NAERU ÕPILANE - Eeva Park

Loetud sai Eeva Pargi romaan "Naeru õpilane," mis on põige ühe pere ellu, õigupoolest kõneleb vanemate suhtumisest ja suhtlemisest lastega, mis pole just kõige meeldivam. Eks need varjuküljed jäävadki paljudel märkamata ja siis öeldakse, et oi kui armas pere teil on. Katkisest perest võivad vormuda väga katkised lapsed, kes ei ole vanemate armastusest mitte iialgi tunda saanud, ei oska ka ise armastada ning näevad kogu elu jooksul kolli seal, kus teda olnudki ei ole. Jälle need rääkimata loo, jälle need tegemata teod! Ühesõnaga väga ehe lugu ühest perekonnast, kus koheldi lapsi halvasti ning laps on, mõistagi - pere peegeldaja. Eks lugege ise. Minu on au olnud kirjanik Pargiga ühel päeval ühel laval raamatuid esitleda. See oli kunagi aastate eest Võtikvere külas, kus armas kirjanik üritusi korraldas. Küll oli ilusad ajad! Aitäh selle eest, kallis Imbi Paju! Nüüd siis raamatut tutvustav tekst ka. «Naeru õpilases» järgib autor oma tegelaskuju püüdu vabaneda vanemate verepärandist, mis kord on juba purustanud ta lapsemaailma (romaan «Tolm ja tuul», 1992). Nii perekonnas kui maailmas on ühtmoodi haiglaslikku hullust, inimesed on samavõrra iseenda kui süsteemi vangid, ning õnnemiraaž on alati puudutuse kaugusel. «Eeva Pargi proosal on omadus, mida eesti kirjanduses ei kohta just üleliia sageli: ta on põnev, kergesti loetav ja mõistetav, ta voolab iial igavaks muutumata, äratab uudishimu, mõjumata mingilgi viisil pealiskaudsena.» (Cornelius Hasselblatt). 24. aprill 2026. Vana-Rääma

MEES, KES MÄLETAS ELEVANTE - Eeva Park

 Öösel sain loetud Eeva Pargi jutu- ja novellikogu "Mees, kes mäletas elevante." Nautisin lugemist väga. Ja järjekordselt mainin, et lühijutukesi on hea lugeda, kui ikka jääd jutukesse sisse ja tahad seda edasi seedida, paned raamatu kinni ja hakkadki seedima :) No ühesõnaga seda on parem lugeda, sest tihtilugu romaanid ja jutustused ei lase magama jääda, kogu aeg tahad edasi lugeda., aga lühijutukestega on teisiti.

 Raamat koosneb kuueteistkümnest lühijutust/novellist. Siin on avaldatud ka Eeva Pargi novell "Juhuslik," mis saavutas 1994. aastal Fr. Tuglase novelliauhinna. Mitte et ma seda novelli esile tõstaks, aga autoritele on alati boonuseks ka see kui kirjanduskonkurssidel osaledes sind märgatakse. Usun et ka Eeva Pargile.

 Teos pakkus väga palju põnevust ja kirjanik Pargil on väga eriline käekiri, kasutab vaheldusmisi vanu ja ajahõlma jäänud sõnu/kujundeid ning sekka ka uusi, vast Sõnauselt tulnuid. Lisaks on tal harukordne anne luua väga võimsad ja kujundlikud olustikukirjeldused, mida tänapäeval just väga tihti ei kohta, eriti nooremate autorite lugudes. Kahjuks.

 Mõnda lugu tahtnuks pikemalt lugeda ja mõni lõppes ootamatult, aga novellidega ongi nii, sa ei pea peensusteni kõike lahti seletama, jääb ka lugejale fantaasiat.

 Kirjanik Eeva Park jäi mul eredana meelde Võtikvere Raamatukülast, kus me samal päeval oma loomingut tutvustasime. Ja selle eest suured tänud korraldaja ja kirjanik Imbi Pajule, aitäh!

 Soovitan seda raamatut lugeda!

Eeva Park

Mees, kes mäletas elevante

160-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites novellikogu 

 Sisu:

• Mees, kes mäletas elevante
• Sealpool Acheroni
• Juhuslik
• Kohtumine
• Sõõm
• Lintšijad
• Popitegija pärastlõuna
• Kontsert raekojas
• Kuum
• Täiuslik mõrv
• Oi kaunis kevadkuu
• Reis
• Ufode tulemine
• Naised
• Hüvasti
• Äraminek

4. september. 2019.a.
Vana-Rääma