KARUTAPJA - Jüri v. Grauberg

Loetud sai järjekordne Jüri v. Graubergi romaan. Eks ma neid Graubergi ja Rahuoja-Vidmani raamatuid Uuskasutuskeskusest ostmas käisin, sealt saab soodsalt. Olgugi, et osad neist on lausa pühendusega (loomulikult mitte mulle), ei lähe need mu autogrammidega raamatute kollektsiooni. Minu jaoks on kummaline, et pühenduse ja autogrammiga raamat pannakse müüki. Ausalt. Ära siis palu autogrammi sisse. Üht enda raamatut olen ka seal müügil näinud, see oli ka (olnud) pühendusega, aga pühenduse võtja oli pühenduselehekülje välja lõiganud. See on isegi mõistlikum. Samas ise olen ma see inimene, kes mitte kunagi mulle pühendatud raamatuid müüki ei pane, ei raatsigi panna. Võtan seda nagu südamest tulnud kingitust. Aga inimesi on igasuguseid, mina lihtsalt avaldan oma arvamust. Minu jaoks kentsakas on ka vabandus, et ma ei saa (su) raamatuid osta, ei mahu koju ära. Lugeja nii ei ütle ega arva. Mittelugejal pole ju mõtet raamatut koju soetada sest lugejad soetavad juba sellepärast, et kunagi neid taas kasvõi ülelugeda ja nad armastavad raamatuid nagu oma lapsi. Aga antud raamatust siia ikka ka. Tegu on täiskasvanutele mõeldud muinasjutuga, aga ilusa lõpuga muinasjutuga ja ilusa lõpuga muinasjutud mulle sobivad. Raamatu tutvustus. Armuda võib ka poisike kõige ebasobivamal hetkel ja ootamatult. Keegi pole armastuse eest kaitstud! Kuid kas poisina juhuslikult karu tapnud ja seetõttu praegu armilise näoga mees võib taas pälvida kunagise armastatu armastuse? Kas armastus, mis on aastaid olnud varjusurmas, võib lahvatada põlema pärast juhuslikku kohtumist? 21. august 2025. Vana-Rääma

SUNE - Jüri v. Grauberg

Sellel korral juhtus Jüri v. Graubergi romaaniga nii, et ma enne ei pannud seda käest kui loetud sai. Eile õhtul alustasin ja ka lõpetasin. Ladus ja lihtne lugemine ning kirjutatud minu lemmikžanris, ehk tegu on romaaniga. Just romaaniga, mitte jutustusega, mida enamus meie autoreid kirjutab, kuigi need on liigitatud romaani žanri alla. Isegi romaanivõistluste kohti on noppinud tegelikult jutustused, mitte romaanid. Tuleb tunnistada, et Graubergi loominguga ma alles tutvun. Polnud tema raamatutega üldse enne kursis, kui Uuskasutusest ta raamatud avastasin ja ostsin. Üks neist ei pakkunud üldse pinget aga eks meie kõigi raamatud ongi erinevad, teemad ka, süžeed loomulikult ja üleüldse kõik, mõni raamat õnnestub ja teine samas ebaõnnestub mõnes mõttes. Tegelikult asi on ka lugejas, mõni teema haakub ja mõni mitte. Antud romaani läbivaks teemaks on rassism ehk siis lugu kõneleb ühest negriidse rassi tüdrukust, kes on kasvanud Eesti lastekodus, sattunud kurjategijate käte vahele ilmselt oma välimuse pärast ning ta leitakse otseses mõttes metsast. Mis hakkab edasi toimuma sellest loe juba ise. Mulle see raamat meeldib. Aitäh! Ja nüüd ka raamatu tutvustus. Sune on ebatavaline tüdruk ja seda mitte paljalt tumeda nahavärvi tõttu ja selle pärast, et ema ta lastekodu kasvatada jättis. Ta on tüdruk, kes väljub võitjana hirmudeemonite vastasest võitlusest. Ta on tüdruk, kel jagub kindlat meelt ja otsustavust ja kelle hoolivus, soojus ja tarkus sulatavad ka talupidaja Jarmo südame. Tee õnnele pole lihtne. Jarmol tuleb õpetada Sunet tulistama, nad saavad hakkama jälitajatega, on sunnitud tegelema vodooga, lahendavad kooselu probleemi, kuid üheskoos on nad õnnelikud ja võitmatud. 16. august 2025. Vana-Rääma

KÕRTSI - Jüri v. Grauberg & Viivika Vester

No see oli nüüd tsipa parem romaan, kui eelnev, mille läbi lugesin ja millest ka blogisin. Olgugi, et läbiv teema ajab iiveldama, sest mul puudub vähimgi huvi zoofiilia ja zoofiilide vastu. Väkk! Haiged inimesed! Aga eks see zoofiil siin ongi haige, timukas, madalalaubaline ullike, kelle jaoks inimelu midagi ei maksa. Üleüldse on kogu seltskond siin teoses kohtlane. Eranditult. Aga hea fantaasia peab autoril olema. Punktid annangi fantaasiale, ei muule.Läbi lugesin ja tutvustasin endale ka autoreid, no ma tõesti ei teadnud neist enne midagi. Ei kuulu mu lemmikute hulka, aga ega ma ei loegi üksnes lemmikautoreid, sest olen sooviks võtnud lugeda kõiki kohalikke autoreid ja seda ma ka järjepidevalt teen. Eks lugege ise, võibolla teile sobib ja isegi mleedib. Austus autori vastu siiski on. Ja nüüd raamatut tutvustav tekst ka. Jüri v.Graubergi 11. ja Viivika Vesteri 1. romaan taastatud Eesti Vabariigi taluelust. Hoogne teos kirjeldab tänapäevast hinge- ja pangaorjust, puudutades ühiskonna valusaid probleeme. Romaan väärtustab tugevat isiksust ja toimetulekut igas olukorras. 2. august 2025. Vana-Rääma

MATE HARI - Jüri v. Grauberg & Viivika Vester

Läbi sai loetud Jüri v. Graubergi ja Viivika Vesteri romaan "Mate Hari." No see kuulub nende raamatute hulka, mida ma enam ei loeks. Miks? Lihtsalt liiga igav raamat minu jaoks ja ainuke seik, mis huvi pakkus oli vanaisa ja tütretütre tutvumine. Muu on nagu on. Ei viitsi isegi pikemalt lahata. Jagage muljeid, kes sea lugenud on? Üks samade autorite romaan on veel öökapil, ehk on see loetavam. Ega kõik raamatud ei olegi kõigile lugemiseks, sestap paukub huvi ka teie arvamus. Ja kopeerin ka raamatut tutvustava teksti. Kollaazromaan „Mate Hari” on pühendatud neile töövõtjaile kellele on tööandja kunagi öelnud: "Kes sa niisugune oled, et suuremat palka tahad? Ole õnnelik, et sul üldse on võimalus meie firmas töötada." Romaani „Mate Hari” järg on romaan „Olle” (ehk „Voliniku saatus”). 30. juuli 2025. Vana-Rääma