitäh! Nüüd jään järgmist suve ootama, suvesüdames on taas järgmine meie kogukonnapäev tulemas. Nautigem suve! 16. juuli 2023.

Rääma Rahva Oma Päev ehk RROP 2022

Täna leidis aset traditsiooniline Rääma Rahva Oma Päev, mis toimus juba 6. korda ja mina osalesin sellel 4. korda. See on põnev päev, sest Rääma (ja osad ka Ülejõe) linnaosa rahvas avab oma kodud ja hoovid ning pakub head ja paremat. Nii olen minagi sellel päeval tunde oma koduukse ees koos oma raamatute ja poolvääriskivist ehetega. Nii kujuneski, et lisaks raamatute müügile tegin täna 2 käeketti parajaks ja 2 valmis. Otse soovija silme all. Üleüldse kujunes päev niivõrd põnevaks, nagu olid kunagi ajalootunnid Hillar Palametsaga. No tõesti. Nii mitu inimest, kes olid kunagi siin majas elanud ja ka neid, kellel olid sugulased ja sõbrad siin majas elanud, külastasid meid ja nii need ajalootunnid alguse saidki. Oehh! Küll on põnev! Hakka või märkmeid tegema ja kirja panema! No praegu elab ka siin 2 loomeinimest, mina ja kunstnik Aleksei Jastrebov, kes võiks ka kunagi Rääma Rahva Oma Päevaga liituda, sest ta on väga-väga andekas. Tõsiselt. Aitäh teile väga paljudele inimestele, kes te täna mu raamatuid endale soetasite! Ma sellist müüki ei osanud oodatagi, sest reeglina ostetakse rohkem romaane, aga neid pole mul juba 4 aastat ilmunud, kuid pean 2 ruttu valmis tegema, need on lõpetamisel. Lisaks polnud mulle rahvale ühtegi lasteraamatut pakkuda, mille järele oli ka külastajail suur soov. Ma siiralt tänan, tunnen ennast kirjanikuna, kelle loome läheb rahvale korda! Ja tänud ka tagasiside eest, see läks tõsiselt hinge. 3 mu raamatutest said päris otsa, 1 neist romaan ÜKSINDA MAAILMAS ja 2 luuleraamatut. Kõige rohkem osteti mu menuromaani "Westoffhauseni häärberi saladus," mis on ka poodidest läbi müüdud ja ma tõesti pakun põnevust. Ka päris mitmed "Segeverelised" leidsid endale uue kodu ning päris palju osteti ka luuleraamatuid. Ma tõesti väga südamest tänan, nüüd on mul talvepuud pmst olemas! Üks jäädvustus on ka naabrinaisest Maarjast ja mulgitüdruk Annest, kes kohe minu laua kõrval esmakordselt nn kodukohvikut tegid. Nooruse maja tegi ka nendest foto, aga galeriis näha ei ole, ju arvavad, et tegu oli külastajatega jne ...Ideid neil sündis ja järgmisel aastal on ehk kodukohvikus rohkem kaupa, aga Maarja tehtud kiluvõileivad ja Anne küpsetatud (erinevad) lihapirukad läksid hästi kaubaks. Muide, Anne sõitis värskete pirukatega kohale lausa Abja-Paluojast. Pole keelatud sellest päevast osa võtta ka mujalt inimestel, astuge kampa, seltsis segasem. Mõnusat suve jätku! 9. juuli 2022.a. Vana-Rääma. P.S. Foti endast laenasin Noorusemaja galeriist.

Väike turnee

Tuhu vaatetornis

 Juulikuu on alati nii kirev, äärmusest äärmusesse. Nii ei ole mahti isegi blogida olnud, kuigi oma blogisse ehk elulooraamatusse jäädvustan tähtsamad sündmused ja hetked. Püüan need nüüd siia kokku koondada.

 11. juulil toimus Pärnus traditsiooniline Rääma Rahva Oma Päev, mida ilma väga ei soosinud, aga minu jaoks läks päev igas mõttes korda, umbes 50 inimest külastas mu kodu. Jah, ma avasin koduuksed, sest see meeletu raju, mille ilmataat kohale tõi, ei lubanud õues oma väeehteid ja raamatuid müüa. Aitäh teile kõigile, vapustavalt vahva rahvas käis külas! Kohtumiseni järgmisel aastal! Järgmisel aastal toimub juba 5. Rääma Rahva Oma Päev, mina olen seni vaid kahest osa võtnud. Kummardus korraldajatele!

 Jah, nagu alguses mainisin, on juuli väga kirev, emotsioone jagub igat sorti. Paraku ka kurbi. 12. juuli õhtul sai kalli Ema surmast 1 aasta ja 13. juulil oli tema 85. sünniaastapäev, samal päeval ka minul ja mu kahel õel nimepäev. Mina noil päevil kahjuks Mihklisse sõita ei saanud, toibusin 11. juulil saadud laksust, no avastasin, et olen herilaste vastu allergiline ja kiirabi kiire tegutsemine (tegelt kiirabi tuli alles 4 tundi peale nõelamist, ma ei saanud aru mis minuga toimus) päästis mind. 6 korda sain selga nõelata, läksin näost paiste, keha oli laiguline ja käed sügelesid tohutult. Võtsin 3 päeva allergiarohtu ja taastun siin.
 15. juulil oli üks armas tähtpäev, 15. aastat! Armastan!

 17. juulil sai kalli Ema matmisest 1 aasta. Ja täna on kallil õepojal 1 pulmaaastapäev. Palju õnne, kallid Egon ja Ingrit!

 Eilne päev viis mind kokku põnevate inimestega, oli  armas tutvumine Aitäh Kaja ja Vuokko! Väekat ehete kandmist sulle ja su abikaasale, armas Kaja!

 Eile jõudsime ka kalli Ema hauale Mihklisse ja nagu ikka, jäädvustan ma koos Emaga alati foto, traditsiooniliselt. Armastan!

 Edasi kulgesime Tuhu matkarajale, mis kujunes üheks imeliseks hingekosutuseks. Ühe muraka pistsin ka põske, need on peagi valmimas. Ja tornist üritasime Lõpe külale pilku heita, no umbkaudu teadsime kuhu Lõpe jäi, aga näha ei olnud.

 Ja õhtu kujunes imeliseks, kalli mehe ja tema sõbraga tema koduaias Alaksandi Pubist kostuva Köömese kontserti nautides, ilustulestikku vaadates ja Vallikäärust kostuvat suvepidu kuulates. Pärnu suvi on üle kõige! :)

 Olge teie ka õnnelikud ja rõõmsad!

...

seal taga on Lõpe

Germo vaatetornis

vaatetornis

Germo

murakas

...

kidurad raba männid

...

...

...

Tuhu vaatetorn

meie suguvõsa (Tambergite hauaplats) ja kallis Ema

vanaema ...

vanavanaisa ja vanaema

kalli Emaga

kalli Emaga

19. juuli. 2020.a.
Vana-Rääma

Uus soeng nimega "Kuimaeiolekslokilammas"

 Päris mitu päeva on viimasest blogimisest möödas ja päris mitu asja on selle aja sees juhtunud. Eks ma jõudumööda jäädvustan need ka blogisse.

 Täna on natuke rahulikum päev kui viimastel nädalatel olnud on. Sain ka lõpuks kõik vajalikud asjad korda aetud ja veidike endale mõelda ning ennast lille lüüa, sest juba homme ootab ees uus turnee, uus üritus - pulmad. Sestap ma täna ennast Ülejõe Ilusalongis lille lüüa lasingi, ehk siis käisin juuksuris, juukseid sirgendamas, nagu fotolt ka näha.

 Ka kulmud ja küüned on Ülejõe Ilusalongis tehtud Evi poolt. Aitäh! Olen nii kulmude, küünte kui ka soenguga väga rahul! Ei ole tegemist geelküüntega, täitsa oma küüned on, kaetud geellakiga. Ja need ma lasin just seda värvi teha kalli Ema austuseks, sest ta kunagi ütles, et mulle pidavat see värv väga hästi sobima. Ema teemal ma rohkem ei peatu, Ta oli, on ja jääb mulle maailma kallimaks inimeseks!

 Mõne tunni sain ka laupäeval, 13. juulil Rääma Rahva Oma Päeval raamatuid müüa, siis hakkas sadama ja ... Aga see polegi oluline, kordi olulisemad on tunnid, mille saime koos õdede ja vendadega koos veeta, sest oli, lisaks kalli Ema sünnipäevale ka minu ja kahe õe nimepäev. Mõni foto sai ka jäädvustatud RROP ist, ka Pärnu Postimehe fotograaf oli kohal, kuid tal ei tulnud fotod välja, aga õnneks minu enda fotod tulid. Väike mälestus ikka.

 13. juulil sai ka Audru Valla Vapimärgi omanik, armastatud pedagoog ja rahvatantsu õpetaja, hea Elma Killing endale Pärnumaa Omavalitsuste Liidult (MTÜ Aruvälja ja Suurküla selts) omaenda pingi Aruvälja kultuurimaja ette. Mul oli ka au seda oma käega katsuda, seal hetke istuda ja pingi omanikust, minu kalli Ema kallist sõbrast Elmast pilti teha. Aitäh, kallis Elma, et Sa olemas oled!Sa oled selle au kuhjaga välja teeninud. Palju, palju õnne!

 Selle nädala kolm viimast päeva on plaaniderohked, puud vajavad ka tegemist, mille võtan ette laupäeval, pühapäevaks on plaanis üks väljasõit. Ehk algab uus nädal rahulikumalt, tahaks ju traditsioonilistele Pärnu Bluusipäevadele ka jõuda, need on mu ühed lemmikud muusikapäevad üldse. Toimuvad 24. ja 25. juulil. Ootan juba. Ja alles peale seda võtan ühe kirjatöö tõsisemalt käsile. Tegelt kirjatöid on päris mitu, mul pole lihtsalt olnud viimasel ajal inspiratsiooni ja motivatasiooni, kuid värske luuletuse jäädvustan ka blogisse. Ma ei ole tõesti kirjutamist lõpetanud! (vastus mõne tuttava murelikule küsimusele).

/Hüvasti, kallis Ema! ... /
.
Sa andsid meile kõik
mis eales suutsid anda
Hing tulvil armastust on ...
süda nutab sees
.
Ei ole ilmas antud rohkem
raskust kanda
Ei rohkem kui on pärleid
eluhelmekees
.
Veel viimseid hetki paistab
päike Sinu peale
Näe, nutab taevas
viimseid kurbuspisaraid
.
Su kalmult, kallis Ema
lahkuma nüüd peame
Et taaskord mälestama tulla
siia vaid ...
.
Siin oled sündinud
ja siin Sa saad ka mullaks
et meie juured ikka
kodupinda jääks
.
Et võrsuks sugupuu ...
Et aated muutuks kullaks
Ka siis kui ületada
tuleb kõrged mäed
.
17. juuli. 2019.a.
Kell 1.06 - 1.35

 Aitäh kõikidele, kes te mulle toeks olete olnud!!! Armastan!

ah, ma ei saa sonksi ilusti püildile!

da-da-da-da-daaaa :)

niisiis...

väike mõttepaus...

uhke!

armas Elma istub oma pingil

Germo ja maja

vana kultuurimaja makett, Elma kunagine kodu- ja tööhoone. Elma ikka ka.

2 pingikest Aruvälja kultuurimaja juures

Aruvälja kultuurimaja

Emmekese 84.....

laualina kattis end ...

selline pesa siis ....

antiik ja mina - kes meid suudaks lahuta!? ;)

koos nunnu teadetetahvliga, mille tuul kogu aeg pikali ajas...

rahvas uudistab :)

RROP- il pakkusin ka kohvi ja kommi. Kommid Eve poolt

18. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma