esmaspäev, 30. oktoober 2023

Jaansoni rada 399. päev

Nonii, jälle üks linnaturnee tehtud! Ehk siis ports raamatuid sai taas postimajja viidud ja mõned asjad korda aetud ning edasi kepikõndisime randa, Surfiklubi juurde või Tervise Paradiisi juurde, kuidas keegi kutsub. Käisime ikka merepiiril ka ära, sest tänane ilm on mõnus, kesklinna silla juures näitas 2 soojakraadi. Tuulevaikne ja soe. Kepikõndisime üle 8 km ja üle 13 000 sammu. Tagasi tulime, nagu tavaliselt, läbi Rannapargi, sealt muuli juurde, Jahtklubi eest läbi ja üle kesklinna silla koju. Mõnusalt soe ja lumevaba sügis on olnud. Tavaliselt on juba oktoobris lumi maas, aga õnneks veel pole. Mina ei ole talvelaps ning ma ei oota lund, mulle sobib lumevaba talv ja soojakraadid. See sügiskaamos sobib ka ideaalselt, sest ma ei ole depressiivne inimene, ma pigem naudin selliseid süngeid ilmasid, need on müstilised ja põnevad, inspireerivad. Aga niikui külmaks läheb ja lumi maha tuleb, tahaks siit minema, ei tahaks jalga õue ka pista. Üldsegi mitte. Tahaks soojale maale.... kevadeni. Aga kuna mulle väga meeldib liikuda, trotsin seda ebasobivat aastaaega ning kepikõnnin ka siis ja kõnnin paljajalu ka lumel. Kuidagi tuleb see aeg ju endale meedlivaks teha, kuigi mul on selle tarvis teine moodus, see on kirjutamine, kui juhtub inspiratsioon pale tulema, nagu tavaliselt. Siis olen õnnelik, ebameeldiv aastaaeg möödub kiiremini, nina käsikirjas. Igatahes loodan väga. Samas ma ei suuda pikalt istuda, pean saama ennast liigutada, nii käin ka kirjutamise vahel kepikõndimas. Kirjutaja, kirjastaja ja hobiajakirjaniku töö on kord juba istuv, seega liikumine võiks lausa kohustuslik olla. Ja ma ei usu mingeid vabandusi, et ei ole aega jne .. aega tuleb võtta, muu on puhas laiskus. Vabandan, aga nii on. Ja minul on ammu juab selline periood, et ma ei pea ennast sundima liikuma, ma lähen rõõmsas tujus ja naudin liikumist kõige rohkem siin ilmas. Liikuge teie ka! 30. oktoober 2023. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

pühapäev, 29. oktoober 2023

100 - AASTASE MEHE ELU LOOD - Arkadi Kallaste

Mul on kombeks kõik raamatud, mille ostan, kirjastan, kirjutan või laenutan, läbi lugeda. Isegi ka siis, kui olen enne korduvalt käsikirja lugenud. Ma lihtsalt olen see inimene, kes armastab paberraamatut lugeda, tunda trükilõhna ja hoida käes pärisraamatut. Nii lugesin ma täna öösel läbi ka oma kalli sugulase Arkadi Kallaste raamatu "100 - aastase mehe elu lood," mille ma ka ise oma kirjastuse KRÖÖMIKE alt kirjastasin. See on üks ja ainuke teise autori raamat, mille ma kirjastanud olen ning plaanin edaspidi ka üksnes enda raamatuid kirjastada, kuid võin harva ka erandeid teha, kõik sõltub paljudest erinevatest asjaoludest. Esiteks on tänapäeval raamatu kirjastamine hirmkallis, kindlasti ei ole mul maksta honorari, lisaks hea Arkadi pani ka ise oma raamatu ilmumisele õla alla, maksis toimetajale jne... Trükiraha tuli kirjastusest. Autor Arkadi saab 7. novembril 100 aastaseks ning kirjutas selle raamatu ise, ärge arvake, et mina seda tegin. Ikka tema ise, sest ta ongi armas, vitaalne ja tegus inimene, kes suviti sõidab igapäevaselt rattaga kusagil 6 km ja talviti armastab kepikõndida. Just nii see ongi. Võite vaid kujutada kui põnev on olnud nii eaka mehe elutee. Arkadi enda soov oli raamatu pealkirjas kirjutada sõnad "elu lood" lahku, sest siin ongi tegu elu lugudega, mitte elulooga. Ega pikast eluteest ei pea kirjutama telliskivipaksust raamatut, kui asjad saab selgelt ja helgelt kirja panna ka lühidalt, nii tegi ka Arkadi, et suguvõsal oleks selgem ja helgem ülevaade ja alati võimalus raamatust faktide kohta hiilida ja muidugi, kirjanikuna ma tean, et ka endal on kohe pärast kirjutamist positiivset energiat nii palju, et ei tea kuskohas seda küll rakendada. Ühesõnaga minu kirjastus KRÖÖMIKE saab novembris alles 1 aastaseks. Olen selle alt (ehk ise) kirjastanud omaenda 2 romaani ("Juured sügaval kodumaa mullas" ja "Kaks kuud Eestimaa Siberis") ning nüüd ka Arkadi raamatu ning lähiajal läheb trükki üks mu järgnev luuleraamat jne ... edasisest ma ei räägi, raamatuid on tulemas küll ja veel, sest kirjutan ka Kaalukliiniku tellimusel oma kaalulangemisteekonnast raamatut aga sellest räägin siis kui on õige aeg ja koht, ehk kevadel. Kirjutan alles. Nüüd aga, minnes tagasi Arkadi raamatu juurde, pean mainima, et autoril on fenomenaalne mälu, sest ta pani selle käsikirja kirja 97 aastasena, millises eas paljud ei mäleta isegi oma nime enam. Sestap mianin, et olen õnnelik, et mul on nii vitaalne, positiivne ja elujõust pakatav sugulane, kes teeb isegi mulle silmad ette, rääkimata paljudest teistest. Ja kui Arkadi peaks uue raamatu kirjutama, kirjastan selle kahel käel. Aga sisust ma ei kõnele, no ei taha reeta, lugege ise. Minu käest otse saab veel endale seda raamatut soetada 14 euroga ning Rahva Raamatu kaupustest 17.99 euroga, mujal seda ei ole, sest tiraaž on kõigest 200 raamatut ja üllataval kombel tekkis Rahva Raamat lausa 100 raamtut kohe endale. Soovija võtku minuga ühendust (kirjanik Margit Peterson) või kirjutagu Facebookis lehele "Kirjastus Kröömike." Kes tunneb sügavamat huvi Koonga ajaloo vastu, siis paha ei teeks paralleelselt lugeda ka minu kalli ema elulooraamatut "Meenutusi lapsepõlvest. Linda Kaas," mis ilmus aastal 2021. Seda on saadaval veel vaid Solarise keskuse Apollos (4 raamatut) ja Mustamäe keskuse Apollos ( 2 raamatut). Minu käest seda enam ammu osta ei saa. Vaadata saate selle lingi alt: https://www.apollo.ee/en/meenutusi-lapsepolvest-linda-kaas.html Aga mis seal ikka, head lugemist ja tänan Universumit, et mul on nii armas ja elurõõmus sugulane, nagu Arkadi seda on ning suured tänud nii põneva raamatu kirjutamise eest! Raamatu tutvustus ka siia: Arkadi Kallaste Sündinud 7. novembril 1923. Noorena elad olevikus ega taipa küsida vanematelt mineviku kohta. Vananedes hakkad huvituma minevikus toimuvast, otsima oma juuri, ent siis on sageli juba hilja, pole kelleltki midagi küsida. Lähtudes sellest, püüan kirja panna enda mälestusi. Lisan ka kalli Ema raamatukaanest foto siia.

laupäev, 28. oktoober 2023

Jaansoni rada 398. päev

Täna tegi Urmas meile juba kell 9.00 äratust, sest meid ootas teekond koduvalda. 4 raamatut leidsid täna uue omaniku ning peale Koongat suundusime Mihklisse kalli Emale küünalt süütama, loomulikult ka vanaemale ja vanavanaisale. Siis kulgesime läbi Lõpe koju. Armsad kodukandirajad. Ja siis tuli plaan rajale minna, kuigi ma ei saa enam liikudes ka sooja, nii põikasime vahepeal Eve juurde kohvi jooma, sest isegi Germo kurtis, et nina külmetab. Kokku liikusime 6,8 km ja 11 100 sammu. Üritasime lagedat välja vältida, seal oli ikka väga kõle ja nõeluv tuul. Mihklis oli ka niivõrd külm, et mu sõrmed olid ka linna tagasi jõudes nagu jääpurikad. Armas oli teid kõiki kohata: Reet, Riina, Aili, Kerli, Kevin, Eve, Maris jt ... Nüüd ootan millal toad soojaks lähevad ning supikondid juba keevad puupliidil. Ahjaa, Anu, aitäh, Germo on nii õnnelik selle grilli üle! :) Oleme terved ja ikka liigume, trotsides külma ja kõledust! 28. oktoober 2023. Vana-Rääma

reede, 27. oktoober 2023

Jaansoni rada 397. päev

Täna on oravarattas päev. Aga teid kõiki oli niiiiii armas näha, aitäh, aitäh, aitäh! Ja muidugi liikusime me ka suure raamatuportsuga postimajja, seega homme või esmaspäeval võite postkasti vaadata. Edasi läksime loomulikult rajale ja liikusime Estonia juurest ranna kanti, sealt mööda Sääset Tallinna väravate alla ning sealt koju. Selline 6,3 km ja 10 300 sammu pikkune tiir. No, tegelikult oli rada ikka palju pikem, ma pole veel siiani saanud pedomeetrit õigeks, aga see polegi oluline kui pikk teekond on, olulisem on liikumine värskes õhus. Näitas nagu Tallinna väravate alt oleks koju ligi 600 meetrit, tegelikult on veidi üle 1 km. Nii palju siis valetab. Täna randa me ei kippunud, liiga nõeluv tuul, eriti valus oli kesklinna sillal ning koos meiega liikus ka lumi, aga õnneks haihtus. Vuihh! Kõle-kole! Pakiks meelsasti oma seitse asja ja läheks soojale maale ning naaseks aprillis. Kunagi teen ka selle unistuse teoks, läheb aega. Ei talu üldse seda külma, tahaks kõrvadega mütsi, mul poogem milline eskimo ma välja sellega näha võin, aga vajan sooja. Hetkel on smuuti aeg, täna tegin pomelo-kibuvitsa-banaani-õuna-piima smuutit. Nämma. Pomelot pean vaid pool viilu panema, see on väga mõru, muidu rikub maitse. Lähen katsun nüüd igasuguse logistika paika saada sest öö pole enam mägede taga ja raamatud röögivad öökapil :D Olge mõnusad! 27. oktoober 2023. Vana-Rääma

Nädalaleht Nelli Teataja on ilmunud

Täna jõudis poelettidele ja postkastidesse nädalaleht Nelli Teataja. Sellesse numbrisse kirjutasin ma artikli ühest oma lapsepõlve lemmikkirjanikust Venda Sõelsapast, kelle mälestusõhtul ma alles Pärnus käisin. Vendal oli sellel aastal ka 100. sünniaastapäev. Kahe aasta eest üllitas kirjanik Jüri Kaldmaaa raamatu tema eluloost, millest ka juttu tuli. Nii Jüri Kaldmaa ja Venda õetütar Meeli Tankler armastatud kirjanikust vestlesidki. Oli üks imearmas päev, millest lihtsalt tuli kirjutada. Ostke Nelli Teataja ja lugege, soovitan! Lisaks vastasin ka Hillar Kohvi küsitlusele alkoholiteemal. Head lugemist! 27. oktoober 2023. Vana-Rääma