SÕBRAD JA HALLIKIRJU KOERAKE - Erik Tohvri

Loetud sai Erik Tohvri romaan "Sõbrad ja hallikirju koerake." See on kõigest teine romaan, mille selle autori sulest läbi lugenud olen, aga tekkis sügavam huvi, kindlasti loen tema teoseod veel. Tema romaane, sest romaane kirjutatakse väga harva ja ma pean jälle ennast kordama, romaan on mu lemmik proosažanr. Enamus kirjutab jutustusi. Mina kirjutan ka romaane, sestap ongi ilmselt Tohvri raamatud mulle südamelähedased. Aga, nagu ma mainisin, olen ainult 2 tema teost läbi lugenud ja Wikipediast sain teada, et tal on ilmunud lausa 37 raamatut, kuid juurde neid enam ei tule, sest menukirjanik lahkus juba ligi viie aasta eest kahjuks. Just menukirjanik, sest mul on veel selgelt meeles, kuidas Erik Tohvi nimi troonis laenuedetabeli tipus. Hästi kirjutab, väga hästi kirjutab. Eks siin on ka suur kogemustepagas, sest veel kõrges eas kirjutas ta romaane. Minu mäletamist mööda lausa nii, et tema dikteeris ja abiline pani kirja, sest lõpuks ta jäi diabeedist pimedaks ...Ma loodan, et ma mäletan õigesti. Antud raamat on niivõrd eluline. Lisaks tundub, et autor on väga hea psühholoog, oskab peensusteni lahata inimpsüühikat. Paneb tähele igat peenematki meelemuutust, detaili ja oskab vaadata perskektiivselt positiivses suunas. Tema tegelaskujud on huvitavate ja värviliste karakteritega, alati väljapeetud ja targad, erudeeritud ja haritud inimesed. Imehästi on põimitud oamvahel minevik, olevik ja tulevik, ehk siis elu täpselt sellisena nagu ta kirjutamise hetkel on, oli või tuleb. Väga ladus ja haarav lugemine. Soovitan siiralt ja lähen ise ka järgmise raamatu jahile. Eelnevalt olen läbi lugenud Erik Tohvri "Irdabielu." Ja kopeern ka raamatut iseloomustava teksti siia. Küllap tahaks iga inimene, et elu kulgeks rahulikus rütmis, ilma järskude kurvide ja muutusteta. Paraku alati ja kõigil see ei õnnestu – ja tavaliselt just mingi elumuutuse korral rändab mõte kõigepealt minevikku, tuues sealt esile palju niisugust, mis juba ajalukku peaks kuuluma. Olev ja Ervin olid noorpõlves töökaaslased ja lahutamatud sõbrad, aga nende eluteed hakkasid ühtäkki mitmeti erinevalt kulgema. Mehed jäid teineteisele võõraks, kuni aastakümnete pärast ootamatult kohtusid – mõlemad juba teist korda abielus ja täiesti erinevat elu elanud. See kohtumine tõi jällegi mõlemale põhjuse minevikku meenutada, möödunu üle järele mõelda ja nentida, et elu on olnud hallivõitu, aga ometi ka huvitavalt kirjulaiguline nagu Olevi koerake Muki, kelle mees on endale vanaduspäevil seltsiliseks võtnud. Nende elust läbi käinud naised ja suhted nendega on üks teemasid, millest kumbki meestest üle ega ümber ei saa – isegi siis mitte, kui juba paarkümmend aastat pensionil oldud. Sisust sõltuvalt on romaan omalaadse hakitud kompositsiooniga, mis on ajaliselt mitte-kronoloogiliselt ritta lükitud. 3. mai 2025. Vana-Rääma

IRDABIELU- Erik Tohvri

  Nonii, panin just käest esimese Erik Tohvri romaani, mille olen läbi lugenud. No mind kutsus lugema just see et millest küll ometi kirjutab Eesti kõige loetavam kirjanik. Õigemini tema romanid on kõige loetavamad. Tohvri fenomen oli mulle võõras, küll on teda kiidetud, küll lausa porri tallatud, küll...

 Ütlen ausalt, mulle väga-väga meeldib see raamat. Võite mind ka nüüd porri tallata või teha mida iganes aga mulle meeldib ja kõik. Esiteks lugemisn ma üle pika aja ROMAANI, just ROMAANI, sest mulle tundub et väga paljud tänapäeva noorautorid ei tea  mis on romaan, ei oska žanre määratleda ja nimetavad oma jutustust või novelli romaaniks, mida see kindlasti ei ole. Aga see on Romaan ja seda kindlasti suure algustähega.

 Romaanis jookseb mitu maailma korraga, näiteks algab üks peatükk ühe situstasiooniga (olgu selleks minevik, olevik või...) ja teine peatükk teise siatuatsiooniga, mitte ei jookse otse nagu jutustus. Ja just romaanid on minu lemmikud. Kahtlemata kõige lemmikumad ja igal juhul see Irdabielu on romaan oma täies uhkuses, õiguses. Mõelge selle peale (noor)autorid kui te hakkate oma teost romaaniks nimetama.

 Täna julgen öelda et Erik Tohvri romaane loeks ma igal juhul veel ja loengi, sest nende fenomen seisnebki lihtsuses, südamlikkuses, päriselus, nagu oleks kellegi elulugu kaante vahele pandud. Aga võibolla ongi? Miks ka mitte? Autor paneb ju nii ennast kui teiste elusid (koos fantaasiaga) kirja ja...Ja just see lihtsus ja elulisus, see võlub ja mõjubki. Ja kui hea inimesetundja on romaanikirjanik Erik Tohvri! Ilmselt see kõik paneb teda teoseid lugema, ilmselt sellist elulist romaani vajabki Eesti inimene. Mina olen igatahes täiesti võlutud. Ma küll ei tea kuidas ta teiste romaanidega lood on aga see, 2016. aastal sündinud romaan on igatahes väga hea.

 Üks täiesti tavaline Eesti perekond, naine, mees ja 2 tütart elavad täiesti tavalist pereelu Tallinnas , kus perepeaks on siiski kõrk, külm ja tundetu Ester, kellele kogu pere allub. Juba keskeas olevad vanemad aga on täiesti lahku kasvanud või tegelikult ongi tegu väga erineva abielupaariga, aga ühel päeval otsustab pereisa Andres kolida maale ja hakata taastama oma vanemate sünnikodu, millest pole järele jäänud suurt midagi. Külm ja apaatne Ester ei suuda sellega leppida. Mis saab edasi? Kas despootlik Ester saab oma tahtmise või jookseb nend eabielu liiva? Sellest kõigest loe raamatust. Mina lugesin ja ei kahtese üldse.

ÜLISOODSALT MÜÜGIL KA HETKEL!!!

 Aitäh, kirjanik Erik Tohvri, et sa selle romaani kirjutasid! 

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

IRDABIELU

Autor: ERIK TOHVRI

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 12 Google +0  0 Share0

Ainult vähestel inimestel on võime maailma oma elukaaslase vaatemättalt näha. Sellest tekkiv vastuolu loob perekonnas pingeid ja konflikte, mis järjest kasvades võivad viia lõpuks niisuguse ebaõnnestunud abielu katkestamiseni. Enamasti järgneb sellele juriidiliselt vormistatud lahutus, millega määratakse ka seniste abielupoolte omavahelised kohustused. Ometi võib ka nii juhtuda, et kumbki pooltest ei soovi kogeda senist elu ebameeldivalt paljastavat lahutusprotsessi ja elavad juriidiliselt endiselt abielus olles teineteisest sõltumatut elu.
Romaani „Irdabielu“ teineteisest hingeliselt irdunud peategelased olid juba ligi kakskümmend aastat koos elanud, kui nende ees avanes ootamatu võimalus oma elu ümber korraldada. Paraku ei suutnud nad kokkuleppele jõuda ja nii sündiski omaette abieluvorm, irdabielu, kus abielutunnistusega seotuks jäänud abikaasad elavad kumbki eraldi oma, teineteisest sõltumatut elu.

ISBN	9789949980949
Ilmumisaasta	2016
Keel	eestikeelne
Formaat	Kõvakaaneline
Lehekülgi	264 lk
Mõõt	206x134x18 (mm)
Lisamise aeg:	30.11.2016

19.205.56 €

• Lisa Lisa
  
  Osta

Kaupluses püsikliendile: 5.56 €

Kaupluses: 5.85 €

Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 23.10

22. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma