Kristel Vilbaste "Minu Pärnumaa" esitlus

Täna kell 17.00 esitles loodusajakirjanik Kristel Vilbaste Pärnu Keskraamatukogu suures saalis oma raamatut "Minu Pärnumaa." Õigupoolest esitles ta paljusid teisi oma raamatuid ka, rääkis oma juurtest, mis on tal samuti Pärnumaal, Kilingi-Nõmmes ning pajatas põgusalt oma õpingutest. Ta õpib hetkel Maaülikoolis. Kuigi suvekodu asub Kristelil üldse Võrumaal, on ta vahel mõelnud ka oma juurte juurde tagasitulemisest. Lapsed on juba suured ja ... Eelmisel aastal üllitas kirjanik Vilbaste suisa 4 raamatut ning ta on isegi mõelnud romaani kirjutamisele, kuigi hetkel kõrgkooli õpingute kõrvalt on ta oma kirjatööga ajahädas. Ta kirjutab alles siis kui kirjastajaga on leping tehtud. Nii jäi tal täna esitletud raamatu kirjutamiseks aega vaid 1 kuu, kuid ta polnud näiteks Põhja-Pärnumaal (Tootsis) ja Pärnu osavallas Lavassaares enne käinudki. Nii juhtus ta Lavaassaare vana asulat ja muuseumraudteed külastama just ühe ürituse ajal. Ta rääkis palju loodusest ja selle kaitmisest, põgusalt ka tulikutest, mida ta üldse ei poolda. Kristel Vilbaste mainis ka ära, et ta ei kuulu EKREsse kuid on konservatiiv. Ise nimetab ta ennast roheliseks, täpsemalt tumeroheliseks, sest looduse heaolu, seda parimas mõttes, on ka tema heaolu. Talle endale ei meeldi morbiidus ning loodab kunagi kirjutada vähemsüngematest asjadest. Oli üks põnev ja sisukas tunnike ning raamatuostu järjekord jäi minust saali. Soetasin endale ka kaks raamatut Petrone Prindi sarja(de)st. Mõistagi rõõmustan ma kõige rohkem lugemismaterjali üle, sest Pärnumaa heaolu on samuti minu heaolu ja südame asi. Head lugemist ja tänud korraldamast, Pärnu Keskraamatukogu! Käisime ka seal samas kunstinäitst piilumas. 20. jaanuar 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Kertu Kändla luuleraamatu "Kõik, mis ütlemata jäi" esitlus Pärnus

Täna esitles poetess Kertu Kändla Pärnus Rahva Raamatus oma kolmandat luuleraamatut "Kõik, mis ütlemata jäi." Eelnevalt on tal ilmunud luuleraamatud "Ehapuna peegeldus minu südamevetel"(2023) ja "Südant puistan ridades" (2021). Mind kutsus kohale üks poetess Kertu Kändla luuletus, mida netiavarustest millalgi lugesin, aga kahjuks hetkel ma ei leia seda üles. Kui leian siis täiendan blogipostitust, aga see ei ole nii eluline või oluline. Kordi olulisem on tõik, et ma läksin täna kohale ja nautisin õhtut väga. Luuletajaid sünnib nagu seeni peale vihma, kuigi alles sajandi algupoolel olid need ikka veel defitsiidi alla kuuluvad produktid. Hea võrdlus, onju? ;) Aga ma oskan terasid sõkaldest eraldada, ausõna! Kahjuks sünnib massiliselt luuleraamatuid, mis ei sisaldagi luuletusi, neid üllitisi on piinlik lugeda ning väga palju on toimetamata luuleraamatuid. Jah, head luuletoimetajat ei olegi lihtne leida, aga väga valus on lugeda ridu, mis koosnevad vaid sõnadest, puudub terviklikkus. Poetess Kändla kasutab ohtras koguses kujundeid ja need on ikka niivõrd ehedad ja võimsad kujundid, et sa jäädki nende sisse, välja saamisega läheb raskeks. Aga ta kasutab neid kujundeid professionaalselt, loob terviku, loob luuletuse. Terviklikkus teebki luuletusest luuletuse, mitte sõnaderägastik, millel ei ole saba ega sarvi. Ma ei hakkas siin näiteid tooma, olen oma raamatublogis neid piisavalt palju toonud ja mõni on ka pahandanud, aga ma jään alati oma arvustuste juures ausaks ja otsekoheseks ja üritan (k)arvustada nii, et (k)arvustus oleks konstruktiivne. Lisaks kirjutab kirjanik Kertu Kändla ka esseesid, /ka presidendile, kui ma õigesti mäletan/novelle ja teisi kirjandusžanre. Mina soovitan seda rada jätkata, sest ampluaa on pirakas ja vaid kogemused on need, mis rikastavad meie silmaringi ning iga katsetus viib kord sihile, see on kindel. Aitäh selle toreda õhtu eest Kertu Kändla ja Jaak Känd. Pärnu kirjamees Jaak Känd oli sellle korral küsitleja rollis ja see tuli tal hästi välja. Minge nüüd vutt-vutt raamatukapulustesse ja soetage ka endale luuleraamat "Kõik, mis ütlemata jäi!" Ja jätke poetessi nimi meelde, sest te kuulete temast veel! 19. jaanuar 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">