Veidike tervisest ehk diabeediga seonduvast

Olen viimasel ajal vähe bloginud sest mulle ei meeldi blogi formaat, mis eelmisel aastal ära rikuti. Olen abi ka küsinud kuid pole saanud, aga vahel ma ikka soovin mõne asja oma blogisse jäädvustada, nagu ka selle siin, tervisega seonduva. Eks ma rohkem iseenda tarvis seda blogi kirjutan ja jätkuvalt mainin, et mu blogi on mu jooksev elulooraamat, siin on palju materjali nii mõnegi raamatu tarvis. Ja nüüd teemasse. Ma pole sellest saladust teunud et olen 2. astme diabeetik ning täna, 2 aastat ja 3 kuud tagasi avastasin endal diabeedi, siis olin ikka karmis olukorras, veresuhkur oli ligi 20 .... Aga ma võtsin ennast kätte ja sain tervise normi. Nüüd siis aktuaalsemast teemast. Käisin pühapäeval endokrinoloog Verner Fogeli juures, kes ongi minu arst, sest diabeetik ja stuumahaige inimene ( see ma olen) vajab endokrinoloogi, seda tööd ära teha siiski ei saa perearst. Aeg-ajalt vajab ehk ka raviskeem muutmist jne ... Mina sain nüüd süstid peale. Ei, ei, mitte insuliinisüstid ega igapäevased. Ma süstin ennast korra nädalas ja tegu on Trulicity nimeliste süstidega (peatsis foto), mis pärsivad söögiisu ja aitavad kaalu langetamisele kaasa. Ise peab muidugi rangelt süsivesikuid arvestama, nii on võimalik nädalas 1 kg kaalu kaotada. Ka Forxiga ravimid, mille peale sain, langetavad kaalu ning süstimise päeval ma neid ei tarbi. Miks mulle süstid peale tulid? Aga ikka sellepärast et ma olen 14 kg juurde võtnud. Kõik, kes mind viimasel ajal näinud on, näevad, kuigi nii mõnigi on öelnud et ei saa arugi. Saab ikka ja mina saan väga hästi. Nimelt kaalu hakkas lisanduma 4 kuu eest kui suitsetamisest loobusin. 26. augustil (homme) saab mul 4 kuud suitsuvaba elu. Olen õnnelik! Ja eks ka hormonaalsed muutused kipuvad kaalu lisama ning tuleb tunnistada et ma suvel ikka patustasin ka, kuigi siiski enajaolt arvestan kogu aeg süsivesikuid, tarbin neid hommikusöögiga ja lõuna ajal, ei rohkem. Peale lõunat diabeetik süsivesikuid tarbida ei tohi, süsivesik on diabeetikule sama hea mis suhkur, ka puuviljasuhkur on suhkur, seega ... Süstimine pole paha, ma ei karda süsti ja olen elu jooksul palju süstinud aga ma eelistan seda süsti kintsu teha, mitte kõhtu. Kuigi kõhul on rohkem rasva, sinna ei oleks nii kibe ja see süst tehaksegi rasva ehk seda nimetatakse naha-aluseks süstiks. Muidugi pean ma vähemalt 1 tund päevas aktiivselt liikuma, täna tahaks rajale aga sajab ja sajab ... Ja eks mul ole liikumisega olnud takistusi ka poja tervise pärast, ta haigushood on tihenenud ja peale hoogusid istume mõlemad vähemalt nädalajagu päevi toas. See kõik annab ka lisakilosid ... Kuid ma ei heitu, meil kõigil on paremaid ja halvemaid aegu, paadunud optimistina näen ma igas päevas ja igas hetkes valgust ja positiivsust, maailm ei ole must. Meile kõigile on antud kanda nii palju kui me kanda jaksama, ka sulle ja sulle! Jess, homme saab 4 kuud ilma nikotiinimürgita ja mina pole endasse lasknud ka teisi mürke süstida, vaktsiine, mis laastavad tervist ja ei hoia ära haiguseid. Ma parem ei nimeta nimesid, nuhid on igalk pool. Hoian ennast positiivsuse lainel ja selle toob mulle ka kirjutamine, mis on minu üheks suureks kireks, nagu ka kepikõndimine, isegi siis kui liigesed valu teevad. Kirg on loomuomadus, mis mind iseloomustab, ausõna. Olgem terved ja õnnelikud! 25. august. 2021.a. Vana-Rääma

Suvi kestab veel...

Tulirebane

 Ma ei tea kuidas mujal Eestimaal asjaolud on, aga Pärnus on suvi. Lõpuks ometi! Päriselt. Olgugi, et see õnn jääb üürikeseks aga ikkagi. Ma ei taha mingit sügise juttu veel kuulda.

 Kuhu ma kadunud olen? Suvisesse Pärnusse :) Tegelikult ma teen sihilikult netivabu päevi, sest suvi on ju. Ja nagu sõber Marco mainib siin, et ma laon puid, seda on viimaste päevade jooksul ette tulnud jah. Üleeile ladusin oma puid ja siis tõttasin ka Maarjale appi. Eile ladusin Piiris puid ja siis šašlõkitasime ka, loomulik ju. Mulle meeldib puid laduda, sest puuriida ladumine on ju ka looming. Kutsuge mind appi, kui kedagi võtta ei ole. Aga homme ma ei saa, sest Maarjal peaks 5 ruumi puid tulema, kavatsen appi minna.

 Pidevalt palju mu tuttavad küsivad mida ma söön. No kolme kuu eest panin oma toidusedeli paika ja järgin seda siiani, ehkki teen sekka ka patupäevi, näiteks eile sai grillliha ja šašlõkki söödus ning täna olen päris mitu rafaellot ära söönud. Hommikul mõõtsi veresuhkru taset ja see oli peale patustamist kõigest 6,6, muidu on ta mul viimasel ajal normi piires.

 Hommikuti söön endiselt kaerahelbeputru (täiestere kaerahelvestest), peale panen erinevaid marju ja tseiloni kaneeli, seda igal hommikul see on igas mõttes verele hea. Kõrvale joon tassi kohvi, piima ja magusainega ning üks toetask seemnesai kulub ka ära. Hommikuti ja lõunati võin süsivesikuid tarbida ja ma tarbin ka, mulle on nende arvestamine sisse juurdunud juba. Peale lõunat ma enam isegi saia ega leiba ei tarbi, üleüldse söön vaid 2 viiluseemnesaia päevas, ühe hommikusöögi kõrvale ja teise lõunasöögi kõrvale.
 Lõuna on alati erinev, tänaseks keetsin punast riisi, krevette ka, aga neid oli vähe, sestap soojendasin ka kanapihve ning salatiks tomat ja kurk. Kõrvale sõin muna-pasteedi saia ja või asemel kasutan ma juba 3 kuud avokaadot. Soolast vaid PAN-soola või siis meresoola (ka igapäevaste soolavannide tegemiseks jalgadele).
  Ma ei söö juba 3 kuud ühtegi praetud toitu ja mul ei ole kodus isegi toiduõli. Prii olen ma ka suhkrust, mille maitse mulle enam ei maitsegi.
  Mina söön 4 korda päevas ja üliharva teen vahesõõmisi. Alati püüan ühel ja samal kellaajal süüa, et ka tabletid saaks alati õigel ajal võtud. Nii söön hommikuti kell 9, lõunat kell 1, siis järgmine söögikord on kell 5 ja õhtusöök taas kell 9. Ravimeid võtan hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi ajal. Kunagi ei õgi ma oma magu ääreni täis ja üleüldse ma ei jaksa palju süüa, vahel annan lõunasmuutist pool Germole. Jah, iga lõunasöögi magustoiduks on mul erinevad smuutid, kuhu lisan erinevaid marju ja puuvilju ning mitte kunagi ei jäta lisamast toortatra jahu, sest see peab diabeetiku toidusedelisse kuuluma igapäevaselt. Lisan smuutisse ka palju erinevaid süsivesikuid, näiteks pähkelid, kõrvitsaseemneid, seesamiseemneid, chiaseemneid, kanepiseemneid jne...

 Kuidas ennast tunnen? Muide, ma olen ainuüksi õige toitumisega viimase kolme kuu jooksul kaalust alla võtnud 8,4 kg. Ja ma pole üldse rajale kepikõndima saanud, üritan lähipäevil. Keerulised ajad on olnud, aga ma olen paadunud optimist ja usun, et kõik kaunis on veel ees. Veame kihla? ;)

 Ahjaa, kella 5 ajal söön ma erinevaid suppe, enamasti keedan need ise, aga vahel teen ka purgisuppe, kuid kunagi sinna kõrvale ma enam saia ega leiba ei tarbi, saan ainuüksi taldrikutäiest supist kõhu täis. Mõnikord söön keedemuna kõrvale, aga diabeetik võib vaid 3 keedumuna nädalas süüa, arvestan sellega.

 Õhtusöögiks tarbib kas kala või kana. Näiteks kanakints ja sinna juurde tomatid ja kurgid või mingi köögivilja salat. Ka tassike teed kulub söögi juurde. Selline menüü toimib ja ma tunnen ennast väga hästi. Kui ma veel mõne aasta eest panin jalga number 52-56 püksid siis täna kannan juba 46-48 numbreid. Ja mu riidekapp on nii helde, viskab vahel mulle ette riideid mida ma pole kas üldse slega saanud või ammu kandnud. Hea tunne on. Samm on taas kergemaks läinud ja üleüldse tunnen ennast üle pika aja inimesena. Ausalt.

 Olge teie ka terved ja vaadake oma menüü üle!

Piret, aitäh! küll oleks palju teemasid millest sinuga rääkida! 

Mõningad viimaste nädalate fotojäädvustused tuleb ka ju siia lisada:

Germo on ka rõõmus

mõnikord, küll üliharva, patupäevadel tarbin ka hapukoort, aga muidu ei...

küttepuud peaks olema :)

õhtusöök, lesta kõpsetasin ahjus restil, lisasin vaid sidrunipipart ja soola

võrratu(s)

uhkus

peotäis päikest

suvi, chill ja grill...

arooniad ja pihlakad hommikupudrule otse aiast..

tänane lõunasöök

frikadellisupp, viiene söögikord

18. august. 2019.a.
Vana-Rääma

Rada 156.päev

 Täna läbisime 4 km, aga natuke teisi radu pidi, sest mul oli kell 11.00 aeg perearstile. Ei midagi hullu, tavaline vereanalüüside andmine ja kopsu lasin ka kuulata.

 Mõnikord ongi mõnus läbida teisi radu, sest üks ja sama teekond muutub tüütuks. No ja miks mitte kepikõndida ka arsti vastuvõtule (?) Vaatamata sellele, et vahetult enne vererõhu mõõtmist olin aktiivselt läbinud mõned kilomeetrid, oli mu vererõhk normis, ehk siis 144-90. Kolm kuud võtan vererõhutablette (Coveram) ja siis näis mis edasi. Vereanalüüside vastused saan homme ja olen kindel, et selle kolme nädalaga on need vastused palju paremad.

 Germo peab ka vapralt vastu ja hea uudis on ka see, et juba 5. juunil saame ajuuuringule, aeg toodi nädala võtta ettepoole. Eks ma jälgin teda pidevalt, aga me saame hakkama. Ka Germo peab tervisliku toitumise dieeti, kui nii öelda võib. Aga eile õhtul ma natuke patustasin, no tulin reisilt pealinna ja söögiaeg jõudis kätte. Ma pean ju rangelt õigetel kellaaegadel sööma, aga bensukas polnud erilist valikut, sestap sõin tuunikala, muna, sibula ja tomatiga einevõileiba. Lisaks veel hulgim tomateid ka, aga see veresuhkrule liiga ei teinud, oli teine pärast 6,3. Esimene õhtu enne magama minemist üle pika aja mil ma ei pidanud veresuhkru tõusuks midagi näksima. Aga üldiselt olen ikka režiimis, täna õhtuks sööme köögiviljasalatit ja tüki kana, ei mingit saia ega leiba, tassi piparmündi-nurmenuku teed (värsket) joome kõrvale.

 Järgmisel nädalal on kiire, esmaspäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja reedel olen hõivatud. On üks plaan paika pandud esmaspäevaks ning ülejäänud päevadel liigun tervisekabinettide vahet. Sestap mind kodust kätte saada on suhteliselt raske. Aga telefonid on olemas, maa alla ma ei kao :)

 Ahjaa, kallis kooliõde Aili tõi meile täna sihukese piraka portsu nurmenukke, suured tänud! Ja muidugi tänud ka ta armsatele tütardele, kes korjata aitasid! Ahjaa, lapselapsele ka!

Olge terved ja liikuge igal võimalusel!

Germo

päike oli erakordselt ere...

...

Endla teater

Pärnu hotell

päike kuldab perearstikeskust

üks põnev kustiteos ühel elektrikapil...jäi silma...

peaaegu kodus

Pärnu paadimehed

nurmenukud Koongast

Germo ja päälinn 29.mai. 2019.a.

30.mai. 2019.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 155.päev

 Ei mina suuda niisama jalutada, ikka aktiivset kõndi on vaja. Olime vaid tunnikese rajal ja läbisime vaid 4 km. No ühte kilomeetrit käisime 12 minutit, normaalses tempos ning vahepeal korra ka istusime ja nautisime ilma. Mulle on lapsest saati vihmased ilmad meeldinud. Ja täna on soe ka. Pigem hakkas mul kodus külm. Rajale minnes pakkisime ennast korralikult sisse, mina panin fliisi jope alla ja Germo pusa. Natuke raskem oli ennast kubujussina liigutada, aga muidu kulges kõik kenasti.
  Eks ma pean ju ka rajal kõigeks valmis olema, nagu 24 h kodus olen. Küsisin korduvalt Germo käest ega tal paha ei ole ja kas ta ikka jaksab. Jaksas. Ja üleüldse olen veel ta haigusest liiga hell, tahan, et ta püsiks mu silmapiiril. Kui jääb natuke kauemaks kööki istuma, siis kas hõikan või lähen vaatama. Aga küll ma taas oma rahu tagasi saan, hetkel on kõik alles liiga värske.

 Mina ise olen siis tänasest ühest ravimist taas prii. See on see kõige kangem veresuhkru alandaja Diaprel, mida pidin algselt võtma lausa 2 tükki hommikusöögi ajal. Kahte võtsin vaid 2 päeva ja nädalaga vabanesin ka teisest. No ei ole mulle seda vaja, sest täna mõõdetud veresuhkur oli täiesti normis, näit: 5,9 (kuini 6,1 on normaalne). Aga kuna ma olen iseenda katsejänes, pean jälgima ja olema ka valmis muutusteks. Olen. Mu enesetunne on väga hea, ei ühtegi peapööritust ega mingitki uimasust. Aga igaks juhuks üle 4 km ma ette võtta ei julgenud. Kõik sujus kenasti.

 Kallis kooliõde Aili tõi mulle täna maltsa :) Okok, tegelikult võib nii mugavaks minna, kui ravimtee materjal sulle koju kätte jalutab. Aga ega linnast eriti pole soovitav ravimtaimi korjata, maalt nopitub taimed on puhtamad. Nii ma saan siis tarbida oma kodukandi ravimtaimi. Mõnus! Aitäh!

 Täna oli ka vaaritamispäev. Kuna ma söön igal söögiajal erinevat toitu, keedan ja küpsetan osad asjad eelneval päeval juba valmis, uunis saab ju soojendada. Seega kaerahelbepuder on hommikuks valmis, ka köögiviljasupist jagub homseks ning pruunist riisist peaks ka mitmeks päevaks jaguma. No ja kalmaarirõngad said ka ahjus valmis küpsetatud, seekord fooliumil ja pisut tilgutasin linaseemneõli ka peale. See on tervislik.
Täna tegin ka esmakordselt toortatrajahuga smuutit, maitses hästi. Õhtusöögiks ongi kalmaarirõngad rohke köögiviljasalatiga. Eile olid krevetid ja viimased kanašašlõki jupid köögiviljasalatiga. Kõrvale ma ei söö midagi, joon kas vett või teed.

 Aga mis seal ikka. Väike galerii kuulub ka asja juurde.

mina olin ka rajal. ausõna.

...

2 km läbitud...

...

...

münusalt vihmane rada...

eilne õhtusöök

piparmünt kodukandist

saage tuttavaks, Longus Lauk Koongast :)

kalmaarirõngad

pruun riis keedetuna (lõunasöögi kõrvale)

Sauhpakaa!

28. ami. 2019.a.
Vana-Rääma

Uus tass Venemaalt + Germo sai koju, jeee!

 Ärkasin kell 7.22. Kummaline, viimasel ajal ärkan kas 7.22 või 8.22. Ilmselt mingi numbrimaagia. Aga eks ma läksin õhtul varem magama ka. Tegelikult juba õhtul kella 23.00 ajal langeb mu veresuhkur 4,6 peale ning ma olen sunnitud kolm magusat kaeraküpsist sööma, et suhkur vähemalt 5,5 peale saada, aga täna võtsin ühendust nii endokrinoloogi õega kui ka perearstiga. Hea uudis on see, et alates homsest olen ma juba kahest veresuhkru tabletist prii. Ehk siis algul võtsin 2 Diapreli (60 mg+60mg) kuid homsest jäävad need ära. Olen, tänu tervislikule toitumisele, liikumisele ja rangele režiimile, oma veresuhkru taseme korda saanud. Aga olen hetkel veel iseenda katsejänes, jälgin ja mõõdan veresuhkru taset enne magama minekut ikka, nii on vaja.

 Helistasin ka perearstile ja sain juba neljapäevaks aja, siis saab uus põhjalik vereanalüüs tehtud, et näha ka verst mis muutused on kahe nädalaga toimunud.

 Mul on maailma parim ja hoolivam ämm, täna ootas mind üllatus, ta kinkis mulle toortatra jahu, jee!

 No ja siis veel üks hea uudis, Germo sai koju. Nii vähe oligi Simbale ja talle (ja muidugi ka mulle) õnneks vaja. Selline dialoog käis neil omavahel ja muidugi musutamine ka, mida kahjuks pildile ei õnnestunud saada. Igal juhul on nüüd meie pere taas õnnelikult koos.

 Germol tehti ka üldine vereproov, aga nüüd jääme selle vastuseid (Tallinnast) ootama. Oli ju mõttetu teda niisama haiglas hoida, sest elektroentsefalograafia uuringutele saime aja alles 12. juuniks. Seda tehakse Pärnus ainult korra nädalas ja, nagu tohter Maia Siitan emos olles meile mainis, et kolmapäeviti. Seega üsna varsti. Seniks pandi talle lihtsalt üks ravim juurde, või õigupoolest võtab ta nüüd õhtuti 2/ 50mg-ist Lamictali. Aga seda nii kauaks, kui ajuuuring saab tehtud, alles siis vast algab raviskeemi muutmine, kui algab. Lihtsalt liiga palju muresid on meie peres ja see võis olla üheks peamiseks põhjuseks miks Germol need ülirasked epilepsiahood vallandusid. Epileptikutel on kord nii, et iga kurb ja ka iga rõõmus emotsioon võib tekitada ajus hapniku puuduse, mille tagajärjel need hood esile tulevadki. Paratamatus. Aga kui on õiged ravimid peal, kui ta ei ole (või ravimid ei ole) veel nende vastu immuunseks muutunud, ei vallandu ka hood. Sestap tuleb mõnikord raviskeemi muuta. Ja pealegi on Germost päris pirakas mees saanud, ta on ka kaalust juurde võtnud, õlgadest kordi laiemaks läinud, jalad samuti musklis, nagu mul ning kõhuke on ka ette kasvanud. Ta on ligi 2 meetrit pikk ja kaalub 95 kg. Kui tuleb kaalu liiga palju juurde, võivad ka rohud nõrgaks jääda. Sestap, kallid sõbrad, kui te tulete meile külla ja tahate nii väga midagi külakostiks tuua, ärge tooge magusat!!! Tooge (kui te tõesti ei taha tühja käega tulla) pigem puuvilju, aga kindlasti mitte kooke, komme ja küpsiseid, need on meile mõlemale liiast. Mina nagunii enam magusat ei tarbi. Ja Germole pole ka soovitav.

 Kallis kooliõde Aili jõudis eile õhtul tagasi ekskursioonilt Venemaale. Ta tõi seal mulle Venemaa tassi, täpsemalt Novgorodi logoga. Aga parema pildi jäädvustamiseks panin tualettpaberi tassi sisse, sest see on klaasist. Tualettpaber ei Venemaalt toodud. Ja lisaks tassile sain ka oma esimese inglimagneti. Inglid jõuvad mu ellu ise, ma ise ei olegi neid ostnud, või vast paar tükki olen, aga neid kogu aeg kingitakse mulle. Kohe loen üle kui palju mul neid juba on....19 sain. Üliarmsad kingitused. Aitäh, kallid sõbrad! Ja Ailike, aitäh, et jagasid fotode ja videote näol oma imeägedat ekskursiooni!

 Üleüldse on täna olnud selline kirev päev, palju emotsioone ja palju külalisi. Aitäh!

 Kuna ma pean päevas vähemalt 30 minutit liikuma, käisime Germoga jalutamas, umbes 1,5 km jalutasime, sest kepikõndima ma Germoga veel minna ei julge, aga varsti liigume taas. No, ma ei saanud ju, õde tõi krevette ja ma sõin neid peale söögiaega, need kalorid tuli ju ometi maha kõndida! Samas ega tegelt see asi nüüd nii hull ka ei ole, krevett on mereand ja mereannid ei sisalda süsivesikuid, vist. Aga meie nautisime vihmas jalutamist.

 Ahjaa, tegin ühe fotojäädvustuse ka meie lõunasöögist. Germo oli juba jõudnud pool praadi ära süüa, aga pole hullu. Meie lõunasöök (mis on mul alati kõige toekam, loen ka süsivesikuid) koosnes tatrast, rohelisest sibulast ja küüslaugust, purustatud tomatitest, kodujuustust, kolmest pisikesest tomatist, kanašašlõkist ning ühest viilust seemnesaiast, mida kattis avokaado (või asemel), küüslaugu helbed ja rulaad. Kõrvale jõime smuutit, see koosnes: keefir, kookoshelbed, tsiia seemned, seller, rabarber, linaseemned ja vaarikad. Homme saan juba toortatra jahu smuutisse lisada, jee! Mina juba tean millest see toortatra jahu hea on, kui sina tahad teada, uuri netiavarustest.

Olge terved!

P.S. Mul on nii hea meel, et olen väga, väga paljudele saanud oma blogipostitustega toeks olla, nii diabeedi ravi, kui ka toitumise suhtes. Päriselt! Kuigi ma tegelikult blogin rohkem oma tarvis (näiteks äkki annan kunagi elulooraamatu välja, blogi on hea spikker) loevad seda ka paljud ning olen tõesti saanud väga palju head tagasisidet, mis toidab mu õnnehormoone. Aitäh!

Germo on üliõnnelik, et saab haiglast koju. ootame bussi, õues oli jube külm hommikul...

lõunasöök

tass Novgorodist

tass Novgorodist

armas Aili tõi imekena inglikese Venemaalt

kalli ämma kingitud mahe toortatrajahu

minu lemmikkask pea 14 aastat...

jalutame vihmas...

jalutame vihmas...

27. mai. 2019.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 152.päev

Germo on niiiii pruun juba

 Täna oli energiat juba palju rohkem, läbisime 6 km.
Mõned piisad vihma saime ka kuid koju jõudes olid mu pesud pesurestil täitsa märjad, seega Tallinna maantel tuli rohkem. Nüüd sajab juba padukat.

 Enesetunne on hea, ei ühtegi lihas- ega liigesevalu, võhma jagus ka. Väsimust ei tunne. Ja üleüldse on mu veresuhkur täitsa normis 5,0 kuni 5,9. Ühest ravimist olen juba prii. Aga liikumine on hea. Kuna ma sõin suppi, kus oli kartul sees (süsivesikud) oligi vaja need süsivesikud rajal maha käia. Ma võin süsivesikuid tarbida ainult hommikusöögiga ja lõunasöögis. Peale seda enam mitte. Kuulan rangelt sõna ja nii ma tervenen. Režiim on ka väga tähtis.

 Aga mis seal ikka, las fotod kõnelevad.

minek. Germo

2 km läbitud...

3 km läbitud...

väike armas sillake..

vaid mõningad vihmapiisad sillal...

lihtsalt ilus

 Olge hoitud!


22. mai. 2019.a.
Vana-Rääma