ELU PÄRAST ELU 1. Trevori juhtum

  16. märtsil ilmus minu sulest mu 4. romaan, romaanitriloogia ELU PÄRAST ELU 1. raamat "Trevori juhtum" mille andis välja Heli Kirjastus (see on kodulehekülg, uurige!), toimetas Anneli Sihvart ja illustreeris Annika Lainela. Tagakaane portreefoto pärineb Urmas Luigelt.

 Romaanitriloogia 2. raamat "Maris kolib Portosse"on toimetatud ja ka juba kirjastuses ning 3. raamatut "Tagasi koju" toimetaja toimetab. Nii et lähikuudel jõuavad kõik 3 poelettidele.

meie seltskond Portos

 ELU PÄRAST ELU triloogiaks sain ainest Porto reisilt, mille mälestused põimisin ka romaani sisse. Eks lugejale jääb nuputada mis osa raamatutest on tõene ja mis väljamõeldis. Nagu ikka ilukirjanduse puhul. Mina igatahes nautisin kirjutamist ja elasin selle imelise Porto linna elu ja melu uuesti läbi. Kindlasti lähen sinna tagasi veel!

 Minu käest otse ja pühendusega saad selle raamatu osta 12 euro eest ja posti panen 14 euro eest. Postitan ka teistesse riikidesse, aga siis on postikulu kordi kopsakam.

 Kui sa soovid seda raamatut siis kirjuta oma aadress ja indeks siia kommentaariks või minu facebooki postkasti. EE381010902003166000 Margit Peterson.

Maris ja Trevor näivad kõigile kui õde-venda, kuigi on hoopis armastajad. Trevori minevik on salapärane - on midagi, mida ema Mirell tema eest kiivalt varjab. Isa aga on siitilmast juba lahkunud. Temalt ei saa enam midagi küsida - ja kas temagi jutukam olnud oleks.

Miks ei taha Trevor last, ei suuda Maris mõista. Ja nagu sellest saladusest veel vähe oleks, kaob ühel päeval ootamatult ema Mirell ja ilmub alles mitmeid kuid hiljem niisama ootamatult välja, olles peenest suurilmadaamist ootamatult lihtsaks metsamehe naiseks ja väikese poja emaks saanud. Kõiki saladusi ei suuda Marisele seletada isegi ta hingesugulasest tädi Mathilde, kelle enesegi minevik näib lahti selgitamata asjaolusid varjavat.

Ühel hetkel Maris aga lihtsalt ei suuda enam ei uskuda ega usaldada. Nii lähevadki peategelaste teed lahku - Maris põgeneb ülikooli, Trevor väikelinna, Mathilde tagasi metsatallu avariist laastatud tervist turgutama.

Mis saab edasi?

17. märts. 2018.a.

Vana-Rääma

tagakaane foto: Urmas Luik

mina Portos muljeid kirja panemas oma lemmikkohas- vaateplatvormi kivipingil...foto: Maarika Siim

Jah, ma olen juba Portugalist tagasi...

foto: Katrin Must, fotol: Riina Tool, mina, Astra Altoa, Liisi Raidna, Maarika Siim ja Mirjam Siim

  Jah, ma olen juba Portugalist tagasi, jõudsin vastu eelmist kolmapäeva ehk siis 13. septembril. Mu kallis sõbranna Jaanika tuli mulle lennujaama vastu ja umbes kella 3-4 vahel jõudsime Pärnusse. Reis hilines pool tundi ja Tallinna lennujaama jõudsime kell 00.35. Peale reisi on ju ikka koduigatsus suurem ja ma ju olen see inimene kes võõrsil eriti ei maga, seega suur tänu kallile Jaanikale kes peale tööpäeva mulle Tallinna vastu kimas.

 Miks ma alles nüüd blogin? Peale reisi olen natuke haige. Teisel (Porto) päeval hakkas hammas valutama ja vahelduva eduga valutab siiani. Ausalt öeldes olin natuke hirmul ja nõutu, sest valu oli kohutav ja abi loota polnud, kuna mul polnud ka reisikindlustust. Sellepärast, mu sõbrad, enne reisile minemist tehke kindlasti endale igasugused kindlustused ära. Paaritunnise intensiivse valu järel sain õnneks, peale 4 dolmeni manustamist, magama jääda. Ja järgmised päevad kulgesid suhteliselt vedeltoidul, ehk siis suppe süües, nii oli parem. Kuigi ma muidu ei ole eriline pirukate sööja siis pirukaid ma sõin, selliseid kergeid ja õhulisi kalapirukaid mis välimuselt meenutavad suhkruvatti, aga maitsevad imehästi. Tahtsin neid ka koju kaasa osta, aga kahel viimasel päeval ma neid kahjuks müügil ei näinud.

 Kulgesin mööda Portot enamuse ajast üksinda, sest olengi suurel määral üksik kulgeja ja pealegi kirjutan Porto reisist raamatut, mul oli vaja üksi olla, oma mõtteid mõlgutada ja kirja panna. Töö ja puhkus üheskoos. Pealegi saab üksinda paremini linnaga tutvuda, kui kambaga mööda poode kammides. Tegelikult oleks hea olnud kui oleks kaasas olnud giid kes Porto ajalooga kurssi viib, sest mind huvitab eelkõige linna/riigi/ maa ajalugu ja külmaks jätab veini degusteerimine. Kuulub ju Porto vanalinn (kus me elasime) UNESCO maailmapärandi nimistusse ja just see teema oleks mulle huvi pakkunud. Aga tänu Mirjamile sain ikka üht-teist teada ja eks ole näha kas ja millal raamat sünnib. Õhukese vihiku tarvis on matrejali küll, nii kirjas kui ka pildis.

 Elasime korteris, kuid nüüd hotellide hindu uurides avastasin, et need polegi kallid, 17 eurot maksab ööpäev, mille sees on ka kolmekordne söömine. Tahaks kunagi kindlasti tagasi minna, aga siis vast ekskursioonigrupiga kus on giid kaasas. Samas tahab nii mõnigi lähedane inimene minuga liituda. Aga see kõik on veel unistuste tasandil kuna pean enne oma hammaste tervise korda saama ja mõned raamatud valmis kirjutama, et kusagile lennata saaks. Aga igal juhul läks Porto mulle hinge ja südamesse oma imelise arhitektuuri ja inimestega. Portugallane on alati naeratav ja viisakas, nagu päike, kes/mis hea tuju loob. Osake minust viibib siiani Porto vaateplatvormil ja imetleb imelist vanalinna, jõge ja üle jõe laiuvat Gaia linna, kus mul jäi käimata.

 Kõike pilte ma siia lisama ei hakka, kuna facebookis on album olemas. Albumit saate piiluda SIIT.

Videot Atlandi ookeani juures käimisest saate piiluda SIIT. Ja siit ka:

Aitäh, Maarika, et mind reisile "viisid."

Mõned fotod ka:

lendame...

teen kivipingil tööd. foto: Maarika Siim

mina ausõna käisin ka Atlandi ookeani ääres. mõne teokarbi ja kivi tõin ka

vaateplatvorm kus ma kirjutamas käisin...

Costa Nova Atlandi ookenai ääres...

rahvustoit-tursapraad

tee Atlandi ookeani...

Atlandi ookeani ääres

võimsad lained...

palmi all...

Aveiro-Portugali Veneetsia...

meie kodutänav Portos, Belomonte 107

mina ja pudelpuu...

Harry Potteri majamuuseumi sabas...

vaade GAIA linnale..

kehastusin ingliks...

Porto Kristallpalee

vana tramm...

Portugali maius..

oma pesas...

elu esimene lend ja ikka rõõmus :) muide, esimest korda elus võttis mu nahk pruunika jume, aga täna juba koorub maha...

Augustiunetu kirjarahvas Taevatrepil

  No, nii. Paar viimast päeva olen suhteliselt pinges olnud, kuna päris mitu esinejat ütles ära. Hommikul ärkasin sõnumi peale, et veel üks ei tule. Tegelikult oli mul kahju, et paljude lemmik Eik Erik Sikk tulla ei saanud, kuna algul ta pidi tulema kuid....Ta oleks täna isegi tunni võinud esineda...aga. Kuid vaatamata vihmale ja sellest tingitud lava vahetusele, (Sambalalava vahetasime Taevatrepi vastu) kulges kõik kenasti. Ja pealegi paar esinejat haigestus, haigus ei küsi aega ega ruumi, ta lihtsalt tuleb. Ilmataat oleks ju võinud meie vastu armulisem olla, sest Samblalava oli tegelikult väga lahe kohake. Aga Taevatrepp oli ka armas kohake esinemiseks.
 
  Mina isiklikult olin üliõnnelik, et tutvusin mitme facebookisõbraga, Kristina Reinelleriga, Emmi Kõivuga ja Anne-Mari Alveriga. Anne-Marile suured ja siirad tänud raamatu eest! Germo istub alles oma voodil ja vaatab seda, vist võtab ööseks kaissu. Ühesõnaga ta on üliõnnelik. Ka Marge Viirgu oli üle aastate armas taaskohata, kuigi ega me eriti suhelda ei saanud. Ma olen oma korraldatud üritustel (noh, selle korral ma peakorraldaja ei olnud, aga kirjandusesinemist panin kokku küll) veidi pinges ja olen seega ka rohkem omas mullis, no, ikka pöialt hoides, et kõik sujuks. Sujuski. Väga kena päev sai. Aitäh kõikidele kes tulid, esinesid, olid ja nautisid! Ja loomulikult tänud korraldajatele ja kõikidele kes asjaga seotud olid. Jaak, Känd, sa oled ka väga armas sõber mulle!

Taevatrepil astusid üles:

Ants Säde ja Nanomaalia project- Pärnust
Miss Poeesia Pärnu 2016 Merike Adele Mee- Pärnust
Kirjastaja, kirjanik ja toimetaja Anne-Mari Alver- Harjumaalt
Jaak Känd-poeet ja jutuvestja-Pärnust
Jaan Tammsalu- poeet ja punkmuusik- Valgast (Pärnust)
Emmi Kõiv- poetess Tallinnast
Tulihobu- poetess Tallinnast
Maarika Siim- poetess Tallinnast
Kristina Reineller- poetess ja kunstnuk Tartust
Raul Majas- Mister Poeesia Pärnu 2016- Pärnust

  Korra käisin tiiru ka Supeluse tänaval, aga rahvast oli meeletult ning tulin Uue Kunsti Muuseumi tagasi. Fuajeekohvikus müüdi imeliusaid taaskasutatud esemeid. Kalli Leenaga, kes nikerdab ajalehtedest huvitavaid korve, kausse, wc paberihoidjaid jne...tegime vahetuskaupa ning sain imelise topsi omanikuks. Lisan varsti pildigalerii ka. Ja Margus Rebase ning ta imekenad kunstiteosed jäädvustasin ka pildile. Aitäh nend eimeliste emotsioonide eest! Vaikot, Mariet, elekat ja teisi tänan ka. Teinekordki võiksime midagi koos korraldada.

Galerii on siin:

Ants Säde

Ants Säde

maalinäitus ja teadustaja Jaak Känd

Merke Adele Mee

Merike Adele Mee

Jaak Känd

Anne-Mari Alver

Anne-Mari Alver

Jaan Tammsalu

luuletajad ja luulehuvilised

Jaan Tammsalu

rahvas

Margus Rebane

Leena

Leena oma kätetööga

Jaak Känd

Jaak ja Tulihobu

Tulihobu

Jaak Känd ja Maarika Siim

Maarika Siim

Emmi Kõiv

Emmi Kõiv

Kristina Reineller

Kristina Reineller

Kristina koerake

Leena käsitöö

Mister Poeesia Pärnu 2016 Raul Majas

Germo on õnnelik Anne-Mari Alveri raamatu MEIE, TESTMOODI LAPSED üle

13. (14) august. 2016.a.
Vana-Rääma