LOOMING /4/2026 - Eesti Kirjanike Liidu ajakiri

See on üks neist ajakirjadest, mida võiks iga kirjanik lugeda. Nii tutvub lugeja ka noorautoritega, sest tihtilugu nende tähelend algabki sellest ajakirjast. Muidugi ka "Värskest Rõhust" ja "Sirbist." Kunagi ma ostsin järjepidevalt neid kõiki, aga nüüd ostan harva, loen pidevalt. Eks ikka elu kalliduse tõttu tuleb valikuid teha. Ja need 3 on ka ainukesed raamatud, mida veebis loen. Veebis loetud raamatuid ma ei blogi. Antud numbris arvustab kirjanik Sveta Grigorjeva möödunud aastal ilmunud luuleraamatuid, nende hulgas ka minu luulekogumikku "Valged varjud," mis on mu kõige värskem. Tegelikult on mitu käikirja juba ka toimetatud ja illustreeritud, kuid nende väljaandmine viibib lihtsalt sellesama elu kallinemise tõttu, pean valikuid tegema. Aga kui on õige aeg, kirjastan ja trükin. Selle "Loomingu" numbris lugesingi huviga Sveta luulearvustusi, sest need on nii sisukad, mõnusalt otsekohesed ja ma tean kui suure töö arvustaja enne pidi ära tegema, et selle tööga ühele poole jõuda. Sveta Grigorjeva arvustus "Ühe naise harali märkmed eelmise aasta luulest" algab leheküljel 510 ja lõppeb leheküljel 527. Väga põnev lugemine oli ka Mihkel Muti poolt kirjapandu Jüri Üdi eluradadelt. Sealt saab palju põnevat, mida meedia enne kajatanud ei ole. Vähemalt mina ei olnud teadlik, kuigi ma olen suure lugevusega. Piret Põldveri "Finaal" oli ka sisukas lugemine. Sobis. Lisaks veel Reeli Reinausi "Hiietantsijate" arvustus. Olen selle raamatu ise läbi lugenud ja tunded on sarnased arvustaja Elle-Mari Talivee omadega. Piret Jaaksi loen ka suurima heameelega. Aitäh! Poetessidest tõstan esile Aliis Aalmanni luule ning Eva Koffi proosa "Lõoke" on ka muljetavaldav. Sellega tõmban oma emotsioonid kokku aga kopeerin siia S.Grigorjeva arvustuse oma luuleramatu kohta, see õigus mul ju oma blogis on :) Aitäh! Margit Petersoni „Valged varjud” on aga täitsa terav tükk! Riimiline küll, aga selles ei aimu kellelegi meeldimise püüdu. Ma soovitaksin Petersonil rohkem vabavärssi viljeleda, tundub, et sealt saaks ehk midagi täitsa huvitavat tulla. Praegused riimid on küll kohati nauditavad, aga autori ühiskonnakriitilise luule kirjutamise potentsiaal peitub siiski teistsuguses vormilahenduses. Samuti oli raju lugeda luulet naisautori sulest, kes kirjutab nii ropendamisest, peeretamisest, lollusest, tahtmisest mitte kuhugi kuuluda – parajalt punk kogu! 28. aprill 2026. Vana-Rääma

SIREENID JA TEISI NÄIDENDEID - Piret Jaaks

Oi, no see vapustavalt hea raamat sai vastu tänast loetud. Tegu on Piret Jaaksi näidendiraamatuga. Ma ikka sajaga nautisin selle raamatu lugemist kui mitte lausa kahesajaga! Piret on siis kokku koondanud oma parimad näidendid, nagu ma lugesin. Aga ega ma ju ei tea, äkki tal on juba tänaseks neid veel sündinud, veel paremaid. Ütlen kohe algatuseks, kellele meeldib folkloristika, pärimus või mütoloogia, see on seda raamatut lugedes niiöelda või sees. Mina olin. Ja see raamat pidi nagu minuni jõudma, see oli ilmselt otsene vihje, et ma räägiksin ühest oma saladusest, mida juba kooliajal harrastasin, omast arust sellest kellelegi ei rääkinud, aga sada prossa pole kindel. Ma kirjutasin ka kooliajal juba näidendeid, terve paks klade oli niivõrd tihedalt täis kirjutatud, et ikka kõik samade kaante vahele ära mahuks. Kandsin seda kogu aeg koolis kaasas, tahtsin kirjandusõpetajale näidata, aga julgusest jäi puudu. Julgusest jäi puudu ka selles suhtes, et pakkuda neid kusagile lavastamiseks. Ja olgu öeldud, et enamus neist olid kirjutatud täiskasvanutele. Lastele oli vaid mõni üksik. Oi, ma ju lausa kaunistasin selle kaustiku, osa teksti kirjutasin kalligraafilises kirjas ja joonistasin ka umbkaudsed tegelaskujud juurde. Aga kahjuks sinna see kõik ka jäi ja tänaseks on ammu ajaloo prügikastis, vist. No ega ma ei teagi tegelikult kus, minu käes seda kaustikut enam ei ole. Kõige naljakam on asja juures see, et esimesest klassist alates hakkasin lavasid kartma, sest kogu klass pidi laval näidendis esinema, aga pluss ongi selle asja juures, et juba siis hakkas mu peast sündima omaenda esimene näidend, seega üks viis teiseni. Tervitused Treimani kultuurimaja lavale! :) Vaat sellised emotsioonid kiskus see raamat pinNale, küll teemavälised, aga ikkagi. Aitäh selle raamatu eest Piret ja Heda! Oli ikka väga-väga hea lugemine! Ja no see viimane näidend, sellest olin juba eelnevalt paksu romaani läbi lugenud, aga ikkagi oli põnev lugeda samal teemal kokkuvõtlikumat näidndit. Aitäh, Piret, et kirjutad! Sul on üls fänn juures! Aga ega ma rohkemat ei blogigi, kuid vaid seda et see raamat on pühendusega ja läheb eriliste raamatute riiulisse ning nüüd kopeerin siia ka raamatut tutvustava teksti. ““Sireenid” ja teisi näidendeid” koondab kokku tunnustatud näitekirjaniku Piret Jaaksi kümne aasta jooksul kirjutatud olulisemad teosed, mis on leidnud sooja vastuvõtu nii Eesti teatrites kui ka välisriikides. Raamatust leiab suurt saladust kätkeva näidendi “Näha roosat elevanti”, samuti populaarse näidendi ooperilauljast “Öökuninganna”, poeetilise armastusloo “Aasta pärast”. Tekstivalikut vürtsitab ootamatute süžeepööretega nimiteos “Sireenid”. Kogumikust saab lugeda ka maagilisrealistlikku näidendit “Siirderiitujad”, mis räägib tundlikult leinast ja eneseleidmisest ning mis oli nomineeritud Eesti Teatri Aastaauhindadel parima näidendi auhinnale. Raamatule on teinud fantaasiarikkad kujundused kunstnik Marge Nelk. Piret Jaaks on kirjanik ja stsenarist, kes on kirjutanud enam kui kakskümmend draamateksti, mis on tulnud lavadele sellistes teatrites nagu Eesti Draamateater, Ugala, Tartu Uus Teater, Kanuti Gildi SAAL, Vaba Lava jt. Tema teoseid on tõlgitud pea kümnesse keelde ning esitatud Soomes, Saksamaal, Lätis, Venemaal, Sloveenias ja teistes riikides. Jaaks on laiemalt tuntud ka kui teleseriaali “EnsV – Eesti, nüüd siis vabariik” üks stsenariste. 26. detsember 2025. Vana-Rääma

PÕDRAVALGUS - Piret Jaaks

Hiljuti käisin kirjanik Piret Jaaksiga kohtumisõhtul Pärnus ning sealt soetasingi tema romaani "Põdravalgus." No küll oli omanäoliselt põnev lugemine! Ma tohutult austan kirjanikke, kes oskavad meie oma rahvapärimust, folkloori või mütoloogiat põimida kaasaja kirjandusse. Siin kohal meenuvad ka Rein Põdra novellikogumik "Äiatar" ning Marek Kahro romaan "Seal, kus näkid laulavad" ja selle järjeraamat "Kuradil on lapse nägu." Ka Pireti käesolev romaan on nendest karakteritest läbi põimitud. Ehk siis mütoloogiast, muistenditest jne... Ma oleks selle peaaegu ühe õhtuga (loe: ühe hingetõmbega) endasse ahminud, aga kutsusin ennast korrale, sest pidin hommikul tööle minema, aga lõpuks sain ikkagi alla 5 tunni vaid magada. Vaat, nii haarav on see raamat. Vähemalt minu jaoks, kes ma fännan folkloori ja seda igas mõttes. Lisaks oskab kirjanik Jaaks väga huvitavalt kogu süžeele läheneda ja selle nii sujuvalt ühtseks tervikusk luua, et jääb tunne nagu olekski elust maha kirjutatud. Jah, ma tean, on palju neid inimesi, kes sedalaadi raamatuid täiskasvanute muinasjutuks kutsuvad ega loe. Nemad lihtsalt ei huvitu sellest teemast, püüan ka neid mõista, aga samas soovitan just lugeda igasugustest müütidest lektüüre, need lihtsalt harivad. Aitäh selle põneva ja nüansirikka lugemise eest, hea Piret! Tahaks nüüd nii väga neid "Taeva tütreid" ka endale soetada ja läbi lugeda. Ehk õnnestub. Ja nüüd kopeerin siia ka raamatut tutvustava teksti ning mainin igaks juhuks, et see, miks taandridu ei jää, on minu blogi viga, ma ei saa neid siin millegipärast kasutada. „Põdravalgus“ on maagilis-realistlik jutustus maale kolinud naisest ja mehest, kes püüavad pärast raskeid läbielamisi eluga toime tulla. Ehkki nad loodavad leida uuest elukohast paradiisi, ei õnnista maa siiski uustulnukaid: kui Askur kannab relva ja muutub üha raevukamaks, hakkab Anna otsima lohutust külakese müstilistest mõttemaastikest. Peategelaste tundeilmas põimuvad esivanemate uskumused ja vanad legendid, mis saavad juhatuseks pimedusest välja. „Põdravalgus“ räägib isiklikust traumast, juurte leidmisest ja inimtegevuse mõjust loodusele. Romaan on kirjutatud Piret Jaaksi näidendi „Siirderiitujad“ põhjal, mis võitis 2019. aastal Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel I koha ja mis esietendus aasta hiljem Ugala teatris lavastuspealkirja all „Valged põdrad“, Andres Noormetsa lavastatuna. Näidend ja lavastus pälvisid 2021. aasta Eesti teatri auhindadel kokku kolm nominatsiooni, sealhulgas algupärase dramaturgia kategoorias. 2023. aastal nomineeriti „Siirderiitujad“ Kultuurkapitali näidendipreemiale kogumikus „„Sireenid“ ja teisi näidendeid“. 29. november 2025. Vana-Rääma

Kohtumisõhtu kirjanik Piret Jaaksiga

Täna kohtusid huvilised Pärnu Keskraamatukogus kirjanik, dramaturg ja teatriteadlase Piret Jaaksiga. Piret Jaaks on mitmekülgne looja, kelle sulest on sündinud nii menukaid näidendeid („Pobiseja“, „Minu Narva“, „Öökuninganna“) kui ka tunnustatud romaane („Taeva tütred“, „Põdravalgus.") Ta on kirjutanud ka 5 hooaega koos Villu Kanguriga tuntud komöödiasarja „EnsV“? Piret Jaaksi lasteraamatud „Emme draakon“ ja „Suur saladus“ on leidnud tunnustust ka rahvusvaheliselt. Hiljuti esitles Piret koos koer Jussiga Tallinna Südalinna raamatukogus oma uut lasteraamatut „Tark koer“. Kõige uuemat lasteraamatut tõlgitakse korea keelde. Kohilast pärit (ja Läänemaa juurtega) Piret pajatas huvilistele oma teekonnast, kuidas temast sai stsenarist ja kirjanik. Lisaks rääkis ka, kuidas ta ühte oma näidendit lavastas aga nendib, et see töö jäägu siiski lavastajatele. Lasteraamatuid kirjutama paneb teda elu ise, sest tegelaskujud on ka tema pereliikmed. Küll aga romaane armastab ta kirjutada ajaloolisi, sest ajalugu lihtsalt köidab teda. Ka järgmine romaan, mille kirjutamine tal käsil on, on ajalooline, aga sellest ta praegu rohkemat ei maini. Piret leiab oma ajalooliste romaanide kirjutamiseks ainest päevi arhiivides revideerides ja vajadusel ka tekste tõlkides. Mine tea, ehk kirjutab kunagi isegi kriminulli valmis. Aga kirjanik Piret Jaaks kirjutab ühte raamatut korraga, mitte mitut. Ühe näidendi kirjutamiseks võib kuluda 3 nädalat või suisa kuu. See on küll jumala ime, kui näidend jookseb kahe nädalaga paberile. Näitekirjanikuna teeb ta reeglina ikka tellimustööd, mitte ei kirjuta näidendeid sahtlisse, kuhu nad võivadki jääda. Lisaks mainis kirjanik Jaaks, et ajaloolisi filme on raske, mahukas ja kallis teha, kaasaegseid odavam. Imelisel kohtumisõhtul küsiti palju küsimusi, millele ka lahke ja positiivne Piret rõõmuga vastas. Näiteks saime teada, et ta on töötanud kunagi rahvusvahelises prügimajandusega seotud programmis turustajana ning pidanud seoses sellega väisama ka erinevaid prügimägesid, nii Filipiinidel, kui Indias. Aitäh, Piret ja aitäh Pärnu Keskraamatukogu! Oli imetore ja sisukas õhtu! Aitäh ka raamatute "SIREENID ja teisi näidendeid" ning "Põdravalguse eest!" 20. november 2025. Vana-Rääma

2 viimati lisatud fotot: Heda Piiriste

Pärnu (5.) Kirjandusfestival 2025.

Täna toimus 5. Pärnu Kirjandusfestival, millest käsime meie ka osa saamas. Saime osa Koidula pargis toimuvatest esinemistest, sest igal pool ühel ja samal ajal lihtsalt ei ole võimalik olla. Üldse tegelikult tahaks kõikidest ühel ajal toimutavatest loengutest osa saada, aga no ei saa... Keeruline. Kaua me seal ei viibinud, sest ilmataat on tänaseks sügise toonud, lihtsalt külm hakkas. Ahjaa, rääkisin ka Indrek Aijaga, minu tahvel jõuab Pärnu Muuli laudteele tegasi kolmapäeval, 20. augustil. Jätkuvalt on jõus plaan, et minge tehke minu tahvli juurest endast (koos minu tahvliga) pilti ja saatke mulle, panen teid raamatusse. Toree oli teid kõiki näha! Ja nüüd jäädvustan oma fotod ka blogisse. 16. august 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">