Öösel sain loetud Eeva Pargi jutu- ja novellikogu "Mees, kes mäletas elevante." Nautisin lugemist väga. Ja järjekordselt mainin, et lühijutukesi on hea lugeda, kui ikka jääd jutukesse sisse ja tahad seda edasi seedida, paned raamatu kinni ja hakkadki seedima :) No ühesõnaga seda on parem lugeda, sest tihtilugu romaanid ja jutustused ei lase magama jääda, kogu aeg tahad edasi lugeda., aga lühijutukestega on teisiti.
Raamat koosneb kuueteistkümnest lühijutust/novellist. Siin on avaldatud ka Eeva Pargi novell "Juhuslik," mis saavutas 1994. aastal Fr. Tuglase novelliauhinna. Mitte et ma seda novelli esile tõstaks, aga autoritele on alati boonuseks ka see kui kirjanduskonkurssidel osaledes sind märgatakse. Usun et ka Eeva Pargile.
Teos pakkus väga palju põnevust ja kirjanik Pargil on väga eriline käekiri, kasutab vaheldusmisi vanu ja ajahõlma jäänud sõnu/kujundeid ning sekka ka uusi, vast Sõnauselt tulnuid. Lisaks on tal harukordne anne luua väga võimsad ja kujundlikud olustikukirjeldused, mida tänapäeval just väga tihti ei kohta, eriti nooremate autorite lugudes. Kahjuks.
Mõnda lugu tahtnuks pikemalt lugeda ja mõni lõppes ootamatult, aga novellidega ongi nii, sa ei pea peensusteni kõike lahti seletama, jääb ka lugejale fantaasiat.
Kirjanik Eeva Park jäi mul eredana meelde Võtikvere Raamatukülast, kus me samal päeval oma loomingut tutvustasime. Ja selle eest suured tänud korraldaja ja kirjanik Imbi Pajule, aitäh!
Soovitan seda raamatut lugeda!
Mees, kes mäletas elevante
160-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites novellikogu
Sisu:
- Mees, kes mäletas elevante
- Sealpool Acheroni
- Juhuslik
- Kohtumine
- Sõõm
- Lintšijad
- Popitegija pärastlõuna
- Kontsert raekojas
- Kuum
- Täiuslik mõrv
- Oi kaunis kevadkuu
- Reis
- Ufode tulemine
- Naised
- Hüvasti
- Äraminek
4. september. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar