Margit Petersoni kirjalaegas: Jüri Homenja

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

Kuvatud on postitused sildiga Jüri Homenja. Kuva kõik postitused

pühapäev, 2. juuli 2023

Võrratu suveõhtu Pärnu südames

Olen kuulnud inimesi ütlemas, et kui nad pole kasvõi korra suvel Pärnus käinud, pole nende suvi korda läinud. Aga loomulikult ei kehti see kõikide puhul, aga õnneks väga paljude minu tuttavate puhul küll. Nii ongi just suvi ja Pärnu see aeg ja koht, kus on suurem tõenäosus kohata kalleid tuttavaid ja sõpru ning osa saada põnevatest ja hingekosutavatest sündmustest. Ja nagu teate, sai Pärnu juba 24. korda Suvepealinna tiitli, nii on loomulik, et just siin toimub midagi põnevat igapäevaselt. Jooksku kasvõi mitu üritust või sündmust kokku, kui ikka suur soov on nendest osa saada, jõuad sa kõikjale. Kui sa just Tallinnas suure kaare all ei ole, on Pärnu Hansapäevade aegu eriliselt siginat-saginat täis, et talviti taas vaikellu sukelduda. Sestap on Pärnu ka parim koht elaiseks. Ja see meri, imeline puhas ja korras liivarand oma ilus ja elus, värskuses ja atraktsioonide rikkuses. Eile tegime me Hansapäevade vaba päeva, sest Pärnusse oli esinema tulemas üks minu noorusaja (las ma kõlada nagu vana inimene, mind see ei morjenda) vaieldamatu lemmiklaulja Marju Länik, kelle laivkontserdil polnudki juba päris mitu head aastat käinud. Nüüd sai see mure murtud ja ka Germo särab siin õnnest ja rõõmust, sest ka temal on väga paljud Marju laulud peas. Marju mõjub positiivselt ka "päikeselastele", mida oli eile näha ja tunda, sest ta on ise nagu Päike. Aitäh selle võrratu elamuse eest, kallis Marju! Me kõik armastame Sind ja loodame Pärnus esinemas nähe ikka veel ja veel! Meie kulgesime Maarja ja Germoga edasi Postipoissi ning jäime otseses mõttes sinna Jüri Homenja pilli järgi tansima, sest Postipoiss oli rahvast tulvil ja üksnes tantsides mahtusime ära. Sain oma pojale juba teise laulja näol suurt rõõmu valmistada ja seda kõike, pärast raskemaid üleelamis ning luban endale, et üllatan teda veel ja veel, kuniks suve ...Aitäh, hea Jüri! Ja Postipoisist liikusime oma trioga randa. Käisime purskkaevude juures, Sun Seti juures lootuses, et kuuleme Shanonit, aga ma ei tea isegi kas nad olid alles alustamas või lõpetamas, terrassil kõlas vaid diskomuuska ning me liikusime tagasi, läksime Wasa juurest läbi, sest väidetavalt pidavat seal ka midagi huvitavat toimuma, aga jõudsime ürituse lõpuks ning naasesime kodu suunas edasi. Hansapäevade plats oli sellel kellaajal unemaailmas, vaid turvamehed olid nagu elutud postid objektil valves. Ja 1.45, kui me koju jõudsime, jõudis murdosa sekundeid enne meist Simba kes tuli ka öist Pärnu suve nautimast. Pere jälle kodus ja rõõm suur. Aitäh, mu kallid, kes te meie päeva imeliseks muutsite! (sündmused ja üritused toimusid 1. juulil ) 2. juuli 2023. Vana-Rääma

pühapäev, 16. aprill 2017

Kentuki, uus tass, sõbrad, Jaansoni rada 6.päev jne...

koos Jüri Homenjaga

Hakkasin eile meenutama, et kui kaua me polnud Jüriga kohtunud (6?7?8?). Aastad lendavad väga kiiresti. Tänusõnad õele, kes mu eile "välja" kutsus ja veel naabermajja, kus nädalavahetuseti mängivad bändid ja toimub muudki põnevat. Oli armas õhtu Kentuki kõrtsus ja sai isegi hea Jüri pilli järgi jalga keerutatud. Aga ausõna Elmu Sadulsepp ei ole mu poisssõber, aga hea tuttav on ikka! Suured ja siirad tänud sulle, hea Jüri! Olen teinekordki Sinu Muusaks.

Jüri Kentukis naisi hullutamas

esimene katsetus. no, mu telefon ei tee häid selfisid...Jüriga

Tegelikult mul oligi vaheldust vaja, sest reede hilisõhtul jõudis minuni mu järgmise romaani toimetatud käsikiri ning asusin seda ülelugema. Aga see ei ole niisama lugemine, tuleb mõttega lugeda, et ei oleks loogikavigu ja täheapsakaid. Nii ma siis mitu tundi arvutis veetsingi, silmad punased ja kael lugemisest kange. Eile hommikul tõustes hakkasin edasi tegelema (ja täna, peale blogimist katsun lõpuni lugeda), kuni läksime külapeale šašlõkitama jne...

Ausalt öeldes oli mul eile väike pettumus kuna 1 kilo oli tagasi tulnud. No, ma läksin küll kaalule peale šašõki ja supi söömist, aga ikkagi. No, võib siis ehk öelda, et kaal on seisma jäänud. Viimasest kaalumisest (kui avastasin, et 8 kg on läinud) oli 6 päeva möödas. Aga ma ei heitu, ei anna alla. Lihtsalt vahepeal jäi 2 päeva vahele, kuid täna õhtul käisime taas.

Olen sellel nädalal pmst suppide peal olnud, kuid täna tuli šampinjoni isu peale ning tegingi šampinjonipastat (moodsalt öeldes). Praadisin šampinjonid, sibula ja hakkliha ära ning segasin segu makaronidele. Väga hea tuli. Ausõna!

...

Täna võõrustasin lausa 10 külalist, aga tunnise "lõunauinaku" jõudsin siiski ka teha, et õhtul rajale naasta. Germol käis kooliõde külas ja nad tantsisid kenasti, kui meie Evega köögis kohvitasime. Lapsed koksisid mune ka.

Germo ja Kaidi

Olen tänasest ka uue tassi (kruusi) omanik. See jõudis minuni armsa Astridi kaudu, kes viibis paar päeva Pärnus. Siirad ja suured tänud, et leidsite koos armsa pojaga ka meie jaoks pisut aega!

armas Astrid oma armsa pojaga

siin ta on, uus tass Sri Lankalt

Rajal sai täna vaid 5 km läbitud. Kohutavalt jäine tuul oli silla juures. Juba siis tekkis hetkeks tunne, et vist ei suudaga minna, aga sundisin ennast ja Germo oli ka nõus minema. Käed, kõrvad ja põsed külmetasid ja olid tulipunased, aga me läksime ikkagi. Kapuuts ka peas ei püsinud. Keda kõike rajal kohta võib. Täna tuli sõrkides meile Sõudeklubi juures vastu Eesti seksikam mees Märt Avandi näiteks.

Mõnes mõttes on õhtuti parem rada väisata, sest loojuv päike on müstiliselt ilus ja kogu loodus hakkab unne suikuma. Otsustasin, et 10 kilomeetrit ma nii peagi ette ei võta, sest tunnen, et see on siiski veel minu jaoks liig. 2 päeva liigesed andsid tunda, kuigi eile õhtul tantsuplatsil tundisin et valssi tantsida on ikka kordi kergem juba. Ka on mulle tekkinud tiivad, ehk siis kätel on rippuv nahk. Kui ma neelatan, tekivad lõua alla kortsud. Müstiline on see, et riiete järgi näen kuidas järjest väiksemad numbrid selga mahuvad, aga kaal seisab. Aga ju ta siis peabki vahepeal seisma.

Enne kolmandat kilomeetrit vaatasime juhuslikult taha ja Germo märkas Maarjat lähenemas. Jah, mina ju endiselt ei käi telefoniga netis, seega ei näinud ma rajale minnes ka Maarja kommentaari, et ta tuleb. Seda rõõmsam oli üllatus. Kolmel ja poolel (või vähem) kilomeetril tegime pausi, aga see oli viga, sest mu märg nahk jõudis maha jahtuda ja mul hakkas lausa vappekülm. Nii otsustasin tagasi tulla Niidupargi kaudu, sest mets varjab seal tuule. Liikusimegi läbi Niidupargi Niidumetsa peatusesse ja seal astusime nr 14 bussile ning sõitsime koju. Isegi mu mantel oli läbimärg, aga õnneks on tuba soe ja igasugune vappekülm on kadunud. Tuleb ennast hoida, sest päris mitu tuttavat põevad kopsupõletikku. Ilmselt see karge ja tuuline rõhkkond, mis meil praegu võimust võtab, pole hea.

Nüüd aga lisan siia pildigalerii tänasest päevast ja hakkan taas asjalikuks.
Ehk blogin ka lähipäevil lõpuks kirjandusõhtu lõpakust, sest teema on edniselt aktuaalne ja rahvas soovib. Nädal on lihtsalt nii kiire olnud, pole süveneda saanud.

Olge hoitud!

16.aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Fotogalerii: