Peaaegu 3 kuud oleme kõik esmaspäevad teinud maakodus tööd, nüüd otsustasime veidi tagasi tõmmata, sest remondieelsed tööd on pmst tehtud. Ja loomulikult kasutasin ma vaba päeva kepikõndimiseks, sest viimasel ajal on meie vahemaad jäänud lühikeseks ja me pole saanud nii palju kepikõndida kui sooviks. Tegime täna 8,5 km ja enesetunne on ülimalt hea. 5 km on ikka jube vähe, nagu ei liigukski. Täna on nii mõnus ilm ka Pärnus, et suisa palav hakkas, aga ma kannan juba mütsi, neljandat päeva vist. Ja salli umbes nädalajagu päevi. Nagu öeldakse et külmetamine pole hea, nii ma siis ei külmeta. Ja ärge ajage sassi seda külmaraviga, see on hoopis teine asi. Tegelikult on praegu sellised ilmad et ma ei oska riietuda. Kardiganiga on juba külm aga kui panen midagi sooja alla (lisaks tsärgile) hakkab palav. No me liigutame ka ennast aktiivselt. Nii ilus oli vaadata kuidas päike metsa taha loojus. Olime siis Pärlimõisa teel, kui loodus seda imetleda lasi. Ma vist vahtisin ammulisui, sest unustasin isegi jäädvustada. Hiljem küll tegin ühe klõpsu aga see klõps ei anna kaugeltki seda ilu edasi. Tasub ennast liigutada ja loodus on kohe ka sinu vastu heldem ja helgem, igas mõttes. Loodus tahtis meile tindikuid kinkida, aga need jäid kellelegi teisele, meil polnud vahendeid kaasas, ei kindaid, nuga, ämbrit. Samas tindikud ajasid vesistama sest minu meelest sibula ja võiga praetud tindikud on kõige paremad seened üldse. No muidugi noored tindikud, mitte need, mis juba tinti eraldavad või eritavad. Ju oli neid kellelegi teisele rohkem vaja, kasvõi seenesööjast loomadele. Aga mis seal ikka, täna peaks hea uni ka tulema, sest päev on korda läinud. Olge teie ka terved ja õnnelikud! 19. oktoober 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar